25-07-2008, 23:56 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 26-07-2008, 16:16 PM ja muutjaks oli Tambets.)
Hei!
Sai ajendatult ühest teemast, kus kritiseeriti vabakasvatust...
Vabalt kasvanud, igas mõttes, nagu ma olen (enamus aega ikkagi vabas Eestis!), siis kõigi nende väidetega ei nõustu. Ok, poes nii lood ei olnud ja vanema sõna ikkagi maksis, viisakusreeglid ka oma koha peal... Aga muidu oli selline hea, ei mingit rasket reziimi (nagu näiteks sugulastel) ja ei ütleks et ma hukka oleks läinud...
Liikluses olen viisakas ja püüan muidu üldiselt ka ikkagi...
Aga nüüd teemasse, mis nagu eelmainit, sai ajendatud sellest postist.
Miks?
Teemaks pood.
Olin siis mõned aastad vanad ja kusagil näinud, kuidas poes jonnitakse.
Selle peale siis kord emaga poes olles olin pikali viskunud ja karjunud: "Tahan seda, teist, kolmandat, neljandat... pmst kõik asjad, mis meeles olid..."
Peale seda püsti tulnud ja rahulikult käe emmele andnud ja midagi enam ei tahtnud.
Olin lihtsalt näinud kuidas keegi jonnib ja eks eeskuju oli parim õpetaja
Tambets@endal tuli küll muie näole, seda lugu meenutades...
Sai ajendatult ühest teemast, kus kritiseeriti vabakasvatust...
tiitv Kirjutas:Olles ise ka veel parajalt noor, oskan öelda vaid ühte, et see on see nn vabakasvatus. Last on võimalik kasvatada 3. eluaastani (mõned väidavad, et ka 5. eluaastani), pärast seda kasvab ta ise. Kui selleks ajaks ei ole elementaarseid elutõdesid ja viisakusreegleid selgeks tehtud, siis nad ei hakkagi kunagi nende järgi käituma. Aga kus sa siis väikest last keelad... ta ju nii tupsununnukallike. Ausalt öeldes lausa vihaseks ajavad sellised vanemad, kes lasevad oma lastel poes teha mida tahavad - küll tõsta kaupa lindile, siis jällegi sellega minema joosta jne. Täpselt sama asi ka liikluses: kuidas poole aastane laps ütleb, et tal on turvatoolis ebamugav??? Et selle pärast on niisama tagaistmel. Väikesed pisiasjad, aga siiski väga olulised.
Vabalt kasvanud, igas mõttes, nagu ma olen (enamus aega ikkagi vabas Eestis!), siis kõigi nende väidetega ei nõustu. Ok, poes nii lood ei olnud ja vanema sõna ikkagi maksis, viisakusreeglid ka oma koha peal... Aga muidu oli selline hea, ei mingit rasket reziimi (nagu näiteks sugulastel) ja ei ütleks et ma hukka oleks läinud...
Liikluses olen viisakas ja püüan muidu üldiselt ka ikkagi...
Aga nüüd teemasse, mis nagu eelmainit, sai ajendatud sellest postist.
Miks?
Teemaks pood.
Olin siis mõned aastad vanad ja kusagil näinud, kuidas poes jonnitakse.
Selle peale siis kord emaga poes olles olin pikali viskunud ja karjunud: "Tahan seda, teist, kolmandat, neljandat... pmst kõik asjad, mis meeles olid..."
Peale seda püsti tulnud ja rahulikult käe emmele andnud ja midagi enam ei tahtnud.
Olin lihtsalt näinud kuidas keegi jonnib ja eks eeskuju oli parim õpetaja
Tambets@endal tuli küll muie näole, seda lugu meenutades...
