Matkabussi ehitamine. Renault Master 89a.
#21

Järeldus on poolenisti vale. Olen oma käru läbi&lõhi uurinud. Ei ole mingit sundventilatsiooni. On olemas loomulik ventilatsioon, millest juba eelnevalt kirjutasin. Siirdeõhu restid on olemas.
Minu info põhjal on keelatud sulgeda SELLE süsteemi vent avasid. Tavalise tuulutamise avad (aknad ja laeluugid) võib kinni panna.
Kas siin foorumis on mõni pädev ja lahke inimene, kes tõlgiks selle kirja sõna-sõnalt ära? Siis saaks võtta kindlama seisukoha.
Vasta
#22

motamees Kirjutas:Järeldus on poolenisti vale. Olen oma käru läbi&lõhi uurinud. Ei ole mingit sundventilatsiooni. On olemas loomulik ventilatsioon, millest juba eelnevalt kirjutasin. Siirdeõhu restid on olemas.
Minu info põhjal on keelatud sulgeda SELLE süsteemi vent avasid. Tavalise tuulutamise avad (aknad ja laeluugid) võib kinni panna.
Kas siin foorumis on mõni pädev ja lahke inimene, kes tõlgiks selle kirja sõna-sõnalt ära? Siis saaks võtta kindlama seisukoha.

Kui ei ole siis ei ole . Vähemalt kui see TÜV kleeps sinna pandi kunagi siis kindlasti oli .
Vasta
#23

Täma ajoneuvo on varustettu ilmanvaihtojärjestelmalla joka edellyttää enintään 7 henkilön jatkuvaa oleskelua. Niitä ilmanvaihtoaukkoja joissa ei ole sulkemismekanismeja, ei saa tukkia.


See sõiduk on varustet ventilatsioonisüsteemiga mis eeldab max. 7 inimese püsiva ruumis viibimise. Neid õhutusauke, mis pole varustatud sulguritega, ei tohi kinni toppida.

loll on loll olla.
Vasta
#24

Tänud Iffarile Cool Ühes teises foorumis on see kiri ilma tõlketa siiani. Sad
IIIFFFAR Kirjutas:Neid õhutusauke, mis pole varustatud sulguritega, ei tohi kinni toppida.
Seesama lõik peaks ütlemagi, et aknad ja luugid ei kuulu hädavajalikku ventilatsioonisüsteemi.
Siiani pole näha olnud kohta, kus oleks kunagi olnud mingisugune sundventilatsioon. Otsin veel. Kui näen, siis annan teada. Võin ka teha pilte olemasolevatest süsteemidest. Saaks ettekujutuse aukude suurusest ja toimest.
Kütte kasutamisel võiks nimetada ka seda süsteemi sundventilatsiooniks. Soe katel tekitab värske õhu tõmbe korstnaeffektiga. Väljuva õhu mittesuletavaid avasid pole veel leidnud, peale gaasipliita õhupuhastit. Seal küll vent sees. Ilma ventilaatorita toimib tavalise korstnana.
Vasta
#25

kalacompany Kirjutas:Aga muidu lahe ... nüüd ma ei olegi ainuke lollakas kes bussist suvilat ehitab Cool
Sinu bussiehitusest pole miskit kuulda olnud? Mis marki ning mis aastakäigu aparaadiga tegu, kui saladus pole?

Ventilatsioonist veel niipalju, et sundvendi puhul pidi olema palju parem kasutada ventilaatoriga sissepuhet mitte väljatõmmet. Kuulsin seda mehelt, kes ehitas ise MB508-st matkabussi ning käis selle bussiga nii Norras kui-ka Itaalias. Temal oli bussis 8 kohta ja palavas kliimas hulgakesi bussis magades pidi olema väga hea, kui on värske õhuvool näkku suunatud.
Tagaseina tehes arvesta igaks juhuks ka sellega, et võibolla tuleb kunagi tahtmine sinna näiteks jalgrattahoidja kinnitada või pagasi jaoks mingi lisakast panna st. et oleks kohad kuhu võib need asjad kinnitada, kartmata et nad sealt alla võivad sadada.




`73 Hanomag-Henschel F46KA
Vasta
#26

Panin tähele, et ka minul puudub bussi mark. Parandasin selle vea esimeses postituses.
Ventilaatori paigalduskohta uurin siis, kui asjad on ajutiselt sisse ära paigutatud. Siis selgub ka lõplik kohtade arv ja kindlasti ka palju muud.
Duuralumiinium plaat tagaseinas peaks olema piisav, et sinna kinnitada mida iganes (sissepoole tuleb ka roov). Rakmete alumise ääre saab toetada ka stange peale.
Mõtetest on läbi käinud käru ees oleva kolakasti paigaldamine bussile taha. Originaalsena paigaldamine on aga välistatud - liiga lai. Tuled varjab ära. Paigaldamisel tuleks kast kitsamaks teha. On ka mõte olnud ehitada rolleri jaoks taha "nari". Siis on hea puhkekohas ringi liikuda. Kummagi variandi puhul tuleks teha mingi üleskäiv aretis, mis toetub põhiliselt stange kinnituskohtadele. Pole ka välistatud ju universaalne alus, mis sobib mõlemale mõttele. Vastavalt vajadusele saab siis panna taha ühe või teise asja.
Praegu tuli pähe, kui kõrgele võib numbri panna? Sad
Vasta
#27

Kaubikutel, millel taga tõsteluuk , om number täitsa ülesse viidud, koos valgustusega.

Ja rolleri vedamiseks saad siit teemast ideid:
http://biker.ee/phpbb/viewtopic.php?f=3&t=36976

Aitan Ebayst asjade tellimisega vöi maksmisega.
Vasta
#28

Päris omapärane, töömahukas ja loominguline projekt . Algul vaatasin ja mõtlesin ,et kas tõesti bussi mahub nii palju asju ,kui plaan sinna paigutada aga küllap mahub ikka. Meenus Folkwageni tegemine etv-st ja sellesse bussi oli ka palju asju kokku pakitud. Igaljuhul jõudu ja jaksu töös.
Vasta
#29

Et suvel palavaga oleks hea bussis magada, võiks seal olla konditsioneer. Asjal on aga paar "pisikest" miinust: tegu on üsna kalli vidinaga ja oma tööks vajab ta üsna palju energiat.
Sellega seoses tekkis üks mõte. Mul on bussis raami küljes külmavee paak mahuga 45l. Samuti on olemas transiti soendusradikas koos ventilaatoriga. Kaevu vesi on ka suvisel ajal nii 7-8 kraadi. Mis oleks, kui panna vesi külmaveepaagist mingi 12v pumbaga ringlema läbi selle radika, et vent puhuks külma õhku. Kui kiiresti see vesi seal soojeneb nii 25kraadini, mil jahutav efekt ära kaoks. Ilmselt siin nooremad inimesed, kel füüsikatunnist veel midagi meeles, oskavad selle võrrandi ära lahendada? Võibolla on see suht loll mõte ning asi toimiks kõigest mõned minutid, aga mine sa tea? Ühesõnaga küsimus siis selles, et kui suurt soojushulka on vaja, et soojendada 45l vett 7st-25~28kraadini, teisalt jälle kui suure soojushulga annab ca 15m3 õhu jahutamine 28kraadilt nii 18-20 peale?




`73 Hanomag-Henschel F46KA
Vasta
#30

korvimees Kirjutas:Sellega seoses tekkis üks mõte. Mul on bussis raami küljes külmavee paak mahuga 45l. Samuti on olemas transiti soendusradikas koos ventilaatoriga. Kaevu vesi on ka suvisel ajal nii 7-8 kraadi.
Ma püüan arvutustega natuke aidata Smile

Ütleme, et õhu tihedus on 1,2 kilogrammi kuupmeetri kohta, seega on salongis oleva õhu mass 18 kg. Õhu soojusmahtuvus on ümmarguselt 1,0 kJ/(kg*K), seega, et salongis olevat õhku jahutada ühe kraadi võrra, tuleb sellest "eemaldada" 18 kJ energiat.

Edasi vee juurde. Vesi on vist ühe suurema soojusmahtuvusega aine üldse, see väärtus on 4,2 kj/(kg*K). Kui Sul on seda vett 45 liitrit ehk ümmarguselt 45 kg, siis selle veehulga soojendamiseks ühe kraadi võrra kulub 189 kJ.

Siit teoreetiliste (!) arvutuste järgi ja ideaalse süsteemi korral soojeneks vesi ainult ühe kraadi võrra siis, kui salong jahtuks kümne kraadi võrra. Tegelikkus on muidugi natuke teine, sest Sul on ju bussis ventilatsioon, välisõhk soojendab paaki, pump soojendab vett ja veel mustmiljon asja, kusjuures inimesed ise on selle salongiõhu põhilised kütjad.

Lõpp mõnus oleks muidugi, kui kogu öö oleks bussis sama temperatuur, aga see süsteem muutuks kulukaks ning ainult veepaagiga see võimalik vist ei oleks. Et vee jahedust võimalikult hästi ära kasutada, tuleks seda teha võimalikult kiiresti ehk salong kähku külmaks teha. Samas ega see ka hea variant ei ole. Mina pakun välja, et sellise süsteemiga saaks jõuda sellise lahenduseni, mis näiteks esimesed kolm-neli tundi õhku jahutab ja pärast seda näiteks aegrelee abil välja lülitub...

Lihtsalt minu kaks mõtet, ehk on abi Smile
Vasta
#31

korvimees Kirjutas:Et suvel palavaga oleks hea bussis magada, võiks seal olla konditsioneer. Asjal on aga paar "pisikest" miinust: tegu on üsna kalli vidinaga ja oma tööks vajab ta üsna palju energiat...

On olemas veel üks võimalus, erinevad nn ByCool jahutid. Lihtsamad kasutavad (lihtsustatult) vana head "kalts, vesi ja liikuv õhk", süsteemi, paremad juba põhimõtteliselt konditsioneerid, aga tarbivad vähe voolu ja maksavad ka kopikas vähem kui "õige" konditsioneer. Kui märkad mõnel veokal katuseluugi kohal valget kasti, siis mine uuri.
Tasub uurida veokajuppide müüjatelt ja veoka lammutustest, sest mingist ajast on need näiteks lõuna pool Hispaanias-Itaalias veokatel kohustuslikud.

Ventilatsioon peab korralik olema, üks asi on enesetunne, teine aga kondens, mis pika peale tõsiselt liiga hakkab tegema. Olen olnud haagissuvilas, kus kopitus ja hallitus ukse pealt edasi ei lasknud. Eriti annab see tunda, kui igapäevaselt ei kasuta ja pikemalt seisab.


Vasta
#32

To Marauder: Tutvusin teemaga. Ei sobi mulle, kuna jutt käib käru konksu külge aretatavast asjast. Teen ise midagi ikkagi stange kinnituse peale toetuvat, kui vaja.
Leidsin siiski midagi huvitavat. Just see, mida tundsin suvilakäru soomest tuues. Ei ole üldse mugav sõita.
.........................................................................
Läheb küll teemast kõrvale aga omal aastaid tagasi Leedus ja käruga oli ühel hetkel piisavalt teravaid elamusi, et hiljem sellega arvestada. Öösel tee tühi, vasakult tõsiselt tugev külgtuul, kiirus 110-120, kärus koorma kõrgus auto kõrgusest madalam ja vastutulev rekka tekitas kohakuti jõudes nö. tuulekoti või kuidas seda väljendada ja möödumisel võimendas oma õhuvooluga külgtuult veelgi, mille tulemusel võttis sabas oleva käru niimoodi lappama, et kulus oma paarsada meetrit tervet tee laiust, et seda uuesti kontrolli alla saada. Sellist elamust nagu korrata ei soovi ja ei soovita kellelegi. Kõrval istuv tüüp, kel ka kilomeetrite ja kohemuste pagas muljetavaldav, arvas peale 50km-st vaikimist, et krt. mina poleks vist sellest välja väänanud.
...................................................................................

To Nukö: Kui nii palju ei mahu, siis tuleb kokku tõmmata. Tegelikult mul hädapärane 3 kohta. Teised lapsed juba oma peredega/leival. Mõte lihtsalt reserv jätta, kui mahub. Kälimehega koos oleks mõnus reisida. Cool
Töömahukuse poolest sul õigus. Täna tegin pool päeva tööd ja näha pole mitte midagi.

To Korvimees: Mingi füüsik ma pole. Kool ka ammu seljataha jäetud. Elukogemus aga ütleb, et sellise paagi soojusvahetus toimub päris kiiresti. No nii tunni aja pärast on asi mõttetu.
Nagu sa ütlesid läheb konditsioneeri peale palju energiat. Kondi elektritarve on umbes 1kw. Paneme nüüd 1kw seda vett kütma. Usun, et tunni ajaga on see vesi ikka väga soe. See näitabki seda, et üle tunni see lahendus ei toimi. Muidu oleks kondid hoopis teise ehitusega Rolleyes
Vasta
#33

41Degree Kirjutas:seega, et salongis olevat õhku jahutada ühe kraadi võrra, tuleb sellest "eemaldada" 18 kJ energiat.
Kui Sul on seda vett 45 liitrit ehk ümmarguselt 45 kg, siis selle veehulga soojendamiseks ühe kraadi võrra kulub 189 kJ.
Siit teoreetiliste (!) arvutuste järgi ja ideaalse süsteemi korral soojeneks vesi ainult ühe kraadi võrra siis, kui salong jahtuks kümne kraadi võrra. Tegelikkus on muidugi natuke teine...

Tänud arvutuste eest. Smile
Nendest järeldub, et päris absurdne see idee polegi. Kõige olulisem on ju, et magama minnes oleks normaalne temperatuur, et ei peaks palavas linade vahel vähkrema. Kui mingi tund enne magaminekut lasta asjal täie vungiga käia ning siis "tuli surnuks" ja magama. Kui kellelgi peaks öösel palav hakkama, küll see siis jälle "nuppu vajutab". Tasuta boonus on veel see, et saab külmaveepaagis vee soojemaks lisaenergiat kulutamata.




`73 Hanomag-Henschel F46KA
Vasta
#34

hulgus Kirjutas:On olemas veel üks võimalus, erinevad nn ByCool jahutid. Lihtsamad kasutavad (lihtsustatult) vana head "kalts, vesi ja liikuv õhk", süsteemi...
Selle asjaga peab olema ettevaatlik.
Poeg mul laevamehhaanik ja rääkis sellise loo: Mingi jama oli olnud seal konditsioneeriga või ventilatsiooniga. Saadeti siis mingi praktikant asja vaatama/päästma. No tegi korda hädapärast. Nati aja pärast aga kõigil ninad lõhki/kärnas.
Mis tegi - Lasi vent süsteemi pihustiga külma vett. See pidi aga õhu niiiii ära kuivatama, et tervise peale hakkab. Võib lasta ainult kuuma vett, see pidi norm olema.
Kuskohast aga võtta autoelamus selle süsteemi jaoks kuuma vett?
Vasta
#35

motamees Kirjutas:Kas sul masinate välisilme/mõõdud jäid samaks? Kui väljast muutusi pole, kas siis peab bussi ümber registreerima matkabussiks? Kui on mingi võimalus ikkagi reisida kaubiku nime all oleva liikuriga, mis eeliseid siis ikkagi ümber regamine annaks? Kas sul ka kusagil pildimaterjali ja juttu nende asjade ehituse kohta on?

Kui aus olla siis ma ei tea registreermisest veel midagi, Neoplan tuli välismaalt ja läks sinna ta ka tagasi. Lisaks kapitaalremondile, sai lastud ühel mööblifirmal sinna vinge sisustus sisse ehitada. Tegu oli ka väikesviisi ühe kardisõitja tiimibussiga. All korrusel (kaubaruum) oli siis koht kardile ja varustusele. Üleval, aga täisluks elamine magamistoa, köögi, wc ja dushiga. Neoplani pildimaterjali kahjuks käepärast ei ole.

D kategooria saab ümber registreerida eriotstarbeliseks ja siis peaks saama C katiga ka sõita. Täpsemat seadust ei ole uurinud.

Mina oma uazil kavatesn vaid istekohtasid juurde regada, kuna hetkel neid 2tk on. Muud ei ole küll plaanis olnud. Väike plaan on pealisehitus täiesti uus ja omanäoline teha, kuna kereplekid ja kongi konstruktsioon on suhteliselt läbi. UAZi jutu leiab siit ja 4x4 foorumist
Vasta
#36

Mingist ajahetkest sai selgeks, et see uste alusplekk ei ole hea seal. Võibolla oli lihtsalt tunne, et duuralu plaat on parem. Nii juhtuski. Kokkukeevitatud ukse allääred läksid vanarauda ja hakkasin tegema plaadi kinnituseks ääri ukse allosa perimeetrile.
Selleks, et plaat ikka äärt mööda paenduks, lõikasin kurve natuke laugemaks. Rohelise vildikaga on lõikejoon märgitud. Väliskurve on kuidagimoodu nähä.
Plaadi lõikasin mõõtu tikksaega. Kõige raskem oli aga kopeerida tagaauku. Paika pannes seespoolt täpset äärt märkida võimatu (kinnitusäär ees). Väljast ei pääse ligi. Lõikasingi siis vähehaaval. Parandasin lõpuks liivapaberkettaga. Kui üks äär oli täpselt ära varatud, siis joonistasin selle järgi shablooni ja teise ääre tegin peegelpildis.
Sissepoole panin kaks prussi. Ühe külge kinnitub ülemine plaadi äär, teise ümber toimub paenutamine. Vahele tuleb auto aknaklaasi liim ja roostevaba neetidega kinni. Liimimise/neetimise ajaks tuleb tungrauaga plaat vasta lükata. Plaadil nii kõva pinge, et ei jõua kaua vastas hoidagi.
Tagumise karbi lasin värvist/roostest puhtaks. Pärast buvanol peale. Karp on töödeldud vist happekrundiga. See oli nii kõva, et traathari peale ei hakanud. Roostekohad ikka läbi tulnud. Praegu veel ei teagi, kas plaat läheb värvi alla või jääb haljaks.
Kui nüüd taha krundi peale saab, siis võib aknaliimi ja neete tooma minna.Smile


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
                   
Vasta
#37

motamees Kirjutas:
hulgus Kirjutas:On olemas veel üks võimalus, erinevad nn ByCool jahutid. Lihtsamad kasutavad (lihtsustatult) vana head "kalts, vesi ja liikuv õhk", süsteemi...
Selle asjaga peab olema ettevaatlik.
Poeg mul laevamehhaanik ja rääkis sellise loo: Mingi jama oli olnud seal konditsioneeriga või ventilatsiooniga. Saadeti siis mingi praktikant asja vaatama/päästma. No tegi korda hädapärast. Nati aja pärast aga kõigil ninad lõhki/kärnas.
Mis tegi - Lasi vent süsteemi pihustiga külma vett. See pidi aga õhu niiiii ära kuivatama, et tervise peale hakkab. Võib lasta ainult kuuma vett, see pidi norm olema.
Kuskohast aga võtta autoelamus selle süsteemi jaoks kuuma vett?

Sel süsteemil see erinevus, et vesi hoitakse sissetulevast õhust eraldi Smile
igal juhul asi toimib ja auto enda akudest (2x200Ah) piisab paariks ööpäevaks. Jahutab 4-8 kraadi alla, asi seegi, kui väljas öösel +30.

http://www.bycool.com/index.php?ln=IN
seal vähe väljamaakeelset tööpõhimõtet selgitavat juttu juures.


Vasta
#38

http://www.ladaklubi.ee/foorum/viewthrea...974&page=2
Seal on kirjas selle bussile sumbuti ehitamise lugu.
Probleem oli selles, et imelik kumin oli salongis ja bensiini läheb ka nagu paljuvõitu. Algselt oli all mingi Ford Escordi sumbuti. Seegi tagurpidi (sumbuti osa eespool ja resonaator lõpus).
Vasta
#39

motamees Kirjutas:http://www.ladaklubi.ee/foorum/viewthrea...974&page=2
Seal on kirjas selle bussile sumbuti ehitamise lugu.
Probleem oli selles, et imelik kumin oli salongis ja bensiini läheb ka nagu paljuvõitu. Algselt oli all mingi Ford Escordi sumbuti. Seegi tagurpidi (sumbuti osa eespool ja resonaator lõpus).

Kui tehas on arvutanud kokku mingid kogused ja läbimõõdud . siis tasuks alati originaalist kinni pidada . Vastusurved jne ... see, et tundub (läheb paremini pöördesse) .... Sad
Vasta
#40

kalacompany Kirjutas:Vastusurved jne ...
Miks ma peks selle suure raha eest tellima, kui ise võimalus teha. Huvitav takkaotsa.
Neljataktilisel mootoril mingit vastusurvet küll vaja pole.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne