Kas vanaauto maalritööd tõesti ei väärtustata?
#41

janek555 Kirjutas:Sellisel juhul ei ole mõtet ka eristada vanatehnikat tarbesõidukist.Üks värvimine puha,ümarad jooned lihtsalt raskendavad tööd.
Kui aga lähtuda vanatehnikast - kui omamoodi kunstist,mida vaadatakse ka peale kambrist lahkumist,siis on ju teine tera.Või mis?
räägime vist erinevatest asjadest: väljasõitmis-naudingu eest ei tee ju mitte keegi võõrastele masinatele mis iganes töid (tõestage, et eksin Smile ). Kui on mureks, et ei maksta töö eest vääriliselt ja/või õigeaegselt (ja see on vägagi pragmaatiline tahk, kus pole vahet kas jutt käi banaanide impordist või vanatehnika korrastamisest), siis ei oska töö teostaja ise tööd korralikult müüa ning ehk oleks tõesti kõigile valutum, kui ta asuks palgatööle, kus ei pea seetõttu enda ja kunde närvirakke hävitama. Kokkulepitud tähtajad ja summad ei ohusta küll kvaliteeti - kvaliteeti ohustab hoopis kompetentsi puudus ja/või (põhjendamatu) optimism kokkulepete sõlmimisel.

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#42

13piisab Kirjutas:/.../
ülalolevad asjad on vormistatud lepinguks
/.../

Palju praktikas lepinguid sõlmitakse või üldse midagi kirja pannakse? Pigem vist ei panda? Selles mõttes kõrvaltvaatajana eelkõnelejaga nõus, et riskid ja nende maandamise viisid on mistahes projektide puhul üsna sarnased.
Vasta
#43

Fondist rääkides. Ütleme, et mul on fond mille olen arvestanud sõiduki kere taastamiseks . Sõiduki millest ma ei ole sõltuv oma igapäevases elus. Sõiduk millest ma olen sõltuv otsustab, et tal jookseb mootor kokku . Sõiduk mis ei oma enam garantiid ja ei ole õnneks ka liisingus enam. Kumma masina peale te selle fondi kulutaksite ? Arvestades, et mootori remont maksaks kuskil a 100.000 krooni . Ja teil on vaja seda masinat oma igapäevase leiva teenimiseks ja õhtuti veel lisateenimiseks, et fondi luua .

Ja siis ma nühingi ja värvin uuesti ja nühin veel ja veel. Nühin seni kuni ükskord saab hea .

Ja ma olen õnnelik Smile
Vasta
#44

bom Kirjutas:
13piisab Kirjutas:/.../
ülalolevad asjad on vormistatud lepinguks
/.../

Palju praktikas lepinguid sõlmitakse või üldse midagi kirja pannakse? Pigem vist ei panda? Selles mõttes kõrvaltvaatajana eelkõnelejaga nõus, et riskid ja nende maandamise viisid on mistahes projektide puhul üsna sarnased.

Mina siin oma pisikeses putkas kahjuks sõlmin. Ja panen kirja ka.
Ok, see ei ole notariaalse lepinguna küll vormistatud, kuid ma panen tehtavatest töödsest punkthaaval nimekirja paberile ja saadan inimesele postkasti.
Siis tuleb kunde otsus: kas ta on nõus sellega või mitte.

Selle nimekirja sisu (pigem 100jatuhandik sellest) on umbes selline, et esimeste supportite mahavõtt, liivapritsis puhastus, osandamine, galvaanikas tsinkimine, uute tihenditega (mis kunde toob) kokkupanek, uued poldid (6o.- eek, mina ostan), külgepanek.
Hinna arvestamisel juba arvestan sellega, et õhutusnippel läheb puruks, (mis tuleb supportit säilitades väja puurida); pidurivooliku seib tuleb vahetada, vasak pool ei kattu korralikult tsingiga, seega tuleb uuesti teha jne.

Kui tööde käigus selgub, et midagi on vaja veel lisaks teha (mida nimekirjas ei olnud), teen uue hinnapakkumise (millega enamusel juhtudest ka nõustutakse) ja teen ka lisatöid. Tähtaeg, arusaadavalt pikeneb....(näiteks, et kolb on liialt krobeline, et 160st rõhku pidada - siis tuleb lisaks uuesti suppordi lahtivõtmine, varuosa tellimisaeg, uue kolvi paigaldus, uus õhutus jne - loomulikult juhul, kui inimene on eelnevalt arvanud, et pole neil häda midagi, pole uusi vaja)

ja probleemi ei ole. Vähemalt siiani pole olnud...


Aga et edasine kirjutamine läheks juba liialt samal alal tegutsevate inimeste tasuta koolitamiseks ära, siis siinkohal lõpetan...


See, kas kellelgi tasub ära midagi teha või mitte, on ikka inimese enda teha.
Ja kui ei tasu, tee midagi muud, eksole. Näiteks värvi kindlustusautosid...Aga vanatehnika foorumites ära rohkem plõksi.

P.S. 13piisab viimast pikemat postitust tasub lugeda kõigil sel alal luuseritel... Ja pane ka kõrva taha.
Vasta
#45

loodame et ärialaselt ei kohtu hr stihl, siis saaks samuti plõksida kui siin.
tegelikkuses ma ei saa aru mida üldse sulle ette jääb mind kommenteerida ja midagi nina peale visata.
mina juhtisin tähelepanu teisele probleemile kui see mida sina siin nämmutad.

probleem: lühidalt
taheti vana kere ettevõtmist ja tööd.
sai vaadatud ja räägitud ,kokkulepitud.
töö muutus tegemise käigus tänu omaniku soovidele. tulin vastu tegin teisiti. tänu sellele muutusid kohe ka algsed jutud et tükk valmis ja proovivärvi all ja siis raha. siis muutus selliselt et teen asju ja vajan vahepeal ka raha. tegin südametunnistusega. kuna raha küsitud kuupäevadel ei tekkinud siis enam südametunnistust üles ei leidnud. tegin vahepeal muud tööd kust tuli kiiremini raha ja sai makstud oma rendid ja kõik muu. muidu oleks ilmselt nälga jäänud. töö venis kõvasti üle aja. tellija muutus jube närviliseks. käis ja hädaldas et sa ju ikkagist oled saanud ja miks valmis pole. pole jah kui ma elatamiseks pean muud kõrvalt tegema. auto oleks ammu valmis olnud kui poleks olnud tilkumist.
veel lühemalt: mõnita tööd ja töö mõnitab sind kolm korda vastu.

nyydseks on kokkuleppeid muudetud ja läbiräägitud ja etteheiteid enam ei tehta. tehakse kummalti poolt endastolenev et asi saaks korda. kuigi kohati oligi juba tunne et hakatakse üle laskma.

hr stihl võiks ka vähem plõksida kui vaid oma mättast näeb.
Vasta
#46

ahjaa suvise metalliralli ajal kadus minugi tagaõuelt mitu võõrast asja ja mitu oma asja. seega midagi ei saa jätta niisama õuele.
Vasta
#47

Loen siin teemat ja muudkui imestan rahanumbrite üle. Võõba, kui kõige labasem lihttööline, peab palka saama n-miljonit? Haridust pole vaja, isegi lugemisoskus pole tarvilik. Mitte mingeid erioskuseid poel vaja, ainult kogemus maksab. Kogemus annab õiged töövõtted ja peale seda on ettevalmistus suisa kukepea!
Ma olin ka enne mitmed autod ettevalmistanud ja värvinud, küll mitte näituseuunikumid aga lihtsalt enda igapäevaautod. Põhimõtteliselt vihkasin seda tööd, kui eriliselt jäledat nokkimist. Siis tehti ettepanek purjepaadi mudel teha. Aga vaat see asi on juba gramm kõvem "teema", kui plekk-kosu silumine. Mõtsi, et vanust juba on, käed ei kasva perssest välja, ise ka rahulikum... ja võtsin pakkumise vastu. Mudelsepa töö seisnebki lõputus pahtliga möllamises, mitmes korras värvimises, lõputus lihvimises ja lõpuks poleerimises. Mudel peab olema perfektne, mitte ainsamat liivapaberikraapsu ei tohi jääda (ja need on saatana sigitised). Kuna tegu oli esimese selletaolise tegevusega minul, siis pisut mõtlemist, vanadelt tegijatelt paar näpunäidet ja kolme kuuga oli suur ja keeruline mudel ning 2 tõmmist olemas. Pikad siledad pinnad, nõgus- ja kumerraadiused, pikad kumerused etc ehk nagu paat ikka. Vähemalt sama kumer, kui Gaz21 või Põrnikas aga autodel ei ole seesmisi nõgususi.

Peale seda kogemust ei taha ma kuulda ka juttu, et auto silumine on sitaks keeruline töö ja selle eest peab ulmepappi välja käima. Pritsiga ületuiskamine on üldse kõige labasem tegevus ja ka pahteldamine-silumine pole miskit erilist, lihtsalt natuke rahulikkust ja nokkimist vajav tegevus. Ja ennast-täis võõbadelt küsin edaspidi ikak: näidake ette peeglina läikiv paat, mis on sinu tehtud vormist tõmmatud. 200 krooni tunnis maksta luuaoperaatoriga samaväärsele töölisele on minu jaoks liiast. Mina küsisin 100 tunnist bruto ja seda koos projekteerimise ning teostamisega pluss promomisega ja olin ikka sigarahul. 15K kuus kätte lihttöölisena pole just paha?
Vasta
#48

Priit, ometi ka üks mõistlik postitus siia teemasse... Kümme tugrikut Sulle minu poolt Smile

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#49

PlyVal64 Kirjutas:Mina küsisin 100 tunnist bruto ja seda koos projekteerimise ning teostamisega pluss promomisega ja olin ikka sigarahul. 15K kuus kätte lihttöölisena pole just paha?

Tundub, et makse sa vist ei maksa, elektriarveid ka mitte ja tööruum koos selle ülalpidamiskuludega on kellegi teise poolt aitähhi eest kasutada antud.
Wink
Vasta
#50

Härrased, paistab, et kunstvärvija (vrdl kunstluuaoperaator) võtab selle ühe kliendi käest kõil oma maksud, elekteiarved, tööruumirendi ( miks tal seda endal veel pole?) autoliisingu(vaja ju renditöökotta sõita!) tunkede- töökinnaste jne. jne.Seda saab ju teha, sest korraliku värvitöö nägemine tundub reategelasele (seda enam, kui ta ise ka korra on midagi vussi keeranud) tõelise imena, ja peabki jumalikku tasu saama. Aga, noh, turgu ju jätkub...
Paljudes teemades tahaks öelda-jätke targutamine, minge parem...töökotta!
Veteran.
Vasta
#51

Lühitöödega saab kulud tõepoolest kiirema käibega rutem eri töödest kaetud. Aga pikema projekti (vanatehnika nt.) puhul on selleks allikaks ainult seesama. Siis on hea kui rasvakiht juba olemas.
Vasta
#52

jah, seda samuti minu poolt. kui palju peab teenima neto automaaler?
minu poolt kirjeldatud maaler, kes on vaieldamatult parima hinna-kvaliteedi tegija kõikidest keda ma tean teenib keskelt läbi 40-50 k kuus. Tõsi küll, töötab maalrina kogu oma elu, tööd teeb ka nädalavahetusel ning makse ei maksa. Üks päev = üks detail = 3000 eek
Ja see on kõige odavam tegija keda ma tunnen. Amservis on üks detail = 10 000 eek, kvaliteet on sama või halvem.

Vend teeb tööd ja ei virise. Vahest teeb ka uunikumid, aga selge on see, et pole meil need uunikumid nii palju, et saaks endale konveieri. Aga teenib hästi.
Ei saa ma aru, kas see töö nõuab mingid erilised oskused, sisaldab eneses üüratut vastutust
öelge, mis siis peab olema palk näiteks südamekirurgil, lennukikaptenil, politseiuurijal? Nendel, kelle praak ei ole kananahk värvikatel, vaid inimelu?

Dodge WC52 1943;   Buick Century Riviera 2D 1955; Volga M21i 1960;   Cadillac Fleetwood Brougham 1967; Jensen Interceptor MK1 1967,  Rover P5B Saloon 1973;   Mercedes 280S W116 1977, Volga GAZ-24 V6 Konela 1976

Autod ja blogi.
Vasta
#53

Vabandan, et ikkagi veelkord kommenteerin, aga kuna asi on enam mitte niipalju enam maalritööde väärtustamise vaid rohkem tasustamise, ehk selle, kas ja kuipalju on normaalne tunnis töö eest maksta, siis saab asja üle kanda ka muudele analoogsetele valdkondadele.
Priidu poolt välja öeldud, et 200 krooni tunnis "sellise lihtsa töö eest" on palju makstud ja 100 oleks nagu paras väitele oponeerin kõvasti ja olen arvamusel, et 100eek/h küsiv tegija teeb seda tööd 100% mustalt, sest teistmoodi ei oleks tal võimalik mittekuidagi ellu jääda. Olles korralik käibemaksukohuslasest FIE ja saades kliendilt töö eest raha 100.-/h on korraliku 8tunnise tööpäeva ja 5 päevase töönädala juures ettevõtja kuu sissetulekuks peale kõigi maksude tasumist ~7000.- ja seda arvestusel, et kulusid peaaegu polegi.

Arvestades veel selle aja jooksul tööruumide elektriarve ja ruumi ning töövahendite amortisatsiooni, asjaajamisele kuluva telefoniarve, materjalide hankimisele kuluva sõidukiamortisatsiooni ja bensiinikulu jne...
Lisaks selline pisiasi, et reaalselt ei õnnestu mittekuidagi kogu mingile konkreetsele projektile kuluvat aega lasta kliendil kinni maksta vaid tihti saab arve esitatud vaid konkreetselt reaalsele tööle kuluva aja eest ning kogu projekti analüüs, materjalide hankimised, transpordid jne on vaatamata 100% seotusest konkreetse projektiga, ikkagi töö teostaja arvelt.

Lõpptulemusena reaalne sissetulek sellise tunnitasu juures , mille eest minna perele süüa ja lapsele mänguasju ostma jääb korralikul legaalsel kodanikul ~5000.-
Vasta
#54

Mina aga pole maalri palgast midagi rääkinud ja siledaks pahteldamist - lihvimist ülistanud. Küsimus oli maalritöö väärtustamises ja vastus on nüüd käes - seda ei väärtustata. Paneme aga kihi tooni peale ja poleerime siledaks.
Vasta
#55

ply jutt on imelik 100.-h miinus maksud, palju sa siis pead rabama, et mingi netto raha kätte jääb (lisaks arvestada, et nagunii suuremjagu ei maksa õigeaegselt, või kui palgatöölisena,siis vast alla 12k kuus tuleb ära), sharniiri vahetusega teenib ka rohkem.
mul volvo (metallic+lakk)värval võttis 800.- auto eest +150. kamber, ei tahtnud teha kuna eeltöö tegin ise ja ta on vanakooli mees, kartis et kui on jama siis hakkavad teised ( ühel õuel paljud tegijad) näpuga nätama, et siit ja sealt jookseb jne, õnneks on kõik ok
Vasta
#56

ma püstitaks küsimuse teist moodi.
lugupeetud maalritööga tegelevad kodanikud -
kui palju aega kulub ühe detaili värvimiseks koos ettevalmistamisega. ja kui palju see maksab?
mina väidan, et tänasel päeval sa ei leia naljalt tln-s tegijat, kes võtaks alla 2500 eek/detail.
ning rohkem kui ühe päevaga seda tööd ikka väga raske teha. nii et tunnitöö tasu arvutage ise välja...

ja seoses vana auto taastamisega ütlen veel ühe asja.

kõige kallim asi vana auto taastamise puhul on projektijuhtimine. ning juhul kui näiteks keretöödega see kaasneb - hind võib vabalt kahega korrutada. kahjuks siiani pole minule keegi suutnud sellist teenust pakkuda - aga kui keegi pakuks oleksin mina seda aktsepteerinud.

Dodge WC52 1943;   Buick Century Riviera 2D 1955; Volga M21i 1960;   Cadillac Fleetwood Brougham 1967; Jensen Interceptor MK1 1967,  Rover P5B Saloon 1973;   Mercedes 280S W116 1977, Volga GAZ-24 V6 Konela 1976

Autod ja blogi.
Vasta
#57

tere jälle kõigile sm.
mulle tegelikkuses väga meeldib see erinevate seisukohtade arutelu siin foorumis.
ütlen ka vahelduseks paar sõna sekka.

kodanik plyval: Kui sa pead ise oma äri hakkama rajama nullist. soetama töövahendid(alates pahtlilabidast kuni autotõstukini) sa pead ntx maksma ruumirenti(kuna sul pole rikkurist papad,kel on tasuta anda sulle pinda) sa pead suutma tagada stabiilse töölkäimise(ntx auto,minul 12km töökotta) sa pead maksma telefoniarved klientidega. plus sa soovid natukene kuus ka midagi lauale saada ja selga panna? kas sa oled nagu 100 eeks tunnis selle kõik võimeline tegema? ma arvan et mitte.nii odav töö on millegi muu arvelt.

teiselt ntx hr denissi arvamus tallinna hindade kohta on väga aus.
seal on tõesti teised hinnad ja tema arvamus vanaauto detaili teostusse on ka äärmiselt õige. ainus on see et nii maksujõulisi kodanikke meil leidub vähe. enamik on pigem mingid nööbiärimehed kellele tundub oskustöö eest maksta üle 100 eeksi tund väga suur ülekohus.

toon siiakohale ühe näite. ntx kui klient oleks võimeline mulle maksama ühe kuu jooksul st 22 tööpäeva välja kokkulepitud summa siis oleks võimeline tegema ainult ühte autot terve selle aja ja muule raiskan aega vaid laupäeviti ja pühapäeviti(see on minu isiklik puhkeaeg) samas kui tekib olukord et raha ei maksta mitte nii nagu kokkulepitud siis ei tee ka ju.siis teed midagi muud et saada see puuduv summa mis esimene klient jättis sulle maksmata. lihtne.

aga minu praktika näitab et kõik projektid algavad suure õhinaga. sul on tahe teha tööd, väljakutse jne. loodad et kokkulepped peavad. siis tuleb esimene rahaviivitus. ntx 1,5 nädalat. siis juba seda viivitust katta on vaja teha midagi muud. arved ja maksmised muud ei oota ju.
õnneks on mul olnud viimastel kuudel väga kannatlik rendipinna omanik.jumal tänatud.

ntx keevistööd varsti enam ei taha üldse alla 300 eek tund teha.(elektrikulu,seadme kulu,kaitsevahendite kulu,lihvmaterjalide kulu,keevismaterjali kulu...)
keredetaili lihtsama nn(bolt on) vahetuse kuluks 200 eek tund.
aga sobitamised ja sättimised? paras keemia sellele mõelda hind
ntx pahtlitööd on mingil määral sõltuvad ju auto suurusest ja kujust
ntx gaz 21 tiiva sirgeks lihv ja honda civicu tiiva lihv ei ole võrdsed tööd. gaz tiiva eest peaks 3 korda rohkem vähemalt küsima.
värvimine on omaette temaatika. kui mees suudab teha x kohas sama kõrge kvaliteediga tööd kui teeb suurfirma, siis miks peab talle siis vähem maksma? ei pea, kvaliteet on sama. see et mees jätab riigile maksud maksmata on sinu enda südametunnistuse asi. ja südametunnistust kuulata eestis?kes seda veel teeb? meie esipoliitikud hiilgavad selle olemasolu puudumisega.

kordan veel kord seda mõtet et uunik sõiduk on luksuskaup. luksuskaubal peaks olema siiski ka vastav tasustamine.
lisan ka seda et kui mõni siidikäpp kontorirott arvab et oskus töö peab maksama vähem siis tule ja tee ise. enamik keretöid on veel ka tervistkahjustavad ja siiski oskustnõudvad. mul üks õpipoiss ei suutnudki poole aastaga pahtli lihvimise nippe omale selgeks teha. läks tagasi ehitussektorisse. seal oli raha lihtsam tulema.
ps maalritöö nagu pealkirjas on pigem taandatav värvija alla.
aga enne seda on ka vaja keevitada,plekki siluda,pahtlit kanda ja siluda, kruntida ja siluda, jne jne.
Vasta
#58

Õiglase hinna määramine turumajanduses ei käi mingi "aususe" printsiibil, vaid puhtalt nõudluse ja pakkumise suhte baasil. Kui "siidikäppasid" on miskipärast rohkem tarvis kui värvaleid, siis saavadki nad rohkem palka ja moos. Ja kui PlyVal tuleb ja ehitab paadivorme jätkusuutlikul moel siuhsäuh valmis nullilähedase raha eest, siis teistel sama ala meistritel ei jää kahjuks muud üle kui vaikselt "turusolkijat" kiruda ning oma hind samuti alla tuua.

Jesper@siidikäpp kes auto juures suurt midagi ise teha ei oska
Vasta
#59

Valaks õli tulle Big Grin
Tegelikult selle aasta numbri sees jõud ilmselt üle ei käi, aga peale seda küll.
Ryblik1, ootamatult tekkis majapidamisse selline Leylandi kaubik http://jagnet.ee/foorum/viewtopic.php?t=169
Kere väljast+ uksed ja ukseaugud pahteldada ja värvida.
Auto tuleb värvimiseks lahti võetuna, krundituna, istub ideaalselt kokku ja keevitust kätte võtta pole vaja, väikseid mõlke ikka on. Tulen papp taskus ja tahan vähemalt sellist kvaliteeti nagu uuena oli (nõudmised pole väga kõrged). Värv jääb samaks, kaua aega läheb ja palju raha peab kaasa võtma?
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne