09-10-2008, 00:35 AM
to: kalac. esimene lause oli ka väikse irooniaga pandud, ma lihtsalt ei oska neid märke kasutada, nagu tead
Kas vanaauto maalritööd tõesti ei väärtustata?
09-10-2008, 00:44 AM
Ja üldiselt võiks kokku tulla parimad EestiWabariigi Vanasõidukite taastajad ja panna kokku oma teadmised ning teha oma pood .
Pood mis asuks kuskil Eesti keskel kus oleks nii osasid kui ka tööjõudu . Koolitatud tööjõudu . Mitte nii, kaklete koguaeg ,ma teen 300.000 tuhandega aga sina 1.000.000 . Koht mille kvaliteet ei langeks tänu massilisele huvile. Meil on siin umbes viis võimekat tegelast (asutust) kes oleksid pädevad? Lükake üks korralik oldtimerite tall kokku ja elage sõbralikult .
Oleks kavaliteetne plekikoda, eeltöö tuba , värvikamber ja ka tehnika osakond .
See oli ainult minu mõte ja unistus .
Peace
Pood mis asuks kuskil Eesti keskel kus oleks nii osasid kui ka tööjõudu . Koolitatud tööjõudu . Mitte nii, kaklete koguaeg ,ma teen 300.000 tuhandega aga sina 1.000.000 . Koht mille kvaliteet ei langeks tänu massilisele huvile. Meil on siin umbes viis võimekat tegelast (asutust) kes oleksid pädevad? Lükake üks korralik oldtimerite tall kokku ja elage sõbralikult .
Oleks kavaliteetne plekikoda, eeltöö tuba , värvikamber ja ka tehnika osakond .
See oli ainult minu mõte ja unistus .
Peace
09-10-2008, 01:12 AM
kalacompany Kirjutas:Ja üldiselt võiks kokku tulla parimad EestiWabariigi Vanasõidukite taastajad ja panna kokku oma teadmised ning teha oma pood .
Pood mis asuks kuskil Eesti keskel kus oleks nii osasid kui ka tööjõudu . Koolitatud tööjõudu . Mitte nii, kaklete koguaeg ,ma teen 300.000 tuhandega aga sina 1.000.000 . Koht mille kvaliteet ei langeks tänu massilisele huvile. Meil on siin umbes viis võimekat tegelast (asutust) kes oleksid pädevad? Lükake üks korralik oldtimerite tall kokku ja elage sõbralikult .
Oleks kavaliteetne plekikoda, eeltöö tuba , värvikamber ja ka tehnika osakond .
See oli ainult minu mõte ja unistus .
Peace
Kõik mis võimalik ja võimalikult vajalik on eestis olemas. See mida veel ei ole,pole vajalik või võimalik.
09-10-2008, 09:03 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 09-10-2008, 09:05 AM ja muutjaks oli via.)
kalacompany Kirjutas:Teema on tegelikult väga hea
Näiteks: MB w115
Benefit 56.000 + km (kvaliteedis oleksin 100% kindel)
Üks teine firma (nime ei mäleta) kes teeb kindlustus lakse .. ..36.000+ km
Tuttav kes tegeleb ka kindlustusega lubas teha 26.000
Siis tuli veel pakkumisi . Värvimine ainult 1500 ilma materjalita ja värvimine koos materjaliga 6000 .
Proovisime siis ise plädida . Esimest korda elus värvipüstol käes
Ennem muidugi oli hiinakaga krunti ja pritsu lastud.
Ruum oli kilega ümritsetud, sisse tulev õhk oli u 48 c läbi eu 7 filtrite .
Kokkuvõttes oli kasulik harjutamise projekt ja ma ei kahetse ühtegi tundi mis kokku kulus selle kere eel ja lõpp töödele .
Sain teada kuida regullida püstolit, mis vahekorras odvat värvi segada , palju lihvida, omale mitmeid kordi uusi töövahendeid osta . Seega olen saanud sama kalli koolituse kui oleksin lasknud teha kogu selle töö . Töö mis oleks tehtud nädalaga ja kvaliteediga . Aga ma ei kahetse
Palju sinu jutust läheb kokku mu enda kredoga neis asjus..
Tahtsin vaid juhtida tähelepanu, et pane maskile söe kuubikutele (3M mask) ikka tolmufiltrid, või mõned muud lapid, peale. Need võtavad värvisudu kinni, muidu ummistub kiiresti süsi
09-10-2008, 09:09 AM
kalacompany Kirjutas:Ja üldiselt võiks kokku tulla parimad EestiWabariigi Vanasõidukite taastajad ja panna kokku oma teadmised ning teha oma pood .
Pood mis asuks kuskil Eesti keskel kus oleks nii osasid kui ka tööjõudu . Koolitatud tööjõudu . Mitte nii, kaklete koguaeg ,ma teen 300.000 tuhandega aga sina 1.000.000 . Koht mille kvaliteet ei langeks tänu massilisele huvile. Meil on siin umbes viis võimekat tegelast (asutust) kes oleksid pädevad? Lükake üks korralik oldtimerite tall kokku ja elage sõbralikult .
Oleks kavaliteetne plekikoda, eeltöö tuba , värvikamber ja ka tehnika osakond .
See oli ainult minu mõte ja unistus .
Peace
Ega "keskaja tsunftid" ja mentaliteet pole kuhugi kadunud. Iga meistrimees varjab kiivalt omi nippe ja saladusi. Paljud ei liiguta üldse näppugi, kui klient või konkurent nägemiskauguses
09-10-2008, 09:12 AM
valdo Kirjutas:Kui korralik lakk peal, siis ikka tunduvalt vastupidavam kivitäkete, jms., suhtes. Kui kavas unicuga ka talvel liikuda, siis peaks kindlasti lakitud olema. Muidu varsti roostetäpid pealvia Kirjutas:... lõppvärv ja lakk...
Mis sest lakist uunikumile ikka peale uhada - miski toekam veoautovärv peale ja pärast, peale kuivamist poleerimine-vahatamine. Läigib piisavalt ja mitte vähem, kui sama isend 1930-50ndatel tehasest tulnuna.
Ei taha ülerestaureerida.
09-10-2008, 09:16 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 09-10-2008, 09:26 AM ja muutjaks oli denis23.)
Hart, minu arvamus.
Ise kõik tööd juba 10 aastat teen ühe ainsa maalri juures. Vene mees, töötab enda peale.
Põhimõtteliselt, maksaks terve auto värvimine koos lahtivõtmisega, pahteldamisega, värvimisega ja kokkupanekuga 25 000 plus loomulikult materjalid.
Praaki teeb väga vähe, märkib seda ise ning parandab ka ise.
Kuna suhted on head, siis võtab ka vana auto ette (mida paljud naljalt ei tee)
Teeb tõesti kiiresti - 10 päevaga asi on klaar, aga töötab hommikust hilisõhtuni. Kuna oleme sõbrad, siis teeme ka nii, et auto seisab tal umbes kuu aega, ning tema teeb seda teiste tööde vahele jäävates "aknades"
Sellisel juhul saab ka ale.
Kvaliteet. Ei oska öelda, alati võib vigu leida. Siiski, pean tunnistada, et vigu on väga väga vähe. Peamine probleem on siiski mitte värvimises, vaid pigem selles, et ta on maaler, mitte restauraator. Sellega, M21 lahtivõtmine ja kokkupanek võib temal olla natukene rohkem aega võtta, kui proffil. Kuid võrreldes näiteks, Amservi maalride tööga (eelmise aasta kogemus: 10 000 eek üks detail, 2 kuud ootamist, plus siis veel nädal vigade parandamiseks) isegi mõnevõrra parem.
Maalri amet enesest..ausalt öeldes on ebameeldiv. Ei tahaks seda...ikka kemikaalid ja tolm ja kõik muu...
P.S. Telefoni ei anna, mehel on nii kui nii käed-jalad tööd täis.
Ise kõik tööd juba 10 aastat teen ühe ainsa maalri juures. Vene mees, töötab enda peale.
Põhimõtteliselt, maksaks terve auto värvimine koos lahtivõtmisega, pahteldamisega, värvimisega ja kokkupanekuga 25 000 plus loomulikult materjalid.
Praaki teeb väga vähe, märkib seda ise ning parandab ka ise.
Kuna suhted on head, siis võtab ka vana auto ette (mida paljud naljalt ei tee)
Teeb tõesti kiiresti - 10 päevaga asi on klaar, aga töötab hommikust hilisõhtuni. Kuna oleme sõbrad, siis teeme ka nii, et auto seisab tal umbes kuu aega, ning tema teeb seda teiste tööde vahele jäävates "aknades"
Sellisel juhul saab ka ale.
Kvaliteet. Ei oska öelda, alati võib vigu leida. Siiski, pean tunnistada, et vigu on väga väga vähe. Peamine probleem on siiski mitte värvimises, vaid pigem selles, et ta on maaler, mitte restauraator. Sellega, M21 lahtivõtmine ja kokkupanek võib temal olla natukene rohkem aega võtta, kui proffil. Kuid võrreldes näiteks, Amservi maalride tööga (eelmise aasta kogemus: 10 000 eek üks detail, 2 kuud ootamist, plus siis veel nädal vigade parandamiseks) isegi mõnevõrra parem.
Maalri amet enesest..ausalt öeldes on ebameeldiv. Ei tahaks seda...ikka kemikaalid ja tolm ja kõik muu...
P.S. Telefoni ei anna, mehel on nii kui nii käed-jalad tööd täis.
Dodge WC52 1943; Buick Century Riviera 2D 1955; Volga M21i 1960; Cadillac Fleetwood Brougham 1967; Jensen Interceptor MK1 1967, Rover P5B Saloon 1973; Mercedes 280S W116 1977, Volga GAZ-24 V6 Konela 1976
Autod ja blogi.
09-10-2008, 11:18 AM
Me siin tagasihoidlikus Kuusalu Autobaasis ka nokitseme natuke. Alltöövõtja värvimise ja keretööde alal teeb seda hobi korras ja õhtuti, seega aega kulub ikka kuid aga me pole ka teisiti kokkuleppinud. Teeb täpselt seda, mida me tahame, ehk teisisõnu saab täpselt mõttest aru. Ja teeb nagu kunsti tehakse, ehk siis Mosse ikka AZLK või IZ-i kvaliteediga ja luksusauto ikka vastava kvaliteediga. Kuna see autode nokitsemine pole päris põhitöö, siis hinda küsime ikka piisavas koguses. Peamiseks probleemiks on vaeste inimeste eemale peletamine. Vaene inimene loeb raha juures komakohti, viriseb palju, ei saa uunikute kontseptsioonist aru aga tahab ometigi näha välja nagu tõeline kröösus ja eputada kallite asjadega. Kuna meil on see ikkagi vabast ajast tehtav hobi (mis siis, et ka teistele huvilistele) siis ei taha tegeleda mingite suhtedraamade ja kahjumisse jäämistega. Ja kõikidele osapooltele, nii tellijatele kui tegijatele on närvesäästvam ja mõnusam tegeleda pigem ühe "millise" projektiga kui 30 üksiküritajaga.
Ma ei tahtnud madalama sissetulekuga inimesi maha teha, igal ühel on vabadus elada oma soovide ja veendumuste kohaselt, aga uunikud on mõistetavad siiski luksusesemetena ja nendega ei pea majandusliku surutise perioodil tegelema ja veel eriti siis kui lapsel on kingad katki ja jope lukk ei lähe kinni.
Ma ei tahtnud madalama sissetulekuga inimesi maha teha, igal ühel on vabadus elada oma soovide ja veendumuste kohaselt, aga uunikud on mõistetavad siiski luksusesemetena ja nendega ei pea majandusliku surutise perioodil tegelema ja veel eriti siis kui lapsel on kingad katki ja jope lukk ei lähe kinni.
Tõnu Piibur
5116265
09-10-2008, 12:20 PM
Siinkohal sooviks küsida - palju neid "milliseprojekte" on?
Dodge WC52 1943; Buick Century Riviera 2D 1955; Volga M21i 1960; Cadillac Fleetwood Brougham 1967; Jensen Interceptor MK1 1967, Rover P5B Saloon 1973; Mercedes 280S W116 1977, Volga GAZ-24 V6 Konela 1976
Autod ja blogi.
09-10-2008, 12:52 PM
Tervist kõigile kõnelejatele.
kuna minu mustast esmaspäevasest hommikust ja virisemisest see asi alguse sai siis ma ka natuke kommentaaarin. minu vigisemine see oli.
miks hakkasin suud pruukima. kodanik olev pani siia teema ülesse,nagu siis ei tunneks ja ei teaks kust otsida ja keda. tundus odava lõhnaga töö.(kuna antud kodaniku rahalist võimekust ei tea siis ei kommi rohkem)
lihtsalt korraks hakkas üle keema.
kuid nagu ma ka seal teemas juba kokku võtsin siis jah viimased projektid on hakanud venima.seda eeskätt motivatsiooni ehk raha voo ebaühtluse tõttu. teen ka vahepeal kiiremat raha sissetoovaid töid ja mida rohkem nii edasi seda mõttetum tundub projektikas.
eriti närvi ajab see kui algne kokkulepe muutub(usun et ka töö tellijale minu poolne kuupäeva nihe käib närvidele) st et ntx alustatud autole toodi b varuosana kõverad tiivad mis kohe mitte külge ei istu. seega lihtsalt detailide lihvimisest ei piisa, nyyd on sobitamise ja lõikumise ja puurimisega lisatunde kogunenud palju. aga juurde ju keegi taha tööle maksta. ise ajan taga ka head tulemust ja ei hakka autole külge panema asju millel jäävad valed vahed jne.
ning samas kui helistad omanikule ja mainid et nyyd mingi aja sees oleks nagu raha ka soovinud, siis raha laekub üle 2 nädala hiljem kuna omanik ei saanud klotsi vahepeal. no kus siis tekib pühendunud töötamine?
ntx mingi suvalise audi80 ülevärvimine ja ettevalmistus on oluliselt lihtsam ja raha kergem tulema.(kereplekid omal kohal ja 98 prossa sirged)
viimase postiga kuusalu autobaasist olen jumalast nõus.
aga siinse esimese postiga ma küsiks et kas sul on auto sirge ja plekid sobitatud,kas sul on nagu ainult eeltöö ja värv? siis on sinu toodud hinnad ja erinevused üpris õiged ja üpris õieti põhjendatud.
samas ma vihkangi seda et kohe kui tuleb teema et sa oled kodus tegija siis selle võrra maksta vähem. no kuramus. aga ntx kui mul on renditud pind? vb ma ei soovigi praegusel eluhetkel eesti vabariigikesele lojaalne olla ja makse maksta?(ma pole eesti vb mitte kunagi misgilt kohalt toetust saanud,ei minu vastu sooritatud kuritegudes kui ka ravi või erinevates ametkondades.)
isiklikult arvan et kodustegija võib vabalt ka sama või ka kõrhgemat hinda küsida kui ta teeb hingega ja mitte liinitööd, ning ka samas on alati võimalus kodustegijal rohkem kõrbeda,ntx kui klient peedistab rahadega. teed hurraaga suure töö ära ja siis hakkab sente tilkuma.
ahjaa muideks rendihinnad kimavad ikka aina kõrgustesse.
ning põhiline millelle tahtsin ma tähelepanu juhtida on see et klient peaks enne töö etteandmist varuma siiski enamuse töö hinnast vastavasse fondi. mitte rahastama mitmekümnetuhandelisi projekte mingist x jooksvast rahast. muidu jäävad asjad venima ja tülid tegija ja tellija vahel kerged tekkima.
ise olen kordi kolm värvijatega ämbrisse astunud.viimane oli vabsee täis kui tegi tööd. nyyd olen enamiku asju ise värvinud olematutes tingimustes ja kui hoolega ja ettevaatusega teha siis pole mu tuttavad mulle ühtegi etteheidet teinud. seega värvikamber? kui vähegi võimalik ilma siis teen parem ise.
pahtlitöö kvaliteet sõltub oskustest ja ka mingil määral aluspinnast ehk siis jah kui ikka plekid õieti ei istu ja muid defekte on ,siis võidki ju pahteldama jääda aga tulemust välja ei lihvi.
harva olen ka tinatanud. seda tööd on õnneks vähesed soovinud aga on ka kenasti seda tasustanud.
aga lisan hetke mõtte siia lõppu, et jah majanduskitsikuste aegu projektid ja hobiautod vist jäävad ootama uusi rahadeliikumiste aegu.
vähemalt huvilisi on küll märgatavalt vähemaks jäänud kui enne. samas mingil määral ka selle võrra neid odavtöö otsijaid ka õnneks vähem.
tuttav kes ühendrikides käis,mainis et kui ma teeks seal maal sama tööd mis siin siis oleks juba kroonimiljonär raudsel.(mõttel on jumet)
vb peakski minema kuskile kaugemale katsetama?kes tahaks kaasa tulla?
mis seal ikka, kõike head siis tänaseks.
kuna minu mustast esmaspäevasest hommikust ja virisemisest see asi alguse sai siis ma ka natuke kommentaaarin. minu vigisemine see oli.
miks hakkasin suud pruukima. kodanik olev pani siia teema ülesse,nagu siis ei tunneks ja ei teaks kust otsida ja keda. tundus odava lõhnaga töö.(kuna antud kodaniku rahalist võimekust ei tea siis ei kommi rohkem)
lihtsalt korraks hakkas üle keema.
kuid nagu ma ka seal teemas juba kokku võtsin siis jah viimased projektid on hakanud venima.seda eeskätt motivatsiooni ehk raha voo ebaühtluse tõttu. teen ka vahepeal kiiremat raha sissetoovaid töid ja mida rohkem nii edasi seda mõttetum tundub projektikas.
eriti närvi ajab see kui algne kokkulepe muutub(usun et ka töö tellijale minu poolne kuupäeva nihe käib närvidele) st et ntx alustatud autole toodi b varuosana kõverad tiivad mis kohe mitte külge ei istu. seega lihtsalt detailide lihvimisest ei piisa, nyyd on sobitamise ja lõikumise ja puurimisega lisatunde kogunenud palju. aga juurde ju keegi taha tööle maksta. ise ajan taga ka head tulemust ja ei hakka autole külge panema asju millel jäävad valed vahed jne.
ning samas kui helistad omanikule ja mainid et nyyd mingi aja sees oleks nagu raha ka soovinud, siis raha laekub üle 2 nädala hiljem kuna omanik ei saanud klotsi vahepeal. no kus siis tekib pühendunud töötamine?
ntx mingi suvalise audi80 ülevärvimine ja ettevalmistus on oluliselt lihtsam ja raha kergem tulema.(kereplekid omal kohal ja 98 prossa sirged)
viimase postiga kuusalu autobaasist olen jumalast nõus.
aga siinse esimese postiga ma küsiks et kas sul on auto sirge ja plekid sobitatud,kas sul on nagu ainult eeltöö ja värv? siis on sinu toodud hinnad ja erinevused üpris õiged ja üpris õieti põhjendatud.
samas ma vihkangi seda et kohe kui tuleb teema et sa oled kodus tegija siis selle võrra maksta vähem. no kuramus. aga ntx kui mul on renditud pind? vb ma ei soovigi praegusel eluhetkel eesti vabariigikesele lojaalne olla ja makse maksta?(ma pole eesti vb mitte kunagi misgilt kohalt toetust saanud,ei minu vastu sooritatud kuritegudes kui ka ravi või erinevates ametkondades.)
isiklikult arvan et kodustegija võib vabalt ka sama või ka kõrhgemat hinda küsida kui ta teeb hingega ja mitte liinitööd, ning ka samas on alati võimalus kodustegijal rohkem kõrbeda,ntx kui klient peedistab rahadega. teed hurraaga suure töö ära ja siis hakkab sente tilkuma.
ahjaa muideks rendihinnad kimavad ikka aina kõrgustesse.
ning põhiline millelle tahtsin ma tähelepanu juhtida on see et klient peaks enne töö etteandmist varuma siiski enamuse töö hinnast vastavasse fondi. mitte rahastama mitmekümnetuhandelisi projekte mingist x jooksvast rahast. muidu jäävad asjad venima ja tülid tegija ja tellija vahel kerged tekkima.
ise olen kordi kolm värvijatega ämbrisse astunud.viimane oli vabsee täis kui tegi tööd. nyyd olen enamiku asju ise värvinud olematutes tingimustes ja kui hoolega ja ettevaatusega teha siis pole mu tuttavad mulle ühtegi etteheidet teinud. seega värvikamber? kui vähegi võimalik ilma siis teen parem ise.
pahtlitöö kvaliteet sõltub oskustest ja ka mingil määral aluspinnast ehk siis jah kui ikka plekid õieti ei istu ja muid defekte on ,siis võidki ju pahteldama jääda aga tulemust välja ei lihvi.
harva olen ka tinatanud. seda tööd on õnneks vähesed soovinud aga on ka kenasti seda tasustanud.
aga lisan hetke mõtte siia lõppu, et jah majanduskitsikuste aegu projektid ja hobiautod vist jäävad ootama uusi rahadeliikumiste aegu.
vähemalt huvilisi on küll märgatavalt vähemaks jäänud kui enne. samas mingil määral ka selle võrra neid odavtöö otsijaid ka õnneks vähem.
tuttav kes ühendrikides käis,mainis et kui ma teeks seal maal sama tööd mis siin siis oleks juba kroonimiljonär raudsel.(mõttel on jumet)
vb peakski minema kuskile kaugemale katsetama?kes tahaks kaasa tulla?
mis seal ikka, kõike head siis tänaseks.
09-10-2008, 13:04 PM
denis23: Siinkohal sooviks küsida - palju neid "milliseprojekte" on?
Minu vastutaval nokitsemisel umbes kümmekond on. Mõned enda omad, mõned sõprade või seltskondade omad. See ei tähenda mingit konkreetset hinda vaid see tähendab seisundit. Nimelt ei ole vahet palju millegi peale kulub, vaid oluline on see emotsioon, mis sellise uuniku tegemisega kaasneb. Samuti ei ole oluline valmimise tähtaeg. Kui saab midagi tehtud odavalt on hästi ja kui läheb kalliks, siis on lihtsalt "huvitav". Ma ei tee midagi selleks, et seda siis pärast maha müüa ja palju raha saada, mina näiteks naudin tänaseid emotsioone vanatehnika näppimise juures ja pensionipõlveks olen arvatavasti leidnud endale uusi väljakutseid.
Seega põhiteema juurde tulles on Eestis ilmselt iga uuniku jaoks oma taseme tegija ja hinnad ei sõltu alati kvaliteedist vaid näiteks hoopis sõpruskonnast. Tuleb tunnistada, et kallimate uunikute omanikud kõik tunnevad üksteist ja mingid külameeste hinnaküsimised ei kuulu kuigi sügavate arutelude alla tennisemängu kõrval...See omakorda tähendabki seda, millest Stihl alustas, et normaalsete inimeste jaoks on kusagil piir ja väga suuri summasid igapäevase tööga siiski loota pole võimalik.
Minu vastutaval nokitsemisel umbes kümmekond on. Mõned enda omad, mõned sõprade või seltskondade omad. See ei tähenda mingit konkreetset hinda vaid see tähendab seisundit. Nimelt ei ole vahet palju millegi peale kulub, vaid oluline on see emotsioon, mis sellise uuniku tegemisega kaasneb. Samuti ei ole oluline valmimise tähtaeg. Kui saab midagi tehtud odavalt on hästi ja kui läheb kalliks, siis on lihtsalt "huvitav". Ma ei tee midagi selleks, et seda siis pärast maha müüa ja palju raha saada, mina näiteks naudin tänaseid emotsioone vanatehnika näppimise juures ja pensionipõlveks olen arvatavasti leidnud endale uusi väljakutseid.
Seega põhiteema juurde tulles on Eestis ilmselt iga uuniku jaoks oma taseme tegija ja hinnad ei sõltu alati kvaliteedist vaid näiteks hoopis sõpruskonnast. Tuleb tunnistada, et kallimate uunikute omanikud kõik tunnevad üksteist ja mingid külameeste hinnaküsimised ei kuulu kuigi sügavate arutelude alla tennisemängu kõrval...See omakorda tähendabki seda, millest Stihl alustas, et normaalsete inimeste jaoks on kusagil piir ja väga suuri summasid igapäevase tööga siiski loota pole võimalik.
Tõnu Piibur
5116265
09-10-2008, 13:06 PM
lisa esimesel postile ühe asja veel vastu.
küsimus polnud palganumbris.
ma ei aja taga EE juhi palka(muidugist kes seda ei sooviks)
ma vigisen selle üle et isegi sinu toodud väikseimate numbrite kokkusaamine on küsimus kui kliendid peedistavad,ps lisan veel ka et sinu nimetatud plekitööd aluskruntimised ja väiksed keevitused muud nipet näpet on mulle surutud sinna hinna sisse mis sinul oli toodud vaid eeltöö ja maalritöö summadesse.algset oli ka juttu nagu vaid silumisest aga hiljem hakkas jama välja tulema. ja seda nyyd siis vastu mu soovi. lihtsalt omanik arvas et nii on vaja, ja katsu sa nyyd vastu vaielda. jube keeruline olukord.
aga eks elu õpetab et ei tasu tänamatut tööd teha. ja elu õpetab ka järjest julmem ja jämedam olema.paks nahk kasvab ka aja jooksul.
küsimus polnud palganumbris.
ma ei aja taga EE juhi palka(muidugist kes seda ei sooviks)
ma vigisen selle üle et isegi sinu toodud väikseimate numbrite kokkusaamine on küsimus kui kliendid peedistavad,ps lisan veel ka et sinu nimetatud plekitööd aluskruntimised ja väiksed keevitused muud nipet näpet on mulle surutud sinna hinna sisse mis sinul oli toodud vaid eeltöö ja maalritöö summadesse.algset oli ka juttu nagu vaid silumisest aga hiljem hakkas jama välja tulema. ja seda nyyd siis vastu mu soovi. lihtsalt omanik arvas et nii on vaja, ja katsu sa nyyd vastu vaielda. jube keeruline olukord.
aga eks elu õpetab et ei tasu tänamatut tööd teha. ja elu õpetab ka järjest julmem ja jämedam olema.paks nahk kasvab ka aja jooksul.
09-10-2008, 13:53 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 11-10-2008, 13:07 PM ja muutjaks oli stihl.)
villuro Kirjutas:Lisaks veel, et selles pakkumises sisaldub ka proovivärvimine.
Sellised mehed on ka minu valik. Ala on endale põhjalikult selgeks tehtud, enesekindlust on piisavat (et palgatöölt ära tulla ja ise hakata ettevõtjaks, ka see ei ole üldse lihtne), hind öeldakse konkreetselt ära (kui ämbrisse astutakse, siis on oma viga ja pannakse ka nädalavahetusel silmad punnis...)
Ja ei nuteta, et keegi ei maksa ja ma enam ei tee...
Väravamehaanik ütles ka välja ühe mõtte, mida ma ise ei julgenud teha: "...aga uunikud on mõistetavad siiski luksusesemetena ja nendega ei pea majandusliku surutise perioodil tegelema ja veel eriti siis kui lapsel on kingad katki ja jope lukk ei lähe kinni. "
Kui sihukesele kliendile tööd teha, siis, muidugi, tekivad rahaprobleemid ja muu jama.
Ryblik, Sinust ma ei saagi aru, kas Sa oled autotaastaja või maaler...või mõlemad korraga. Tundub, et kõike natuke. Või mitte midagi.
Ja mis krdi rahavoog? Kui "rahavoog" venib, nagu Sa ütled, lükka see projekt õue aianurka (loomulikult on ühe tõsise inimese töökoja ümber korralik aed, ringi jookseb kuldketiga doberman, liikumisanduritest ja digisilm.eega lepingust rääkimata jne) ja asu järgmise kallale, mis ei veni...Pole ju keeruline?
Ja miks ta üldse venima peaks, aru ma ei saa, raha makstakse ikka siis, kui töö tehtud, eksole. Ma ei maksaks Sulle poole pealt sentigi, enne kui tulemust pole. Materjalide eest jah, see on ok, aga kui makstud pole, niikaua asi seisab ja kogumoos.
See B-osade külgepanek: loomulikult on nad kõverad, aga kas kohe ei saa siis läbi räägitud, et OE tiiva külgepanek maksab x raha ja aftermarketi oma 3x raha...Inimene võrdleb OE tiiva hinda ja Sinu töö hinda ja otsustab. Enne, kui Sa hakkad nutma, et hiinatiivad ei sobi ja jubes..t on paigaldada...
Ja loomulikult, on mul auto sirge. Ja kui poole pealt selgub, et ei ole, siis pole see Sinu probleem. Läbirääkimiste küsimus. Ja üleüldse, proff paneb oma käe autole peale ja saab kohe aru, kas on sirge või ei ole. ja ütleb kohe.
Kodus tegija hind peabki väiksem olema. Investeeringute suurus on ju erinev...kas Sa kujutasid ette, et ma maksan Sulle sama hinda, mis ntx mingile suurele töökojale, kes on oma 40 milli investeerinud oma töökodadesse ja seetõttu teeb oma tööd väga hoolikalt, kuna maine on talle olulisim. Kui Sina kusagil kuuriall mu auto najal magad, siis ma ei saa ju sulle midagi teha, lihtsalt oma käru minema viia ja kõik.
Mis puudutab seda "hinna sisse surumist", siis ka see asi ei ole üldse keeruline.
Sa räägid läbi, lepid kokku, riskid, ütled oma hinna ja pärast seda mitte keegi ei suru pärast enam midagi. Plekitöö maksab niipalju, värvieeltöö niipalju ja kui ei sobi, siis kohe nägemist. Tuleb järgmine mees, kellele sobib.
Aga tuleb ta ainult siis, kui sa ise jobu ei ole ja sul on ka midagi oma varasematest töödest ette näidata. Aga kuna sul tõenäoliselt pole, siis hoiadki igast viimasest krossiveeretajast kinni, peaasi, et saaks midagi teha.
Ja kui ikka 25-35t kokkusaamine tänapäeval keeruline on, sellest võiks ju kohe aru saada - see inimene peaks odavama hobi leidma.
Mis konkreetselt Sinusse puutub, siis soovitan sul kusagile kindlasse kohta suurde firmasse palgatööle minna. Kindel palk, tööjärg koguaeg ees ja mõtlema ei pea. Seal on ka hästimakstud meistrid, kes ise tegelevad surumise ja kauplemisega.
Sest sina ei saa sellega täna veel hakkama...
Inchcape plekud ntx saavad meistritest tunduvalt rohkem palka, (ikka kõvasti üle 20e kätte ametlikku, muidugi) ja ega maalridki vähem ei teeni...ja keegi ei nuta.
Vblla ainult siis, kui nende uuena ostetud LR Discovery III garantiiremondis on ja miski asendusfreelanderi-käkiga peab sõitma...
09-10-2008, 22:42 PM
oh kui lihtne su arvates kõik on hr stihl.
aga elu pole nii must ja valge.
ps kodustegija peabki ka head hinda küsima muidu pole mida investeerida ja oma üritust arendada et ei peaks minema teisi orjama ja teistele raha teenima ning ise neeger olema.
mina olen umbes 3,5a tagasi töölt ära tulnud et teha seda mis meeldib. ei ole kerge olnud aga on tehtud hulka ja makstud rendid ja ise ka elatud. tehke järgi kui saate. rendipinnal,jumala nullist.
ja siis võib tulla hoopis midagi nina peale viskama.
ps ma tahaks seda meest näha kes tänapäeval majanduslanguse ajal teeb kogu töö ära ja jääb ootama siis nö palka. kuna on teada et võlgujääjate hulk vaid kasvab siis ongi teema et enam niii ei saa. loogiline on et kui eraisik teeb siis ei saa enale lubada võlgu ehitamist.
firma võib jah endale lubada et saab hiljem nõuda kasvõi kohtuga raha taga.
hr stihli jutt kipub ka meenutama lahmijaid et fafa.pigem asi on kokkulepetes,oleks minu klient täna sama juttu ajanud kui hr stihl oleks ma vana kohe pikema jututa pimedasse kohta saatnud ja auto välja lükanud. fakt on kogu sellest supist :et peab ikka kõigile lepinguid tegema hakkama. kui jätab maksmata siis edasi ei tee ja kui maksab tuleb tõesti kasvõi silmad punnis nädalavahetuseti tööd teha.
ma olen elus mitmeid nö kõvatajaid näinud kes ka auto kõrval sama juttu on ajanud. et midagi ma ei maksa jne. kui aga inimene lõpuks aru saab et kõvatamisega kuhugile ei jõua siis pigem tahetakse läbirääkida. ainult et kui pole enne juba kõvatamisega asju ära rikkunud.
seda veel hr stihl.seda et ma nikerdan paljusid asju teha võta sellisena et olen endale selgeks teinud et pean kõike proovima,õppima harjutama. muidu ei teagi mida mingi töö sisaldab. ja mida rohkem oskad seda rohkem võimalusi sul on. ainult keevitaja või maaler olla ei tasu muidu muutub elu igavaks. ja samas kui on plaan luua oma ettevõte siis peab omanikuna teadma ka tööst ühtteist.eriti kui tahad pakkuda erinevaid valikuid.
aga ikkagist kodanikud kes ei ole omi rahasid ette planeerinud ajavad hinge täis küll
ning veel : kuna vana vraki juures pole võimalik kõike alati ette näha siis on see jutt ,et ise olid loll ja ei näinud, väga rumal. kõike ei ole võimalik läbinäha eriti kui asi on töömahukas. ma olen ka alati ettehoiatanud et vana auto on üllatusi täis. pikk elulugu ka taga ju.
ise lisan ka et hobiautoga tegelemine on luksus ja tõesti pole kõigile seda vaja. pigem siis ehitagu ja nühkigu ise need kes ajavad jäika ja ei saa aru mis on töö.
hr stihl võiks mind tundmata vähem lahmida. mina siiamaani veel pean nagu lugu sinu tehtust.
aga elu pole nii must ja valge.
ps kodustegija peabki ka head hinda küsima muidu pole mida investeerida ja oma üritust arendada et ei peaks minema teisi orjama ja teistele raha teenima ning ise neeger olema.
mina olen umbes 3,5a tagasi töölt ära tulnud et teha seda mis meeldib. ei ole kerge olnud aga on tehtud hulka ja makstud rendid ja ise ka elatud. tehke järgi kui saate. rendipinnal,jumala nullist.
ja siis võib tulla hoopis midagi nina peale viskama.
ps ma tahaks seda meest näha kes tänapäeval majanduslanguse ajal teeb kogu töö ära ja jääb ootama siis nö palka. kuna on teada et võlgujääjate hulk vaid kasvab siis ongi teema et enam niii ei saa. loogiline on et kui eraisik teeb siis ei saa enale lubada võlgu ehitamist.
firma võib jah endale lubada et saab hiljem nõuda kasvõi kohtuga raha taga.
hr stihli jutt kipub ka meenutama lahmijaid et fafa.pigem asi on kokkulepetes,oleks minu klient täna sama juttu ajanud kui hr stihl oleks ma vana kohe pikema jututa pimedasse kohta saatnud ja auto välja lükanud. fakt on kogu sellest supist :et peab ikka kõigile lepinguid tegema hakkama. kui jätab maksmata siis edasi ei tee ja kui maksab tuleb tõesti kasvõi silmad punnis nädalavahetuseti tööd teha.
ma olen elus mitmeid nö kõvatajaid näinud kes ka auto kõrval sama juttu on ajanud. et midagi ma ei maksa jne. kui aga inimene lõpuks aru saab et kõvatamisega kuhugile ei jõua siis pigem tahetakse läbirääkida. ainult et kui pole enne juba kõvatamisega asju ära rikkunud.
seda veel hr stihl.seda et ma nikerdan paljusid asju teha võta sellisena et olen endale selgeks teinud et pean kõike proovima,õppima harjutama. muidu ei teagi mida mingi töö sisaldab. ja mida rohkem oskad seda rohkem võimalusi sul on. ainult keevitaja või maaler olla ei tasu muidu muutub elu igavaks. ja samas kui on plaan luua oma ettevõte siis peab omanikuna teadma ka tööst ühtteist.eriti kui tahad pakkuda erinevaid valikuid.
aga ikkagist kodanikud kes ei ole omi rahasid ette planeerinud ajavad hinge täis küll
ning veel : kuna vana vraki juures pole võimalik kõike alati ette näha siis on see jutt ,et ise olid loll ja ei näinud, väga rumal. kõike ei ole võimalik läbinäha eriti kui asi on töömahukas. ma olen ka alati ettehoiatanud et vana auto on üllatusi täis. pikk elulugu ka taga ju.
ise lisan ka et hobiautoga tegelemine on luksus ja tõesti pole kõigile seda vaja. pigem siis ehitagu ja nühkigu ise need kes ajavad jäika ja ei saa aru mis on töö.
hr stihl võiks mind tundmata vähem lahmida. mina siiamaani veel pean nagu lugu sinu tehtust.
09-10-2008, 23:22 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 09-10-2008, 23:24 PM ja muutjaks oli supp.)
nn "rahavoogutest" veel niipalju, et tavaliselt kipuvad need ootel autod kratide ohvriks langema, kuna selliseid hangaare paljudel pole, et mahutada piiramatutes kogustes autosid ja suuremaljaol pole ka neid varusid, et paari "voogu" ootavat autot järjest kõrvale lükata ja siis uue "voo" lootuses jälle uus masin ettevõtta, ehk millest siis vanakooli meister elab lõpuks.
muuseas off topic, aga viimaselajal on mul tuttavatel tallinnas olnud kuulda olnud ka seikadest kus tavaautod juba ametlikult töökojale loovutatkse kuna pole "vooge" peale tulnud.
Paraku on vanaauto huvilisi ikkagi selgelt rohkem, kui neid kes seda endale lubada võivad ja väärtustamisest annab ka juba mingi pildi kasvõi see, mis hinnaga igasugu rapitud volgasid 24-jas müüakse, pole harv juhus kui pakutakse a`la tee ära, aga tee korralikult sest see m21 maksab tegemattagi niigi 200k
muuseas off topic, aga viimaselajal on mul tuttavatel tallinnas olnud kuulda olnud ka seikadest kus tavaautod juba ametlikult töökojale loovutatkse kuna pole "vooge" peale tulnud.
Paraku on vanaauto huvilisi ikkagi selgelt rohkem, kui neid kes seda endale lubada võivad ja väärtustamisest annab ka juba mingi pildi kasvõi see, mis hinnaga igasugu rapitud volgasid 24-jas müüakse, pole harv juhus kui pakutakse a`la tee ära, aga tee korralikult sest see m21 maksab tegemattagi niigi 200k
09-10-2008, 23:25 PM
supp Kirjutas:... tavaliselt kipuvad need ootel autod kratide ohvriks langema...
See peab ikka eriline nahaal olema, kes teise koduhoovi vandaalitsema tuleb...
Valdo
Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
10-10-2008, 00:26 AM
Väravamehaanik Kirjutas:denis23: Siinkohal sooviks küsida - palju neid "milliseprojekte" on?
Minu vastutaval nokitsemisel umbes kümmekond on. Mõned enda omad, mõned sõprade või seltskondade omad. See ei tähenda mingit konkreetset hinda vaid see tähendab seisundit. Nimelt ei ole vahet palju millegi peale kulub, vaid oluline on see emotsioon, mis sellise uuniku tegemisega kaasneb. Samuti ei ole oluline valmimise tähtaeg. Kui saab midagi tehtud odavalt on hästi ja kui läheb kalliks, siis on lihtsalt "huvitav". Ma ei tee midagi selleks, et seda siis pärast maha müüa ja palju raha saada, mina näiteks naudin tänaseid emotsioone vanatehnika näppimise juures ja pensionipõlveks olen arvatavasti leidnud endale uusi väljakutseid.
Eks siis igaühel on oma arusaam sellest, kuidas raha oma uunikumile kulutada.
Mina eriti ei tunne rõõmu sellest, kui saan teada, et minu uunikum maksab 3 korda rohkem sinna sisse pandud rahast. Jah, see on hobbi, jah, see on kallis, kuid siiski igal asjal on oma rahaline pool..vähemalt minu jaoks...
Dodge WC52 1943; Buick Century Riviera 2D 1955; Volga M21i 1960; Cadillac Fleetwood Brougham 1967; Jensen Interceptor MK1 1967, Rover P5B Saloon 1973; Mercedes 280S W116 1977, Volga GAZ-24 V6 Konela 1976
Autod ja blogi.
10-10-2008, 07:36 AM
valdo Kirjutas:Usu mind, neid nahaale on meie riigis küll ja veel rohkemgi. Endal halad kogemused '' küla pättidega''supp Kirjutas:... tavaliselt kipuvad need ootel autod kratide ohvriks langema...
See peab ikka eriline nahaal olema, kes teise koduhoovi vandaalitsema tuleb...
10-10-2008, 13:54 PM
kogu jutt kisub ikka väga projektijuhtimise valdkonda - ja siin on Hart juba viidanud põhitõdedele:
- on kokkulepitud tööd (ingl k "scope")
- on eelarve
- on tähaeg / tähtajad. Sh maksetähtajad
ülalolevad asjad on vormistatud lepinguks, kus on ilusal juhul lisaks poolte kohustustele ka sätestatud, mis juhtub, kui üks osapool oma kohustusi ei täida. Samuti pole paha panna kirja, kuidas käituda juhul, kui tööde käigus ilmneb ootamatusi ning mida lugeda force majeuriks, mille puhul tingimused ei kehti / üle vaadata tuleks (nt töökoja või sisseseade hävimine, omaniku või tööde teostaja tõsine terviserike vms). Töö tegija kaitseks võib ka sisse panna nn skoobimuutmise-osa: et ei oleks juhtu, kus klient nt hiljem avastab, et mingi juba külgesobitatud osa ei sobi või siis päris lõppfaasis masina värvitooniga rahul ei ole.
lepingu aluste ja hinnangute defineerimisel peaks aktiivne pool olema ikka tööde teostaja - tema on professionaal ja peab ala tundma. Klient võib autost teada täpselt niipalju, et sel on rool, käigukang ning pedaalid - tema ei pea üksikasju teadma ning kohati ei teagi neid. Tema tahab saada tulemust ja temale ei ole tihti protsess ise üldse huvitav/oluline.
ülalolevate postituste põhjal suudavad firmad ka vanaautole piisavalt konstruktiivselt läheneda - sama võiksid teha ka nn üksiküritajad. Mõnede autodega tuleb juba kogemus - et mis aspektid on olulised ja kus peituvad ohud. Kasvõi nn B-varuosa teema: leping võib ju öelda, et eelduseks on kõigi detailide sobimine ilma modifitseerimata (ja kui ei sobi, siis on see lisatöö, mis maksab Xeek/h - nagu Hart viitas). Sellised kogemused saab juba mõne õhtukesega nn standardlepinguks vormida (kui selle jaoks kusagilt juba kasutuselolevat alust ei leia; samas aluseks võib võtta kasvõi telefoni-lepingu: olulised aspektid on seal ju olemas, kuigi teise eluvaldkonna võtmes!). Samuti saab endapoolsel eelarvekoostamisel jätta sisse nn riskimarginaali, mis võimaldab nt kliendiga vaidlemisele kulutatud aja hoopis pisihädade likvideerimisele kulutada - niiet kõik rahul oleks.
eks see teooria ole, kuid nii need asjad siiski kõigis eluvaldkondades käivad. Ka klient on rahul, kui asjad on kohe alguses üheselt paigas. Kui klient tahab nt loobuda igasugustest võimalikest juurdemaksmistest, võib ju lepingu eel teostada põhjalikuma ekspertiisi (mille klient kinni maksab) ning mille tulemusel saab pakkumine väga "staatiline". Sellist asja pakuvad nt suuremad tööriistaparandajad - klient maksab esmalt nt 300..500eek ekspertiisi eest ning saab seejärel professionaalse ülevaate seadme hetkeolukorrast, mis aitab otsustada, kas pole ehk mõistlik seadet lõplikult amortiseerunuks lugeda.
terv,
Teet
tööpostil rahvusvahelise ja päris hästi töötava organisatsiooni projektijuht
- on kokkulepitud tööd (ingl k "scope")
- on eelarve
- on tähaeg / tähtajad. Sh maksetähtajad
ülalolevad asjad on vormistatud lepinguks, kus on ilusal juhul lisaks poolte kohustustele ka sätestatud, mis juhtub, kui üks osapool oma kohustusi ei täida. Samuti pole paha panna kirja, kuidas käituda juhul, kui tööde käigus ilmneb ootamatusi ning mida lugeda force majeuriks, mille puhul tingimused ei kehti / üle vaadata tuleks (nt töökoja või sisseseade hävimine, omaniku või tööde teostaja tõsine terviserike vms). Töö tegija kaitseks võib ka sisse panna nn skoobimuutmise-osa: et ei oleks juhtu, kus klient nt hiljem avastab, et mingi juba külgesobitatud osa ei sobi või siis päris lõppfaasis masina värvitooniga rahul ei ole.
lepingu aluste ja hinnangute defineerimisel peaks aktiivne pool olema ikka tööde teostaja - tema on professionaal ja peab ala tundma. Klient võib autost teada täpselt niipalju, et sel on rool, käigukang ning pedaalid - tema ei pea üksikasju teadma ning kohati ei teagi neid. Tema tahab saada tulemust ja temale ei ole tihti protsess ise üldse huvitav/oluline.
ülalolevate postituste põhjal suudavad firmad ka vanaautole piisavalt konstruktiivselt läheneda - sama võiksid teha ka nn üksiküritajad. Mõnede autodega tuleb juba kogemus - et mis aspektid on olulised ja kus peituvad ohud. Kasvõi nn B-varuosa teema: leping võib ju öelda, et eelduseks on kõigi detailide sobimine ilma modifitseerimata (ja kui ei sobi, siis on see lisatöö, mis maksab Xeek/h - nagu Hart viitas). Sellised kogemused saab juba mõne õhtukesega nn standardlepinguks vormida (kui selle jaoks kusagilt juba kasutuselolevat alust ei leia; samas aluseks võib võtta kasvõi telefoni-lepingu: olulised aspektid on seal ju olemas, kuigi teise eluvaldkonna võtmes!). Samuti saab endapoolsel eelarvekoostamisel jätta sisse nn riskimarginaali, mis võimaldab nt kliendiga vaidlemisele kulutatud aja hoopis pisihädade likvideerimisele kulutada - niiet kõik rahul oleks.
eks see teooria ole, kuid nii need asjad siiski kõigis eluvaldkondades käivad. Ka klient on rahul, kui asjad on kohe alguses üheselt paigas. Kui klient tahab nt loobuda igasugustest võimalikest juurdemaksmistest, võib ju lepingu eel teostada põhjalikuma ekspertiisi (mille klient kinni maksab) ning mille tulemusel saab pakkumine väga "staatiline". Sellist asja pakuvad nt suuremad tööriistaparandajad - klient maksab esmalt nt 300..500eek ekspertiisi eest ning saab seejärel professionaalse ülevaate seadme hetkeolukorrast, mis aitab otsustada, kas pole ehk mõistlik seadet lõplikult amortiseerunuks lugeda.
terv,
Teet
tööpostil rahvusvahelise ja päris hästi töötava organisatsiooni projektijuht
Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
10-10-2008, 15:27 PM
13piisab Kirjutas:kogu jutt kisub ikka väga projektijuhtimise valdkonda - ja siin on Hart juba viidanud põhitõdedele:
- on kokkulepitud tööd (ingl k "scope")
- on eelarve
- on tähaeg / tähtajad. Sh maksetähtajad
ülalolevad asjad on vormistatud lepinguks, kus on ilusal juhul lisaks poolte kohustustele ka sätestatud, mis juhtub, kui üks osapool oma kohustusi ei täida. Samuti pole paha panna kirja, kuidas käituda juhul, kui tööde käigus ilmneb ootamatusi ning mida lugeda force majeuriks, mille puhul tingimused ei kehti / üle vaadata tuleks (nt töökoja või sisseseade hävimine, omaniku või tööde teostaja tõsine terviserike vms). Töö tegija kaitseks võib ka sisse panna nn skoobimuutmise-osa: et ei oleks juhtu, kus klient nt hiljem avastab, et mingi juba külgesobitatud osa ei sobi või siis päris lõppfaasis masina värvitooniga rahul ei ole.
lepingu aluste ja hinnangute defineerimisel peaks aktiivne pool olema ikka tööde teostaja - tema on professionaal ja peab ala tundma. Klient võib autost teada täpselt niipalju, et sel on rool, käigukang ning pedaalid - tema ei pea üksikasju teadma ning kohati ei teagi neid. Tema tahab saada tulemust ja temale ei ole tihti protsess ise üldse huvitav/oluline.
ülalolevate postituste põhjal suudavad firmad ka vanaautole piisavalt konstruktiivselt läheneda - sama võiksid teha ka nn üksiküritajad. Mõnede autodega tuleb juba kogemus - et mis aspektid on olulised ja kus peituvad ohud. Kasvõi nn B-varuosa teema: leping võib ju öelda, et eelduseks on kõigi detailide sobimine ilma modifitseerimata (ja kui ei sobi, siis on see lisatöö, mis maksab Xeek/h - nagu Hart viitas). Sellised kogemused saab juba mõne õhtukesega nn standardlepinguks vormida (kui selle jaoks kusagilt juba kasutuselolevat alust ei leia; samas aluseks võib võtta kasvõi telefoni-lepingu: olulised aspektid on seal ju olemas, kuigi teise eluvaldkonna võtmes!). Samuti saab endapoolsel eelarvekoostamisel jätta sisse nn riskimarginaali, mis võimaldab nt kliendiga vaidlemisele kulutatud aja hoopis pisihädade likvideerimisele kulutada - niiet kõik rahul oleks.
eks see teooria ole, kuid nii need asjad siiski kõigis eluvaldkondades käivad. Ka klient on rahul, kui asjad on kohe alguses üheselt paigas. Kui klient tahab nt loobuda igasugustest võimalikest juurdemaksmistest, võib ju lepingu eel teostada põhjalikuma ekspertiisi (mille klient kinni maksab) ning mille tulemusel saab pakkumine väga "staatiline". Sellist asja pakuvad nt suuremad tööriistaparandajad - klient maksab esmalt nt 300..500eek ekspertiisi eest ning saab seejärel professionaalse ülevaate seadme hetkeolukorrast, mis aitab otsustada, kas pole ehk mõistlik seadet lõplikult amortiseerunuks lugeda.
terv,
Teet
tööpostil rahvusvahelise ja päris hästi töötava organisatsiooni projektijuht
Sellisel juhul ei ole mõtet ka eristada vanatehnikat tarbesõidukist.Üks värvimine puha,ümarad jooned lihtsalt raskendavad tööd.
Kui aga lähtuda vanatehnikast - kui omamoodi kunstist,mida vaadatakse ka peale kambrist lahkumist,siis on ju teine tera.Või mis?
« Järgmine vanem | Järgmine uuem »
Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne