Garaazhiuks
#21

ma päris ei tahaks uskuda,et stihl kavatseb garaazi mis on majas(nagu ma aru sain),vanema arhitektuuriga,autopesula rajada.
räägin vaid enda kogemustest.
olen kasutanud aastaid Crawfordi uksi,millede taga on ka ohtrasti veega kokkupuudet olnud.(autode pöhjade ja pealt pesu)
aastatega on uks muidugi raskemaks muutunud kuna töepoolest see imab pikapeale niiskust endasse.
hooajati on neid avatud-suletud 40-50 korda päevas.senini täiesti töökorras.
kas arvata et vötmega ust väljaspoolt sulgedes ja autost väljudes hoiab aega rohkem kokku kui ukse enda automaatselt avanedes-sulgudes? vaevalt .
tänapäeva eramajja paigaldatavad uksed,näit. 200x300 mm avausega,tänu vedrumehhanismile on ikka piisavalt kerged avada.ja see aeg mis kulub avamisele on väike.
isiklikult avan ukse auto sissesöidul juba aegsasti.seni kuni manööverdad (näit. mina ajan auto alati tagurpidi garaazi),ongi uks juba avanenud.
olen uuselamurajoonis ühel uuseramul näinud klassikalisi omavalmistatud vana-kooli garaaziuksi mis ei sobinud sugugi uue majaga sugugi kokku.vb.oli omanik lihtsalt kokku tahtnud hoida.ei tea.
ise olen seda meelt et mugavus maksab .

O: Norton model 18 1938 vl. porilauad,pakkuda vöib ka muid pre-war inglise tsiklite juppe
Vasta
#22

zxr Kirjutas:ma päris ei tahaks uskuda,et stihl kavatseb garaazi mis on majas(nagu ma aru sain),vanema arhitektuuriga,autopesula rajada.
räägin vaid enda kogemustest.
olen kasutanud aastaid Crawfordi uksi,millede taga on ka ohtrasti veega kokkupuudet olnud.(autode pöhjade ja pealt pesu)
aastatega on uks muidugi raskemaks muutunud kuna töepoolest see imab pikapeale niiskust endasse.
hooajati on neid avatud-suletud 40-50 korda päevas.senini täiesti töökorras.
kas arvata et vötmega ust väljaspoolt sulgedes ja autost väljudes hoiab aega rohkem kokku kui ukse enda automaatselt avanedes-sulgudes? vaevalt .
tänapäeva eramajja paigaldatavad uksed,näit. 200x300 mm avausega,tänu vedrumehhanismile on ikka piisavalt kerged avada.ja see aeg mis kulub avamisele on väike.
isiklikult avan ukse auto sissesöidul juba aegsasti.seni kuni manööverdad (näit. mina ajan auto alati tagurpidi garaazi),ongi uks juba avanenud.
olen uuselamurajoonis ühel uuseramul näinud klassikalisi omavalmistatud vana-kooli garaaziuksi mis ei sobinud sugugi uue majaga sugugi kokku.vb.oli omanik lihtsalt kokku tahtnud hoida.ei tea.
ise olen seda meelt et mugavus maksab .


Töögaraaþiuks on midagi muud, kui uuselamurajooni autogaraaþ. Küsimus on ikkagi selles, et uste vahelt on vaja tihedalt käia. Palun, kui päevas on vaja korduvalt puldi abil uksest-sisse välja käia, siis las käia, kui meeldib.. Näita mulle üks autotöökoda/tööstushoone vms asi, kus liugust tihedalt kasutatakse, puldiga.. Siis.. Võin öelda, et nad on ametlikult napakad.


Andres
Vasta
#23

Noo, pärnu amserv näiteks, siis tallinnas Elke auto kasutab selliseid süsteeme. Tegelikult enamus esindusi kasutavad.. On nad siis napakad? Enamused kasutavad automaatikaga süsteemi, kuna ta on mugavam. Miinuseks sellisele süsteemile on kõrgem hind ja elektripuudusel tuleb ikkagi käsitsi avada.
Ma tahaks näha inimest kes viitsib päevast päeva selle nööri otsas rippuda ja ust sikutada, rääkimata vihmase ilmaga ukse avamisest või siis talvel külmetada ja ust lukust lahti keerata.
Ja ei ole see elektriline uks nii aeglane midagi. Kindlasti kiirem moodus, kui autost välja tulla, uks lukust lahti keerata ja siis üles tõsta ja siis autosse tagasi minna.

Tehke nüüd maha mind!!!
Vasta
#24

Kui töökojas on palju sisse välja käimist, siis kasutatakse kas tõstandukse kõrval tavaust või kombineeritult tõstandukse sees käiguust. Viimane on niiöelda odavam ja kompaktsem lahendus, küll mitte mugavam, kuna uksel on kõrgem lävepakk.

Stihlile soovitaks jätta praegu olemasolevad vanad uksed ette, mis saab ilusti üle värvida ning hinged määrida. Sissepoole saad lasta paigaldada tavalise tõstandukse, mis hoiab ilusti tuult kinni ja ei tee rahakotti suurt auku. Hoone välisilme jääb rikkumata ning ise oled soojas.
Vasta
#25

Need olemasolevad näevad piisevad jubedad välja, et neid ei paranda isegi värvimine mitte.
Jaanituli on nende saatus....

Puuuksed tellisin ära ja ettemakski tehtud. Eks varsti ole näha....



To: Andres: puldiga tõstetavaid uksi, kust tihedalt käiakse, kasutavad kõik Eesti autoesindused...
Inchcape, Kadaka tee töökoja ust avatakse umbes 4 - 8 korda tunnis - kaksteist tundi päevas. Paar korda aastas on süsteem nässus, aga paremat ja odavamat lahendust pole.
Vasta
#26

Mina tegin suvel oma vanatehnikahoonele uksed (väravad) ise. Esmalt tappisin 6x15 plangust (servasin mõned sobivad plangud selleks) põhiraamid (tavalise keeltapiga), millele sai ümbere ja vahele lisapuid pandud (lihtsuse mõttes lihtsalt kaldtapiga). Voodrilaua ostsin ja kasutasin nn rombvoodrit, kus värava keskosas on romb, mida ümbritseb 45-kraadi all diagonaallaud kuni värava nurkadeni. Kuna voodrilaua lõin tugevalt (iga ühendus nelja kolmetollise naelaga) raamipuude külge, siis sellega seose võisingi tugiraami vahepuud tappimata jätta, st ühe värava kohta kasutasin ainult neli keeltappi.

Hinged ja hingevastused hankisin tükkhaaval vanarauast (tänud ühele lahkele kaasfoorumlasele), enne kasutamist sai neid veidi õgvendatud ning ka keevitatud; seejärel kruntvärv ja must värv peale. Hinged on värava küljes hulga M10 poltidega, hinge vastusraud on hoone tugiposti (mis on ühtlasi ka väravapiit) sisse traditsioonilisel viisil löödud, lisaks sai läbi posti ja vastusraua puuritud nli 4 mm auku ning läbi löödud neli naela, mis peaksid välistama selle, et värv oma raskusega vastusraua välja tõmbab.

Valmis tegin nad nii, et põhiraami (tapitud) tegin valmis eemal, siis tõstsin selle raami hingedele ning ülejäänu (lisapuud põhiraamile, vooder jms) tegin juba kohapeal, värava ees olles.

Kunagi tulevikus, mil hoonet tugevamalt soojustan, võin põhiraami vahele panna ka soojustuse (nt kivivill + õhuke vineer/laud.

Kui kedagi huvitab, võin teha ka pildid. Otsene rahaline kulu läks mul hingede muretsemise peale (vanarauast väljaostmine), voodrilaua peale (ei leidnud mõtteka olevat seda lauatoorikust ise freesiga profiili lasta, oleks kaua aega läinud), hingepoltide peale ning viimistuseks kulunud tõrvaõli peale - nelja suure värava peale (kaks paari) kokku ca 3000 krooni. Pluss muidugi VÄGA PALJU iseenda tööd...

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#27

Lp. Style,le .
Mingitel muudel tingimustel on küll. Aga kellele ema, kellele tütar.
Vasta
#28

Meil näiteks on kaks ust. Välimised on ajastukohased ja stiilsed ning tugevad metalluksed ja neist seespool on soojapidamise eesmärgil Hörmann-i tõstetavad uksed. Korraga nii ema kui tütar. Igapäevase töö käigus hoiame ees ainult kaasaegseid uksi ja ööseks paneme suured metalluksed ka kinni.
Seega vanale majale sobiks ehk ka välimiseks vormiks õhuke ja odavam laudisega kaetud ajastukohane uks, aga tegelikuks soojapidamiseks kaasaegne uks siseseina tasandile. Puidust ust ei saa suurespinnas vanale majale kuigi tihedaks teha, või siis läheb asi liiga raskeks. Uus lükanduks on hea, soe ja mugav aga näeb lihtsalt nõme välja.

Tõnu Piibur
5116265
Vasta
#29

Tõstuksele on alati võimalik ka jälgvärav paigaldada, et ei peaks lahmima ülesse alla. Ja enamus pesulaid kasutab tõstuksi . Kuigi on see ukse tootjale paras peavalu sest pesulauksed saavad erilist vatti kuuma ja külma niiskust jne... Mädanevad suht ruttu .

Vahet pole kas on Hörmann, Sakumetall, Kinema või Standoor .. paneel on pm sama . Ainuke vahe on hinnas. Ja Hörmann pakub hetkel nagu vaga soodsat hinda .
Vasta
#30

sai korra neid hõrmanni uksi uurimas käidud, no soodus hind 22x24 oli ca 10k koos elektriga (mida pole vaja, kuna uks käib min 10x päevas lahti) aga probleem on on hoopis selles, et uks tõuseb 265mm ülesse, aga kuna on ka tõstuk garaasis siis ei tahaks seda ju päris keset tuba panna ehk uks ei tohiks olla madalamal laes kui 2700 ja üle 3000 ka ei saa, sellepeale kratsiti juba kukalt.
kuna miljoneid pole, huvitab ka ka keegi sellised ülesse löösaga uksi on näinud müügis olevat.
Vasta
#31

valdo Kirjutas:Mina tegin suvel oma vanatehnikahoonele uksed (väravad) ise.
[...]
Kui kedagi huvitab, võin teha ka pildid.

Nüüd siis lubatud üldfoto.

[Pilt: varav.jpg]

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#32

supp Kirjutas:sai korra neid hõrmanni uksi uurimas käidud, no soodus hind 22x24 oli ca 10k koos elektriga (mida pole vaja, kuna uks käib min 10x päevas lahti) aga probleem on on hoopis selles, et uks tõuseb 265mm ülesse, aga kuna on ka tõstuk garaasis siis ei tahaks seda ju päris keset tuba panna ehk uks ei tohiks olla madalamal laes kui 2700 ja üle 3000 ka ei saa, sellepeale kratsiti juba kukalt.
kuna miljoneid pole, huvitab ka ka keegi sellised ülesse löösaga uksi on näinud müügis olevat.

Küsi siis madaltõstet, et uks käib lae alla . Mitte siinid ei ripu keset tuba Wink
Vasta
#33

valdo Kirjutas:
valdo Kirjutas:Mina tegin suvel oma vanatehnikahoonele uksed (väravad) ise.
[...]
Kui kedagi huvitab, võin teha ka pildid.

Nüüd siis lubatud üldfoto.

[Pilt: varav.jpg]

Sellisele palk tarele polekski muu uks mõeldav . Või siis tõesti dekoratiiv uks nagu väravamehaanik mainis. Ja soe uks selle taga .
Vasta
#34

Väga nägus hoone ja uks on Valdol välja tulnud!

Huvitun GAZ 12 ZIM-i varuosadest ning selle sõidukiga seotud kirjandusest, dokumentidest ja mälestustest.
Vasta
#35

Valdo, aknad tegid ka ise?
Vasta
#36

pppp Kirjutas:Valdo, aknad tegid ka ise?

Jah ikka, kasutades toorikuna (pikipuudena) suvalisi säilinud raame (pms 1880-1940ndatest), mis reeglina teise mõõtu (väiksemaks) ringi tappisin ja veidi mädanenud alumised puud asendasin teistest raamidest võetutega.

Hoonel kokku (kahel korrusel) 16 akent.

Aknasulustest (nn vanatüüpi nurgad, millest välised nurgad on koos hingedega, samuti lehtterasest haagid ja nn pulk-tüüpi haagivastusrauad) on 95% omavalmistet replikad 20. sajandi alguse malli eeskujuks võttes. 5% olen kasutanud oma ladude varusid, st on algsed sulused 19. saj. lõpust ja 20. saj. algusest.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne