[Jossu]

Tere kaasfoorumlased. Kas leidub teie seas inimesi, kes õpivad antud koolis või on selle hiljaaegu lõpetanud. Kuna endal varsti, mitte veel kohe, gümnaasiumi lõpp paistmas siis mõttesse jäi TTü, oma õppeerialade poolest. Huvitab mind rohkem mehaanikateaduskond. Kuidas sissesaamine?, tasuline või mitte, mis head, mis halba? Loodan, et leian endale mõttekaaslasi ja abi selgusele jõudmiseks. Ei pea rääkima ilmtingimata siin foorumis, võib ka privas.

Ettetänades, Joosep.

[Timm]

Tegelikult oleks hea, kui keegi ka siin räägiks, sest ennast huvitab ka see asi( mingid plaanid peavad ju tulevikuks siiski olema..)...

T.

[madeinussr]

Õpin Tehnika Ülikoolis mehaanika teaduskonnas mehatroonikat. Tasuta kohale saamine on praegu päris lihtne. Kaugemalt tulijad saavad vast ühikas elada, kahjuks vanu ja audentseid ühiselamuid enam pole . Tõsisele tehnika huvilisele soovitaks siiski Tallinna Tehnikakõrgkooli. Mulle tundub see rohkem selline tehnika kool kui TTÜ.

[41Degree]

Nagu juba mõnest kohast välja tulnud on, õpin ka kah siis seal (endiselt tehnilist füüsikat ja mat.loodusteaduskonnas).

Kui on huvi tehnika vastu ja tehniliste asjade õppimise vastu, siis oled igati teretulnud! Tõsi, et asjast asja saaks, siis parem endale igaks juhuks illusioone mitte luua: õppima peab, ja peab tõenäoliselt kõvasti. Kõik räägivad, et TTÜ on pigem teoreetilisem ja "tõka-tõka" praktilisem. Eks ta vist ole mõnes mõttes õige küll, aga mina olen leidnud vähemalt enda jaoks ka piisavalt praktilisi rakendusi. TKTK kohta ma ei tea rääkida, aga esimene aasta on TTÜ-s täielik aluse õppimine (mat. analüüs, füüsika alused jne), sealt edasi hakkab "asjalikuks" minema. Vähemalt mina tunnen praegu sellist asja.

Nüüd mehaanikute kultuurilise poole kohta ma ei tea midagi öelda, aga füüsikute seltskond on ikka selline ummamuudu... heas mõttes. Kuna meid on niigi vähe, siis omavaheline läbikäimine on päris tihe, kirjutatakse kavereid igasugustele lauludele (tavaliselt kaebelaulud meie kurvast saatusest ). Üldse on TTÜ-l vähemalt minu meelest mingi huvitav aura küljes. Siin on küll seda raske kirjeldada, aga kui TTÜ staadionil Trube "Insener Garini hüberbolidi" laulis, siis tuli nii mõneltki ettepanek, et selle võiks TTÜ hümniks võtta. Sõnal "insener" on selline huvitav maik manu, selline parajas proportsioonis segu Einsteinist ja Jaan Tatikast

Minu poolt kõigile tehnikahuvilistele tere tulemast Mina olen igal juhul väga rahul

Muide, tänavuse füüsikute sügiskooli t-särkidel on vahva lause: "Physics is just like having sex: it may give us practical result, but that's not why we do it." Mina olen igati nõus

[Style]

Olen vist vanakooli mees, aga minu jaoks on see tõkatõka ikkagi tehnikum (keskeri haridus). TPI (ehk TTÜ nüüdselt) on jällegi kõrgkool, kust saab kõrgharidust.
Nii et autotehnikuks tuleb õppida TKTK-s, aga autondust, kui teadust - Tipis

[oxygen]

Olen vist vanakooli mees, aga minu jaoks on see tõkatõka ikkagi tehnikum (keskeri haridus). TPI (ehk TTÜ nüüdselt) on jällegi kõrgkool, kust saab kõrgharidust.
Nii et autotehnikuks tuleb õppida TKTK-s, aga autondust, kui teadust - Tipis

Vot täpselt minu mõte. Ja kohe järgmisel sügisel üritan minna THK-sse autotehnikuks õppima

[Huck]

Ise olen alustanus TTÜ'st... sealne raamatutarkus, aga ei meeldinud väga ning nüüd hakkan kohe-kohe TTK'd lõpetama ja olen valiku üle väga rahul. Ning mõtted liiguvad TTÜ'sse tagasi magistrisse mineku peale. Nii et võin mõlema kooli kohta sõna võtta.

Minupoolne variant oleks hoopis TTK + TTÜ magister näiteks.

[stretch]

Olen vist vanakooli mees, aga minu jaoks on see tõkatõka ikkagi tehnikum (keskeri haridus). TPI (ehk TTÜ nüüdselt) on jällegi kõrgkool, kust saab kõrgharidust.

Jajah, TÄPSELT nii ongi, ega näiteks kasvõi need arhitektid, kes TTK-st tulevad, on ju ka tegelikult mingid pooletoobised.

[onuaugust]

... kahjuks vanu ja audentseid ühiselamuid enam pole .

Neid sarasid ei tasu küll taga nutta, kuigi üks neist vist Mustamäe vanim ehitis oli. Ise elasin üsna mitu aastat Tipi 2. saras, aga tingimused olid ikka üsna eba-euroopalikud, ütleme nii. Peldikus puudusid prill-lauad, vesi jooksis loputuskastist vahetpidamata, prügitünnid ajasid pidevalt üle, terve koridori peale oli ainult 2 elektripliiti, milledel pooled plaadid ei töötanud, kraanikausid alalõpmata makarone täis valatud või millegi muuga ummistatud, seinad täis soditud, koridori põrand prügine, koridor täis lärmavaid ja tossavaid iivane. See ei olnud õppimist soodustav keskkond. Aga vähemalt kongikaaslastega mul vedas.

[muhfff]

TTÜ-sse sissesaamine ei tohiks olla probleem (kui just majandust ei taha õppida), kuid vat sees püsimine on paljudele ületamatu probleem. Peamine, mis niidab uustulnukaid, on füüsika, matemaatiline analüüs, lineaaralgebra (need vist kõigis teaduskondades põhiained?). Kui neist jagu saada, siis muu ei tohiks olla keeruline.
Veel üks asi omast kogemusest - värske rebasena võib jääda ekslik mulja, et õppima nagu ei peagi (erinevalt gümnaasiumist koduseid töid ei anta). See illusioon puruneb hiljemalt semestri keskpaigaks, kui tulevad erinevad kontrolltööd. Vot siis läheb alles õppimiseks (füüsik Saveljev saab suureks sõbraks, eriti enne kontrolltööd ja öösiti).
Ühtlasi tasuks kooli astudes arvestada sellega, et praegune 3+2 haridussüsteemi bakalaureuse kraad on tegelikult poolik haridus. See annab üksnes baasi, mille pealt edasi liikuda magistriõppes. Ja magistriõppe kraad on alles tõeline haridus. Nii et tasuks juba varakult ka sellega arvestada.

Üks remark ka TTK ja TTÜ praktilise ja teoreetilise hariduse kohta. TTK haridust ma väga kommenteerida ei oska, kuid tõsi on see, et TTÜ annab pigem teoreetilise baasi. Kuid kui inimesel on vähegi mõistust pealuu sees, siis ei tohiks teooria rakendamine praktikas üle mõistuse olla.

[tartz1]

Olen ise lõpetanud TKTK ning õpin praeguses TTK-s. Omalt poolt oskan ütelda just selle taseme vahe kohta: asjad on läinud ikka kõvasti paremaks. Hetkel on juba olemas üsna korralik laborite ja muude toetavate üksuste baas(raamatukogu, e-õppekeskus jne). Tõsi palju on ka veel puudu, aga eks tasapisi ikka jõuab. Vanasti oli ikka rohkem tehnikum nüüd juba rohkem kõrgkooli poole. Ka on koostöö kahe kooli, siis TTÜ - TTK vahel tugevasti paranenud. Mitmed lektorid ju TTÜ-st.

Ise pooldan ka sellist käiku: alguses TTK ja siis TTÜ magistris. Ega midagi pole teha, nagu automeeste ütlusgi ütleb: alustama peab ikka kanalist ja siis juba edasi...

[Tambets]

Jajah, TÄPSELT nii ongi, ega näiteks kasvõi need arhitektid, kes TTK-st tulevad, on ju ka tegelikult mingid pooletoobised.

Misasi???
Millele tuginedes Te sõna võtete?

[Jossu]

Ohh mind küll, see on see gümnaasiumis rihma lõdvaks laskmine ja huvi rohkem aega garaazis veeta.
Niipalju olen nüüd aru saanud, et eksamitulemused suurt rolli ei mängi, vaid võetakse keskmised hinded? Aga see suht ebavõrdne, võtame näiteks, kui mõni õpib kuskil lebos maakoolis viitele, õpetajad on nii täis või jumal teab, mis seisundis ja ei koti neid keskit, kas teeb tööd või mitte.(ärge tulge mulle ütlema, et praeguse Ev pole see võimalik, võin mitmeid näiteid tuua).
Kuid ise õpin Tartu Kommertsgümnaasiumis, ning no eriti meie füüsika õpetaja on selline, et ega ta midagi selgeks ei tee. Klassi keskmine füüsika hinne on 3.2 vms, kusjuures ühtegi viielist pole. Lihtsalt sisust saame aru, tunnis saame kõike aru, kuid töös on sellised ülesanded, mida näinudki pole.
Matemaatikast löön läbi puhtalt sellepärast, et huvitab too mind nõksu rohkem.
Lähme nüüd edasiõpingu peale tagasi. Uurisin TKTK, lehelt erialasi ning endale sobivaks(huvitavaimaks) jäi ikkagi Transporditeaduskonnas Autotehnika.
Ainekavast mina suuurt aru ei saand, ehk keegi mõtestaks lahti?
http://vastuvott.tktk.ee/?id=1443&Oppekava_ID=16&action=show_ained&Aasta=
Tähekombinatsioone päris palju...

[p2evavaras]

mul on siis selline küsimus et kui keeruline seal matemaatika jms. on ,käin humanitaar klassis aga huvitab mind tehnika ja plaan on minna kas ttü'sse või tktk'sse

[stretch]

Jajah, TÄPSELT nii ongi, ega näiteks kasvõi need arhitektid, kes TTK-st tulevad, on ju ka tegelikult mingid pooletoobised.

Misasi???
Millele tuginedes Te sõna võtete?

Vaatasin peeglisse.

[geooon]

mul on siis selline küsimus et kui keeruline seal matemaatika jms. on ,käin humanitaar klassis aga huvitab mind tehnika ja plaan on minna kas ttü'sse või tktk'sse

Oleneb õppejõust. Eks mat. analüüs on iseenesest raske õppeaine, kuid asja aitab tunduvalt leevendada iseseisev töö, tunnivälised harjutused kogu rühmaga, kontsultatsioonid või matemaatika täiendõpe. Humanitaarkallakuga kooli lõpetanutele soovitakski võtta nii matemaatika kui ka füüsika täiendõpet.

Loodan, et kedagi ära ei hirmutanud.

[Jesper]

mul on siis selline küsimus et kui keeruline seal matemaatika jms. on ,käin humanitaar klassis aga huvitab mind tehnika ja plaan on minna kas ttü'sse või tktk'sse

TTÜ-s on üpris keeruline. Esimesel semestril lased nagu orav rattas või kukud kolinal läbi, pärast tekib peakolu sisse süsteem, hakkad seoseid nägema ja läheb kergemaks. Aga keskkooliga võrreldes on 1. kursuse matemaatika üpris suur samm edasi.

[Jossu]

keegi mind ka aidata saab?
pean silmas eelmist postitust...

[geooon]

TTÜ küll mingit keskmist hinnet ei arvesta. Enamus teaduskondadesse kandideerimisel arvestatakse matemaatika/füüsika ja kirjandi/A-võõrkeele riigieksamitulemusi. Arvesse läheb kummastki pareem tulemus, ehk näiteks matemaatika ja kirjand.

[Jossu]

Tsiteerin TKTK lehelt-

2. Kandideerimine päevasesse õppevormi
2.1. Päevaõppesse kandideerimisel moodustub konkursipall keskkooli/gümnaasiumi lõputunnistuse nelja hinde liitmisel, kusjuures matemaatika hinne korrutatakse kahega. Kandideerimisel arvestatakse keskkooli/gümnaasiumi lõputunnistuse hindeid järgmistes ainetes: matemaatika, füüsika, emakeel (parim hinne valikust eesti keel ja kirjandus, eesti keel, emakeel) ja võõrkeel (parim hinne valikust A-võõrkeel, B-võõrkeel, võõrkeel).
2.2. Päevaõppesse kandideerimisel arvestatakse lisapunkte matemaatika riigieksami eest järgmiselt: riigieksami tulemus 20-50 palli annab 1 lisapunkti, 50-80 palli annab 2 lisapunkti ja 80-100 palli annab 3 lisapunkti.