[näkisepp]

tere,haab on kõige kõdunemis kindlam puu,praegugi tuleb linnades vundamendi kaevamistega mitmesaja aastaseid täitsa korras haavapuust vee ja kanalisatsiooni torusüsteeme päevavalgele,puu tuleb maha võtta metsast õige kuufaasiga.

[kopraonu]

Mina olen kuulnud,et Siberis kasutati haavapuust oksa, GAZ 51 piduritöösilindri puhastamiseks.Seda rääkis, üks sinna küüditatud kodanik mulle.

Haavast tehakse teatavasti ka ühe mehe paate

Kuid laastudega seonduvalt,kuidas seda laastukatust kaitsta?

[Talupoeg taluja]

Kui kellegil miskit laastumasina ehitamiseks üle või terve massin,olen huvitatud! Masina seisukord ja komplektsus ei oma tähtsust.
Tel.56 95 60 13

[näkisepp]

Mina olen kuulnud,et Siberis kasutati haavapuust oksa, GAZ 51 piduritöösilindri puhastamiseks.Seda rääkis, üks sinna küüditatud kodanik mulle.

Haavast tehakse teatavasti ka ühe mehe paate

Kuid laastudega seonduvalt,kuidas seda laastukatust kaitsta?

sattus minu kätte kunagi ammu üks selline raamat,nagu KULDSE MAJA VARANDUS neid kõiteid anti välja 1800 lõpus saksamaal ja see oli tõlgitud 1900 alguses Eesti keelde. Seal selline õpetus: võtta üks ämber linaõli(12.l)kuumutada,lisada männi või kuuse vaiku,lisada ca 2-3 kg soola,lisada 2-3 kg kustutamata lupja ja lasta keeda ,nõu keetmisel kinni katta vahutab ja võib tekkida põlemise oht.Tegin oma katuse sellega üle 15.a. tagasi nüüd on hakkand sammald koguma,kuna sauna katus puude all.tuleval suvel määrin uuesti.

[saarrand]

Minu arvamus on see, et ilmastiku kätte (maasess olev toru ei ole minu mõistes ilamstiku käes; muide, mul on samuti keldri sadevee torustik haavapuust torudest, ehitatud kes seda teab kuna, kelder on tehtud 1926) sobib paremini kuuselaast. Haavalastud kipuvad minema lokki, seda eriti päikesepoolsel küljel. Meil Otepää kandis minu külas oli enamasti kõikidel hoonetel kuuselaast, mitte et haavapuidust puudus oleks olnud.

[viplala]

Katusekimmid e. katusekiilud, on mehaanilise saega väljasaetud kiilukujulised lauakesed, mille pealispinda katusekatte ilmekamaks muutmiseks võib rihveldada.

Kimmkatuse iga on haavapuidust kimmide korral 30, männipuidust kimmide korral 25 ja kuusest 20 aastat. Haava eeliseks on see, et katuse lõuna ja põhjapoolne külg kõdunevad üheaegselt. Okaspuukimmidest katusel aga kõduneb lõunapoolne külg umbes 5 aasta võrra varem kui põhjapoolne.


Katuselaastud saadakse männi, kuuse või haavapakust vastava masinaga lõikamisel. Katuselaastu normaalpikkus on 52,5cm (21tolli), laius 8-12cm ja paksus keskmiselt 3,5mm.

Katusesindlid saetakse välja spetsiaalsete sindlisaagidega. Katusesindel on otsast vaadates terava kolmnurkse kujuga, mille paksemas servas on soon.


Pilpakatust nimetatakse tihti eksikombel ka laastukatuseks. Katusepilbas erineb katuselaastust selle poolest, et ta ei ole lõigatud, vaid erilise noaga (liimeistriga) käsitsi tõmmatud või lõhestatud peerg. Katusepilpa pikkus on 45-50cm, laius 7-10cm ja paksus 2-3mm.

[kaasik]

...jah nii kahjuks on! Kuna müügis olevad masinad on ka hirmsa hinnaga, siis tuleb ikka tõenäoliselt ise kusagilt eeskuju võtta ja valmis ehitada, odava hinnaga võib muidugi valmis masina ka osta, kui keegi pakuks.
...

Palju see mõistlik hind ka oleks, millega laastukiskumise preparaati soetada tasuks?

No mina mõtleksin masina ostmise peale, kui saaks toimiva asja alla 1000 rubla kätte...

---

Ma just andsin aastavahetusepaikku suure koormatäie laaste ära. Tegin mõned aastad tagasi naabrimehe juures, tahtsin vanale palksaunale panna aga loobusin ikka sellest laastu paneku plaanist. Naabrimees nüüdseks kahjuks parematel jahimaadel ja masinast ei tea ka enam midagi.
Kui sellest abi, siis mul peaks olema küünis paar laastumasina nn väntvõlli/ekstsentrikut.

Ehitamisel oleks sellest abi kindlasti, pane PS , mis vända eest soovid, siis saab seal edasi suhelda...

Mina ostsin omale täna laastumasina ära ja vedasin koju, seega juppide ostmise teema pole enam aktuaalne. Masin ise tundub igati aus ja tugev tükk, kui käima panen ja mõne laastu lõikan, siis teen vast mõne näidisvideo ka.

[Moto555]

Minu arvamus on see, et ilmastiku kätte (maasess olev toru ei ole minu mõistes ilamstiku käes; muide, mul on samuti keldri sadevee torustik haavapuust torudest, ehitatud kes seda teab kuna, kelder on tehtud 1926) sobib paremini kuuselaast. Haavalastud kipuvad minema lokki, seda eriti päikesepoolsel küljel. Meil Otepää kandis minu külas oli enamasti kõikidel hoonetel kuuselaast, mitte et haavapuidust puudus oleks olnud.

Maapõues on hapniku ja niiskust, mineraale, happeid ja muud ägedat keemiat mida sissehingatavas õhus ei leidu.Võta pundar vakjuhet, tykk alumiiniumi ja tykk plekki ja pista maasse.Huvi pärast kaeva 10a pärast välja.Mina kaevasin eelmisel aastal liivakasti põhja peidetud varanduse välja mille matsin maha 23a tagasi.Plekkanuma sees oli raha ja muud nodui , karbist polnud midagi järel, liiva värvis teist värvi ja mõne roostes tüki leidsin ka aga sisu oli ka õhtal kõik..
Kusjuures see kuufaaside asi peab ikka paika ja tasub kuulata ja kõrva taha panna mida vanad mehed räägivad.

[phyl]

Katusekimmid e. katusekiilud, on mehaanilise saega väljasaetud kiilukujulised lauakesed, mille pealispinda katusekatte ilmekamaks muutmiseks võib rihveldada.

Kimmkatuse iga on haavapuidust kimmide korral 30, männipuidust kimmide korral 25 ja kuusest 20 aastat. Haava eeliseks on see, et katuse lõuna ja põhjapoolne külg kõdunevad üheaegselt. Okaspuukimmidest katusel aga kõduneb lõunapoolne külg umbes 5 aasta võrra varem kui põhjapoolne.


Katuselaastud saadakse männi, kuuse või haavapakust vastava masinaga lõikamisel. Katuselaastu normaalpikkus on 52,5cm (21tolli), laius 8-12cm ja paksus keskmiselt 3,5mm.

Katusesindlid saetakse välja spetsiaalsete sindlisaagidega. Katusesindel on otsast vaadates terava kolmnurkse kujuga, mille paksemas servas on soon.


Pilpakatust nimetatakse tihti eksikombel ka laastukatuseks. Katusepilbas erineb katuselaastust selle poolest, et ta ei ole lõigatud, vaid erilise noaga (liimeistriga) käsitsi tõmmatud või lõhestatud peerg. Katusepilpa pikkus on 45-50cm, laius 7-10cm ja paksus 2-3mm.

Krt ma kuskilt targast raamatust uurisin, et männi laast ei kõlba teps mitte. Miks? Kui männi puit kuivab, siis männi puidu sees on õhu poorid, mille kaudu hakkab vesi läbi puidu imbuma/tilkuma.

Teemasse ka, et minu katsetuste kohalt kestab ikka puhta puidu näol kuuse laast tükimaad kauem kui haava laast. (see suvi kakkusin 25 aastat vana kuuse laastu katuselt maha. Alt oli täitsa kobe, pealt oli sammaldunud ja mäda.

Võtke kasvõi haava oksad metsa all - 10 aastat ja midagi pole enam alles - küll aga kuuse oks mädaneb umbes 20 aastat. Kui nüüd töötlema hakata mõlemat puitu, siis kestavad kauem, küll aga haab kakub puidu kiusi päikese käes taevapoole - kuusk seda ei tee.

[viplala]

Krt ma kuskilt targast raamatust uurisin, et männi laast ei kõlba teps mitte. Miks? Kui männi puit kuivab, siis männi puidu sees on õhu poorid, mille kaudu hakkab vesi läbi puidu imbuma/tilkuma.

Teemasse ka, et minu katsetuste kohalt kestab ikka puhta puidu näol kuuse laast tükimaad kauem kui haava laast. (see suvi kakkusin 25 aastat vana kuuse laastu katuselt maha. Alt oli täitsa kobe, pealt oli sammaldunud ja mäda.

Võtke kasvõi haava oksad metsa all - 10 aastat ja midagi pole enam alles - küll aga kuuse oks mädaneb umbes 20 aastat. Kui nüüd töötlema hakata mõlemat puitu, siis kestavad kauem, küll aga haab kakub puidu kiusi päikese käes taevapoole - kuusk seda ei tee.

Need minu kirjutised olid maha viksitud A. Haugi raamatust. Võibolla ta pani mööda. Ega tema ka kõike tea. Äkki siiski puit tilgub läbi, ning kuusk on kestvam katusel kui haab. Kurat seda teab. Samas on haavast katuseid ehitatud sadu aastaid, ning kusagilt need kõlakad tekivad. Võta nüüd kinni, mida uskuda ja mida mitte. Kuid kuue õlle eest ma usun sind

[kaasik]

Olen siin paar katsetust teinud oma laastumasinaga, aga ilmnes väike probleem- ostes sain kaasa kaks lõiketera, aga tundub, et need on nii pehmest materjalist, et lõigata nendega küll ei saa, puit nüristab tera koheselt... Kas on võimalik neile ise mingi termotöötlus teha tunde järgi või ei ole mõtet üritada? Olemas on muidu ka miski veoka vedruleht, millest saaks ehk uue tera teha, aga kuidas seda painet sealt välja saada- sirgeks käiata materjal?

[viplala]

Mõni vana saekaatri tera, või suure spooni höövli oma, oleks parem variant. Väiksemad kohad, kes tegelevad saagide ja terade teritusega, neile jääb teinekord kätte selliseid terasid. On seal tavaliselt kopikate eest müügis. Üks koht asub Nõmme teel. Kui Kristiine poolt tulla, siis vasakut kätt 100-500m, majade vahel. Äkki on ka mõni silt üleval, ei mäleta enam.

[Talupoeg taluja]

Laastumasina tera peab olema korralikult teritatud......ja seda saab Gotlandi käiaga..... Vene adra terast ja tallast saab päris korraliku asja. Päris hea materjal.

[saarrand]

Laastumasina tera peab olema korralikult teritatud......ja seda saab Gotlandi käiaga..... Vene adra terast ja tallast saab päris korraliku asja. Päris hea materjal.

Mäletan ka, et naabrimehe masinal oli vene adra tallast tehtud tera.

[Tom]

Võta nüüd kinni, mida uskuda ja mida mitte. Kuid kuue õlle eest ma usun sind

Haha! Hea ütlus, panen kindlasti kõrva taha, seda annab nii mõneski situatsioonis kasutada!

Vabandan O.T. pärast (samas – ainult selles vallas olengi kõva mees, kõik muu mida tean, pärineb naistelt saunas)

[kaasik]

Olen siin paar katsetust teinud oma laastumasinaga, aga ilmnes väike probleem- ostes sain kaasa kaks lõiketera, aga tundub, et need on nii pehmest materjalist, et lõigata nendega küll ei saa, puit nüristab tera koheselt... Kas on võimalik neile ise mingi termotöötlus teha tunde järgi või ei ole mõtet üritada? Olemas on muidu ka miski veoka vedruleht, millest saaks ehk uue tera teha, aga kuidas seda painet sealt välja saada- sirgeks käiata materjal?

Kas keegi teab, kus võiks teradele saada termotöötlust teha? ...või kuskohast saada "Tartu adra" tera?

[Marko]

Termotöötluse ehk karastamise jaoks on vaja teada, mis materjalist tera on, muidu jäädki katsetama. Ja kui olemasolev on tehtud suvalisest plekitükist ei pruugi tulemust üldse tulla.

---

Proovi ise teha: ajad erepunaseks ja suskad õlisse, siis lased järgi st nühid enne kusagilt haljaks ja kuumutad kuni värv muutuma hakkab. Enne käiad tera nüriks paar - kolm millimeetrit paksuseks. Muidu põleb serv ära. Järgilaskmiseks ehk noolutamiseks võiv sobida ka tavaline praeahi. Õlis ei tohi vett olla. Katsetad viiliga, kui lõikamine muutus keerulisemaks siis toimis, kui viil ei viili läks rohkem kui vaja, järgmine kord ei tohi siis nii eredaks kuumutada. Iga pisiasja pärast ei ole vaja kohe sepa juurde joosta.

[viplala]

Igasuguse karastuse ja soovitud metalli omaduste muutmiseks, on vaja teada täpselt temperatuure, jahutuse aegasid jne. Selline 'lase punaseks ja pista õlisse' teema võib ainult ehku peale täppi minna. Samas kaotada ei ole ka eriti midagi.

[Marko]

Ongi ehku peale. Kuna materjali ei tea siis alternatiivid puuduvad.

[kaasik]

Proovisin selle karastamise asja ära, sai suht ok, üks tera isegi päris hea vist... Kuumutasin tunde järgi ahjus parajalt punaseks ja siis vette, mitte päris jääkülma aga gramm soojemasse.
Nüüd tera poolest asi parem, aga laastu ikka hästi ei taha tulla, tahab hirmsasti lõhestada pakku, või kui teistpidi pakk keerata, siis nagu libiseb üle. Eks siin asi minus ka- ei tea ju tehnoloogiat täpselt, et mismoodi seda pakku lõhkuda kõigepealt ja mis asendis masina peale panna, tera reguleering masina peal ka suht mõistatus minu jaoks. Olen proovinud nii ja naapidi ja mõned enam-vähem laastud ka saanud, aga ei ole ikka päris see. Kõik nõuanded on teretulnud ja eriti hea oleks veel see, kui keegi oskaja, kellel töö käsil, lubaks enda juurde korra vaatama seda asja- kuulaks hea meelega õpetussõnu natuke...