[Ranno]

Mulle meenus üks lugu. Ostsin kunagi maasturi. Eelmisel omanikul jube häda müügiga, lasi hinnas alla ja siis oli ta kadunud. Koju tuues hakkas 80 pealt jube urin esiosas. Mõtlesin et nonii, esisilla differ või mõni laager läbil. Tükk aega olin murest must. Laagrid olid terved, difri kallale ei jõudnudki. Ühel hetkel avastasin et katusel olev liist oli irvakil ja siis sain pihta et see krt plärisebki. Liimisin selle kinni ja esisild sai ka nii-öelda korda.

[Ranno]

Teine juhus oli ammusel ajal vaz-iga. Sõites oli vaikne, kui aga pidurdada või kurvi võtta siis käis hirmus krobin läbi. Mitu korda käisin kanali peal, loskutasin ja raputasin - ei midagi. Siis avastasin et tühi aerosoolipudel oli jäänud kojameeste ette õhuvõtu kanalisse. See seal siis tegi tantsu ja lohises ühest otsast teise.

[supp]

krt, päris hulle vendi ikka leidub, kes isegi hammasrihma rullikutel laagreid vahetavad, teadmiseks siis, et osadel uuematel diislitel ei tohi isegi rihma peale orig või gates-i kasutatda (tõmbab puruks) , no mingi piir peab ikka olema
PS tehke siis kohe puust kolvid

[stihl]

Võibolla leidub mõni lihtsameelne kes on õnnelik kui laager vahetatakse garantiiajal tasuta. Minu jaoks tähendab see hoobilt auto kvaliteedi ja väärtuse langust. Ka juttude põhjal. Järgmine kord ma sellist autot enam ei osta.

Pullikaka. Sinu autod saavad siis olla ainult kusagilt laost leitud ja tuttuued MB 123 ja 124, Volvo 740 ja 850, E21 bemm, 8-90ndate Corollad ja vblla veel mõni.

Tänapäeval müüdavatest pole siis midagi võtta, usu mind, ma olen autoesinduses aastaid töötanud... (Nii varuosapealiku, kui teeninduse meistrina, seega "väga lähedal")

Äärmisel juhul pääseb mõni üksik Corolla või Mazda 3 läbi 100 tuhande km ilma remondita, viimasel vahetati tagasilla puksid (krdi Fordi veermik ju!) kõikidel, ilma et oleks isegi omanikule öeldud, hoolduse käigus garantiikorras ära...
Sakslastest pole üldse mõtet rääkida, ameeriklastest ka mitte.

kui igalpool sama hulluks läheb, nagu selle 11 tuhadelise Vito laagriga on, siis hakatakse autofoorumitesse tasuta üles panema cnc-freespingi g-koodi juppe, mis freesivad rummu kuju välja.

Usu mind, asi on juba ammu väga hull. Ja paljud tänapäeva euroinimnestest peale Sinu, muidugi, üldse teavad, mis on treipink. Mingi õline asjandus kusagil töökojas....

Ok, aga mida sa hakkad peale VAG-poolt laialt kasutatava tuledeploki elektroonikaga, mis loeb tulede lülitamise arvu ja mingi x summa saamisel hävitab ennast ise, s.o. põleb lihtsalt läbi. (xenonitega A4, A6 jne)
Diileri diagnoos - uus plokk (5500,- eek) ja asi korras.
Nutad ja ostad...

krt, päris hulle vendi ikka leidub, kes isegi hammasrihma rullikutel laagreid vahetavad, teadmiseks siis, et osadel uuematel diislitel ei tohi isegi rihma peale orig või gates-i kasutatda (tõmbab puruks) ,

Ma ka selline hull. Pole ju midagi keerulist, pressi all lased vana välja ja liimid uue laagri tagasi, kui on plastrull.
Metallrulli puurid lihtsalt pooleks ja pärast needid kokku - eriti, kui selle küljes on veel mingi a`la 5k maksev silikoonpinguti... (eeldusel, et see viimane muidugi korras on)
Loomulikult, saab sellist asja ainult omale teha.

Aga üldiselt, muidgi, selle nö ratsimisega läheb üha kitsamaks ja kitsamaks - meestel (loe autotootjad) on nii rasked ajad, et lausa majatäied (loe linnakutäied - minge saksamaale vaatama, kui ei usu..) kõrgeltkoolitatud valgete särkide ja lipsudega insenere töötavad selle nimel, et sa EI SAAKS midagi oma peaga mõelda ja ikka raha tootjale ära tooks...

[korvimees]

Ok, aga mida sa hakkad peale VAG-poolt laialt kasutatava tuledeploki elektroonikaga, mis loeb tulede lülitamise arvu ja mingi x summa saamisel hävitab ennast ise, s.o. põleb lihtsalt läbi. (xenonitega A4, A6 jne)
Diileri diagnoos - uus plokk (5500,- eek) ja asi korras.
Nutad ja ostad...

Aga üldiselt, muidgi, selle nö ratsimisega läheb üha kitsamaks ja kitsamaks - meestel (loe autotootjad) on nii rasked ajad, et lausa majatäied (loe linnakutäied - minge saksamaale vaatama, kui ei usu..) kõrgeltkoolitatud valgete särkide ja lipsudega insenere töötavad selle nimel, et sa EI SAAKS midagi oma peaga mõelda ja ikka raha tootjale ära tooks...

Jutt kisub küll juba väga teemast välja, aga sellegipoolest ei saa mitte vaiki olla.
Kõige selle taustal on ju näha, et mitte keda k*uraditki (mõtlen autotootjaid) ei koti tänapäeval mingi keskkonnasäästlikkus, ökoloogiline jalajälg ja muu selline jama. Käib küll mingi ilus turunduslik iba keskkonnahoiust ( hea näide on toiotaprius, mis võtab 8l sajale ) aga tegelikkuses püüdlevad tootjad pigem selle poole, et koos kulunud tagumiste piduriklotsidega võiks ka tagasilla ära vahetada "sest nii on turvalisem". Krt hülgemola, sama hästi võiks tavakodanik kodus ahjus vanu kumme põletada, sest nii on talle kasulikum, kui puid muretseda. jnejnejne.

[supp]

tore on, aga näiteks viimati murenes fiatil üks palstikrull lihtsalt rihma vahetusel ära, kuigi enne seda oli asju vahetatud korrapäraselt ja isegi esinduses a jupina ning kõnealune vahetus toimus ca 3t km peale ettenähtud aega. Muidugi ma pooldan reeglina igasugu ratse (ja aitan nendelega jõudumööda kaasa, kuna viimasel ajal on ikka inseneride lollus piire väga suurelt ületamas) aga hammasrihmaga seotud ratse ei poolda, eks nad õnnestuvad vahest, kuid nutulaulu on mul niigi päevast päeva nende a´la "keeran juba 30aastat alati pigutit peale" meestega

[xyzwt]

Ilmselt on tuledebloki elektroonika "CAN-bus" nimelise sisevõrgu peal - st tule sisse ja välja lülitamine ei käi mitte on/off juhtmest, vaid läbi can-busi edastatavate käskude (wikipeedias on päris põhjalik can-busi paketi kirjeldus ja selle järgi saab väga edukalt auto canbusi sõnumeid pealt kuulata ja ise genereerida).

Põhimõtteliselt saaks ise teha 3 x 4 cm suuruse trükiplaadi (kui neid kümmneid teha, siis tuleb tüki omahind ligi 100 eek), millele panna 80 eek maksev arm7 mikroprotsessor (näiteks 32 bit philips/nxp lpc2366 või mingi 8-bitine pic) koos can-busi toega ja 20 eek maksev canbusi siini kivi + paar kroonist takistit ja kondensaatorit - nii saaks mõnesaja eek eest toimiva trükiplaadi, mis suudab suhelda auto sisemise can-busi võrguga ja sealt lambi on/off käske (või aknaklaasi ajami avanemist-sulgumist ja muid asju) välja lugeda ja pardaarvutile aegajalt teatada, et kõik on ok.
Lisaks tuleb lisada xenon lambi kõrgepinge jõuelektroonika osa, kuid ilmselt saab kasutada olemasolevat (vaevalt, et üldse midagi läbi kärsatatakse, lihtsalt ei lubata mingi n-korra järel enam tarkvaraliselt pirnil käima minna, mitte avades toiteahela transistori).

Elektroonika foorumites on päris detailseid kirjeldusi, kuidas mõni on avarii või niiskusega hävinud aknaklaasi sulguri elektroonika ise üles ehitanud ja can-busi siini peal pardaarvutiga suhtlema pannud, nagu originaalseadme ... ma ei viitsi spetsiaalselt otsima hakata, kuid esitule elektroonika peaks sama keerukas olema, kui ta on can-busi peal - raskeks läheb selle aasta luksusautodega (näiteks bmw x5) , millel on uus kiire flexray nimeline sisevõrk - selle flexray testplaate ja knowhowd on veel väga vähe liikvel.


Kui kõik uued autod on nii sügavalt mädad ja jupid nii röögatult kallid, miks siis pole massiliselt haktud tegema b-varuosi (tuledeblokke ja laagrite lisaraame, mis muudavad standartsed laagrid erilisteks)?
Kaitsta saab vaid täpset originaalvaruosa, kui aga varuosa veidi täiustada/tuunida, siis on tegu täiesti uue tootega ja õiguslikult ei saa takistada selliste tootmist ja turustamist.

[supp]

ilmset selle pärast ei ole nagu ka sina ei paku teenusena oma ülaltoodud programmi, ehk saaksid püsti rikkaks kohe kui suudaksid garanteerida selle toimimise kõrge tõenäosusega

[hobiautod]

Võibolla leidub mõni lihtsameelne kes on õnnelik kui laager vahetatakse garantiiajal tasuta. Minu jaoks tähendab see hoobilt auto kvaliteedi ja väärtuse langust. Ka juttude põhjal. Järgmine kord ma sellist autot enam ei osta.

Pullikaka. Sinu autod saavad siis olla ainult kusagilt laost leitud ja tuttuued MB 123 ja 124, Volvo 740 ja 850, E21 bemm, 8-90ndate Corollad ja vblla veel mõni.

Tänapäeval müüdavatest pole siis midagi võtta, usu mind, ma olen autoesinduses aastaid töötanud... (Nii varuosapealiku, kui teeninduse meistrina, seega "väga lähedal")

Äärmisel juhul pääseb mõni üksik Corolla või Mazda 3 läbi 100 tuhande km ilma remondita, viimasel vahetati tagasilla puksid (krdi Fordi veermik ju!) kõikidel, ilma et oleks isegi omanikule öeldud, hoolduse käigus garantiikorras ära...
Sakslastest pole üldse mõtet rääkida, ameeriklastest ka mitte.

Ma mainiks ka ära, et mu abikaasa 10.000 km sõitnul autol vahetati ära (ilma, et temale oleks öeldud) tagumised amordid ,piduriklotsid mingi hunnik pukse jne...! Mul lihtsalt oli sportlik huvi ja lasin auto tõstukile tõsta peale seda hooldust
Peale 20.000 km vahetati uuesti tagumised amordid ....
mis kestavad siiani ja ka kõik muu mis sai gar. ajal vahetatud on pidama jäänud...
Auto on uue omaniku käes ja tänaseks sõitnud 5 aasta jooksul 65.000

[xyzwt]

Tooks näite hammasrihma ja generaatori rihma pingutavate laagrite-rullikute kohta: tavaliselt on nende laagrite sisemine läbimõõt 15 - 25 mm, välisläbimõõt 40-60 mm ja paksus 15-30 mm.

Seega peaks sobima asenduseks midagi järgnevatest laagritest:

siseläbimõõt / välisläbimõõt / paksus = laagri nimi
15 / 35 / 11 = 6202
15 / 42 / 13 = 6302
17 / 40 / 12 = 6203
17 / 47 / 14 = 6303
20 / 47 / 14 = 6204
20 / 52 / 15 = 6304
25 / 52 / 15 = 6205
25 / 62 / 17 = 6305

Laiuse saavutamiseks tuleb neid 1-3 tk samale võllile panna, või treida vajaliku pikkuse-laiusega toru ja panna laager toru sisse.

Laagrite välisläbimõõt polegi väga tähtis, kuna pinguti suudab kompenseerida mõne mm suurusi välisläbimõõdu erinevusi.
Kuna rihm puutub laagrit vaid sileda tagumise küljega, siis pole tähtis ka laagri välispinna materjal - oluline on vaid teravate äärte puudumine, kuid laagrite välispind on väga sile.

Sellised laagrid maksavad mõnikümmend eek, kui nad on vähetuntud tootjate omad - kuid esinduses originaalidena maksavad nad ligi tuhat eek tk.

Rihma ostad esindusest originaalina ligi 500 eek eest, kuid laagrid aretad ise odavalt kokku. Originaal laagrid on ilma tolmu kaitseta ja seepärast neid tuleb koos rihmaga vahetada - kui panna kahelt poolt plastiga kaetud 2RS laagrid, siis need ei rikne tolmu tõttu ja on sisuliselt igavesed ... nii saab palju odavamalt ja palju parema tulemuse - järgmine kord poel vaja laagreid vahetada, kuna nad on plast kattega ja ei rikne tolmu tõttu.

[xyzwt]

Ma tegin ühe näitliku joonise, kuidas valmistada laagri ümbruse detaile cnc-freespingil.

   

Eesmärk on valmistada rohelist värvi detail, mis ümbritseks laagrit.

Selleks tuleb rohelise detaili piirjooni kirjeldada joontega.

Kõige lihtsam on paberile teha sirkli ja joonlaua abil joonis ja siis ära mõõta ringide raadiused ja sektorite alguse ja lõpu nurgad.

Rohelise detaili välisosa koosneb 7-st sektorist ja 2-st joonest.
Siseosa koosneb ühest ringjoonest. Kui freesida roheline detail välja näitks 10 mm läbimõõduga pinnfreesi abil, siis tuleb jooni nihutada 5 mm võrra ja nii kirjeldada pinnfreesi (punane lätaks joonisel) liikumise teekonda punaste punktiirjoontega (vaata joonise alaoses olevaid arvulisi väärtusi).

Selliseid joonte andmeid on väga lihtne otse kirjutada cnc-freespingi juhtkeelde, ehk nn "g-koodi".
Algusesse tuleb vaid lisada etteande suurus, mida teab pingi operaator (näiteks frees närib 1/100 mm iga hambaga - hambaid on 4tk pöörde kohta ja 900 p/min korral teeb frees 15 pööret/sec - seega 1 sekundiga närib frees 1*4*15 /100 = 0.6 mm ja minutis 36 mm, ehk 3,6 cm - nii on kogu kontuur kümmne minuti jooksul läbi näritud ja detail valmis.

Igatahes pole mõtet hakata algajana punnitama arvutis CAD'i joonist mitu päeva teha ja seejärel lasta mingil suurepalgalisel valgekrael teisendada CAD'i joonis CAM tarkvara abil tööpingi juhtkeelde ehk g-koodi .... lihtsam ja odavam on ise käsitsi joonis paberile teha ja nii joonte parameetrid kätte saada, mille saab 1:1 freespingi juhtkeelde ehk g-koodi kirjutada.

Kui cnc-freespingis detaili kirjeldav g-kood valmis on, siis tuleb vaid metalli puur freesi panna, ning koordinaatide nullid (offsetid) ära märkida (x, y null jääb detaili rauast tooriku keskele, z null jääb kohta, kus puur puutub rauast toorikut) - seejärel puuritakse 4 poldi auku ära.

Seejärel läheb metalli puur välja ja asemele tuleb 10 mm pinnfrees - nüüd tuleb ära märkida uus z-telje null (puuri ja pinnfresi pikkused on erinevad), kuid x ja y telje nullid ei muutu (toorik on alusel kruustangide küljes) - seejärel närib pinnfrees kümne minutiga rohelise detaili välja ja ongi valmis.

Nüüd jääb veel laager rohelise detaili sisse pressida ja kogu lugu.

Sarnaseid laagri ümbrusi saaks teha misstahes kujuga.

[stihl]

Ma mainiks ka ära, et mu abikaasa 10.000 km sõitnul autol vahetati piduriklotsid...!

See on küll natsa imelik.
Piduriklotsid on loomulik kuluosa ja seda ei pane keegi garantiisse. V.A juhtumid, kus support on tehase süül kinni jäänud vms, aga seda on jubeharva, s.t. peaaegu polegi.
Või veel üks juhus: tagasikutsumine (s. o. mingi aeg pärast mudeli müügi algust tehas avastas, et klotsimaterjal sai paha), aga pole nagu kuulda olnud, et mõnel margil oleks klotsi pärast seda olnud...

P.S. uus klots ja 10t sõitnud klots on asjatundmatule sama välimusega.


P.S.2. xyz, püstirikkaks Sa ei saa.

[Killer666]

[quote=xyzwt]

http://ladu24.ee/et/ladu1/1350/5,88,0,1/62488

Ehk oled head ja ytled , millist m66tu laagrit ma peaks laagripoest kysima ei tahaks nagu 1200 maksta ...

1200 eest olen n6us laagri undamist kuulama kyll

[Peter]

http://www.tendem.ee/index.php?action=sh...hp&news=59
Juba 110.- alla

[reljo86]

Selle civiku laagri(välisvõruks on rumm) leidis üks tuttav mulle 500 krooniga. Eks ole näha, kaua vastu peab.

[hobiautod]

Ma mainiks ka ära, et mu abikaasa 10.000 km sõitnul autol vahetati piduriklotsid...!

See on küll natsa imelik.
Piduriklotsid on loomulik kuluosa ja seda ei pane keegi garantiisse. V.A juhtumid, kus support on tehase süül kinni jäänud vms, aga seda on jubeharva, s.t. peaaegu polegi.
Või veel üks juhus: tagasikutsumine (s. o. mingi aeg pärast mudeli müügi algust tehas avastas, et klotsimaterjal sai paha), aga pole nagu kuulda olnud, et mõnel margil oleks klotsi pärast seda olnud...

P.S. uus klots ja 10t sõitnud klots on asjatundmatule sama välimusega.

Ju siis midagi oli . Praegusel CRV l hakkasid klotsid kigisema peale 500 km teatud välisõhu temperatuuridel . Esindus ütles, et Honda tehas mõtleb uut klotsimaterjali välja .... ja vahetavad ära.
Nüüd on auto sõitnud a 9000 km ja kigin kadunud . Lisaks veel , et samal päeval ostetud ühel teisel CRV l klotsid ei kigisenud aga nüüd peale 15.000 km on tekkinud samasugune kigin .

[argo1974]

Need uuemad Vitod on tõesti rist ja viletsus. Rattalaagrid on FAG spetstoodang ja neid eraldi vahetada ei saa. Laagri simmerid istuvad halvasti ja vesi/tolm tungib sisse, seda eriti paremal poolel, mis teeservale lähemal. Üks tüüp mersu esindusest teadis rääkida, et enamuses läheb just tagumine parem rattalaager, välja võttes on sisemine rada roostes. Laagri enda saab pesast kätte ainult juhul, kui see puruks peksta. Lukustusrõngas pannakse tehases peale ja seda pole võimalik enam eemaldada. Et antud juhul midagi teha pole, näitab ka asjaolu, et välismaal ei kuulu rattalaager nn. vahetusosade hulka. Vahetusosa on siis auto kasutatud koostesõlm, mille tehas uuesti ära remondib ja hiljem klientidele odavamalt ära müüb (nagu näiteks genekad). Mersu tehas pole lihtsalt ise võimeline seda laagrit sealt seest kätte saama. Vaatasin toda laagrit korra ühest saksmannide netikataloogist, hind 618 eur.

[hyva]

Esmaspäeval saan esimese parempoolse laagri kätte.Kui on vahetatud,annan tulemustest teada.

[hyva]

Peale mõlema esiratta laagri vahetamist selgus vigase laagri asukoht,mis ei olnud siiski esimesena vahetatud parempoolne laager.Selgus.et ei pruugi põrinat teha see laager kuhu kurves keerates raskus surub.Vaikus saabus alles pärast vasaku laagri vahetust.Originaal laagrit asendada mõne teise laagriga võimatu.Laagril on välimine saale,kuid sisemist saalet asendab ratta võll mida osandada,laagrist,rummust, ei ole võimalik.Lõpp hea,kõik hea,kuid kallis.

[valdo]

Peale mõlema esiratta laagri vahetamist selgus vigase laagri asukoht...

Huvipärast küsin vigastuse iseloomu/suuruse kohta. Kas "krobeliseks" (pindväsimuse ja mikromurenemisega kahjustatuks) oli muutunud rull/rullid, sisemine või välimine saale? Ja kui suure piundala ulatuses?