27-03-2009, 12:05 PM
Nii ta oli, pärija just. Ja ega Pärnu kesklinnast sai ka päris suure suutäie. Jaan on manalamees juba aastaid kahjuks
Kirjutaksingi siia ühe loo kuidas ja miks see consul üldse vigala maile jõudis.
Moosi Jaan ei olnud 80ndate lõpus just eriti järje peal mees, võiks öelda, et ta oli pigem üks vaesemaid mehi. Elatusrahaks korjas küla pealt vanade jalgrataset juppe ja ladus neid siis kokku ja vahetas välja need osad mis enam ei sobinud. Need rattad müüs omakorda omakandis maha ja osad neist sõidavad tänase päevani. Isa mul keevitas tal tihtipeale raame kokku ja tegi selliseid töid, kolhoosi töökojas loomulikult mille tõttu hakati siis vinguma, et ikkagi riigi vara jne. Isa tuletas neile siis meelde seda kuidas need ülemused ise automajandis asju erastasid, kah riigi vara. Pärast toimus Jaani kraami sättimine valdavalt ikkagi lõuna-ajast - oli vähem kisa ja rohkem villa. Jaan oli juba seeaeg ütlenud, et tuleb ükskord aeg kui ta on rikas mees. Langi Heino oli teda seepeale töganud, et kus sa Jaan selle raha siis ikka saad. Tulid uued ajad ja uued tuuled ja Jaanist sai ühtäkki vaata, et üks rikkamaid inimesi. Kuna Pärnu majadega tekkisid probleemid (oli mingi värk seoses Jaani ema uuesti abiellumisega vms.) siis pidi Jaan esitama enda õigusi esitavad dokumendid ja ütleme ausalt, piiderdati Jaanile muud moodi Pärnu linnavalitsuses näkku. Jaan oli selle peale vigalast vasktorust kaasa võtnud kolm EW aegset abieluvaralepingut mis tõestasid tema õiguseid nendele majadele ja kui ta siis ühe neist Pärnus lauale laksas oli sekretär värisema hakanud. Eks kõige üleval oli suur riigivapp kah muidugi. Kui öeldi, et jaa, majad on loomulikult Teie omad ja palun tehkle sellest paberist koopia notari juures, sest see on nii tähtis paber, et käest seda anda ei tohi. Teatas Jaan neile südamerahuga, et võtke aga endale, mul kaks eksemplari veel. Peale seda lasi Jaan ka tolleaegsel ühel kõrgemal Rapla miilitsal oma konfiskeeritud load koju õue kätte tuua. Ja load tal käes olid igastahes. Siis ostis ta ka mingi aeg selle Consuli. Rääkisin just põgusalt isaga ja tema ütles, et mootoriks oli ikka nagu V-6 olnud, kuid see ei olnud selle auto originaal mootor, tegelikult oleks seal peal pidanud rida-mootor olema. Auto müüdi siis maha kui keemikud sellel starteri maha põletasid (uut polnud võtta ja elektrikud ei suutnud sealt ka enam midagi välja võluda), käima käis see viimati lükates Jaani omanduses.
Kirjutaksingi siia ühe loo kuidas ja miks see consul üldse vigala maile jõudis.
Moosi Jaan ei olnud 80ndate lõpus just eriti järje peal mees, võiks öelda, et ta oli pigem üks vaesemaid mehi. Elatusrahaks korjas küla pealt vanade jalgrataset juppe ja ladus neid siis kokku ja vahetas välja need osad mis enam ei sobinud. Need rattad müüs omakorda omakandis maha ja osad neist sõidavad tänase päevani. Isa mul keevitas tal tihtipeale raame kokku ja tegi selliseid töid, kolhoosi töökojas loomulikult mille tõttu hakati siis vinguma, et ikkagi riigi vara jne. Isa tuletas neile siis meelde seda kuidas need ülemused ise automajandis asju erastasid, kah riigi vara. Pärast toimus Jaani kraami sättimine valdavalt ikkagi lõuna-ajast - oli vähem kisa ja rohkem villa. Jaan oli juba seeaeg ütlenud, et tuleb ükskord aeg kui ta on rikas mees. Langi Heino oli teda seepeale töganud, et kus sa Jaan selle raha siis ikka saad. Tulid uued ajad ja uued tuuled ja Jaanist sai ühtäkki vaata, et üks rikkamaid inimesi. Kuna Pärnu majadega tekkisid probleemid (oli mingi värk seoses Jaani ema uuesti abiellumisega vms.) siis pidi Jaan esitama enda õigusi esitavad dokumendid ja ütleme ausalt, piiderdati Jaanile muud moodi Pärnu linnavalitsuses näkku. Jaan oli selle peale vigalast vasktorust kaasa võtnud kolm EW aegset abieluvaralepingut mis tõestasid tema õiguseid nendele majadele ja kui ta siis ühe neist Pärnus lauale laksas oli sekretär värisema hakanud. Eks kõige üleval oli suur riigivapp kah muidugi. Kui öeldi, et jaa, majad on loomulikult Teie omad ja palun tehkle sellest paberist koopia notari juures, sest see on nii tähtis paber, et käest seda anda ei tohi. Teatas Jaan neile südamerahuga, et võtke aga endale, mul kaks eksemplari veel. Peale seda lasi Jaan ka tolleaegsel ühel kõrgemal Rapla miilitsal oma konfiskeeritud load koju õue kätte tuua. Ja load tal käes olid igastahes. Siis ostis ta ka mingi aeg selle Consuli. Rääkisin just põgusalt isaga ja tema ütles, et mootoriks oli ikka nagu V-6 olnud, kuid see ei olnud selle auto originaal mootor, tegelikult oleks seal peal pidanud rida-mootor olema. Auto müüdi siis maha kui keemikud sellel starteri maha põletasid (uut polnud võtta ja elektrikud ei suutnud sealt ka enam midagi välja võluda), käima käis see viimati lükates Jaani omanduses.