#21

Mulle tundub,et praeguse aja uustoodang (Planeta Spordi kolvid eelkõige) on juba sündides pidused. Mul on endal kogemusi Planeta Spordi krossika remondiga. Võin öelda,et olen näinud kolbe, millel on ka difti kohad jumala valed muudest asjadest rääkimata. Tudub ka,et uustoodangu kolvid on väga kehvast sulamist tehtud, purunevad väga ruttu, suuri pöördeid ei kannata.
Võib olla on mul kehvasti läinud,et olen selliste praak partiide otsa sattunud aga mine võta kinni, ka teistel vanadel Planeta Spordi omanikel olid samad muret.
Ma mõtlesin ,et ehk annaks Planeta Spordile mõne vana Yamaha TD kolvi sisse panna. Sisuliselt on ju Planeta Sport vana 70.date alguse Yamaha TD 350 koopia. 1:1 kolbi vaevalt,et nii on võtta aga teine võimalus oleks ka teha suurem väljaminek ja teha sepistatud kolb!?
Soovin edu selle projektiga ja jägin huviga edasisi arenguid. Wink


Vasta
#22

Sul on selles osas ilmselt õigus, kuna mulle ka on nagu silma jäänud,et kolvid on imelikud, mitte selle kujuga nagu vaja. Soojuspaisumise teooria on ka õige, kuna enda sõbral, ka krossi Planeta Spordil poos kolvid ära kui pöörded läksid kõrgeks ja silinder kuumenes üle. kaks korda läksid rõngad "aknasse".
Sõber arvas,et see 3 rõngas seal on üsna mõtetu, kuna tal alati läks miski pärast see viimane rõngas silindri peale panemisega puru. Hiljem tegime seda tööd koos,et kindluse mõttes siis nagu.
Samas täheldasin,ka tihti olid rõngad mitte vastavad remont mõõdule! Ei sobinud silindrisse, lukuvahed polnud õiged!
Mõni kolb, mida ma näind olen, nägi selline välja,nagu oleks treial purjus peaga seda üritanud miskist toorikust välja treida? Treimise sooni oli terve kolb täis!
Lisaks arvan,et uuema toodangu kolvid on ka kaalupoolest valed!


Vasta
#23

Praegu müüdavad koperatiivi kolvid ei kõlba tõesti mitte kuhugi kui siis ainult
seisvasse tsiklisse. Peamine viga on alumiiniumi ja kolvi enda kvaliteet.
Kolvid on ümmargused mitte ovaalsed. Enda kogemus, peale 5km sõitu paisus kolb silindrisse kinni,
sarnaseid lugusid tean veel küllaga. Samas on teada, et Eestis tehtud kolvid olla päris head.
Väidetavalt on Türil olemas inimene, kes kolbe teeb, peale pannakse kaks õhukest terasrõngast.
(05-08-2009, 18:04 PM)Kaits74 Kirjutas:  Olen seda spordika kolviteemat kohanud ka mujal. Kas nendel uutel ei või olla see teema, et nad ei ole sobiva kujuga, st. silindrilise kujuga? Idee järgi peaks kolb olema ikkagi ovaalne ja koonuses. Lihtlabase soojuspaisumise tõttu?


PS 84', 83', 82', 80', 79', 77', 76', 75', K-15, K-16, M-15; M-16
Vasta
#24

(20-08-2009, 10:08 AM)Kaits74 Kirjutas:  3. rõngas läks ka meil katki esimesel peale panekul, kuid põhjus oli lihtne: rõngas polnud stopperiga õiges asendis. Seda peab hoolega jälgima. Kasutasime ka õhemat plekiriba (konservipurgist lõigatud) rõngaste kokkusurumiseks.
Kindlasti oluline jälgida, et rõngad liiguks vabalt kolvis olevas soones. Üks asi mis võib rõngad "kinni lasta" on ebapiisav luku vahe. Ühepütistel Iz-del oleks normaalne 0,3-0,45 mm.

Miks on 2 rõngast parem kui 3? Tean, et jupiteridel on 2 rõngaga kolvid, kuid planetale ...???

No minul on oma krossispordil peal kahe terasrõngaga kolb. Millegipärast julgen väita, et see kolb kesta sinu kolme rõngaga koperatiivi kolvi üle. Tavalisele planetale on kolm rõngast paras, seal pole ei kiirust ega jõudu vaja, pöörded ka madalad. Spordil läheb mootor aga märksa rohkem pöördesse ja see kolmas rõngas annab seal lihtsalt lisahõõrdumist mitte midagi muud. Seega võtan oma jutu mõtte kokku ja ütlen, et korraliku Planeta Spordi mootori puhul on kolmas rõngas lihtsalt rudiment ja takistus.

Ja isegi esimese remondi kolbi ei suru kulunud originaalmõõdus silindrisse.
Igatahes edu, endal said ka jupid värvitud ja õige pea hakkan oma tänavasõidu sporte tegema, praegu juppe kahele ja poolele rattale, palju on ka jaapanlase juppe kuigi rattad ise on venelased.


PS 84', 83', 82', 80', 79', 77', 76', 75', K-15, K-16, M-15; M-16
Vasta
#25

Said minu loogikast täiesti õigesti aru, ma küll lähtun krossispordi mootorist mitte tänavasõidu omast. Sama ajastu krossikatel ja enduurokatel peaks enamusel kaks peeniket terasrõngast olema mitte kolm tavalist.

(26-08-2009, 15:32 PM)Kaits74 Kirjutas:  Saan ma sinu loogikast õigesti aru, et 3 rõngas on justkui 5 ratas vankri all ? Et 3. rõnga tiheduseefekt on tuntavalt väiksem kui temast tekkiv hõõrdumistakistus?


PS 84', 83', 82', 80', 79', 77', 76', 75', K-15, K-16, M-15; M-16
Vasta
#26

Planeta väntvõll
Siit abi äkki.
Aga sinu variant tundub õige.


PS 84', 83', 82', 80', 79', 77', 76', 75', K-15, K-16, M-15; M-16
Vasta
#27

Kindlasti vajavad uued kettad mingi aja sissetöötamist. Lõpuks hakkavad "täistallaga" võtma, siis läheb veitsa paremaks.
Mis õli käigukastis kasutad?
Vasta
#28

Kui uute ketaste puhul on läbilibisemist, siis MINA katsetaks uute vedrudega. Vähemalt siis sunniks end vanade ja uute vedrude pikkusi võrdlema. Ja isegi kui sõrmedes jõudu on, siis paneks ka uuele vedrule seibi alla kui ikka "andmiseks läheb". Nii püsivad su kettad kauem ja sõrmed saavad tugevamaks. Big Grin

Väike ja haruarv võimalus on, et siduri metallplaadid on kõverdunud. Sellisel juhul tuleb need tingimata vahetada.

10km/h 2. käik, kõrged pöörded ja sidur järsult lahti... Ei tahaks küll, et enda ratta sidur hakkaks läbi laskma. Enne kiskugu nokk maast lahti...

Rõõmsat törtsutamist.
Vasta
#29

(12-09-2009, 07:35 AM)Kaits74 Kirjutas:  Panin tavalist mootori õli ...
Vat seda tahtsingi teada. Toungue
Tänapäeva õlidel on lisanditena sees igatsorti parendeid. Üks neist paljudest on libisemist soodustav. Mootorile on see ainult hea, aga sidurile...
Märja siduri korral tuleks käigukastis kasutada spetsiaalõli. Eriti veel siis, kui on libisemisega probleeme.
Käigukastis tuleks kasutada ilma libisemist soodustava lisandiga õli. Sobiks automaatkasti õli, mis on ette nähtud just märgade siduritega kastile. On olemas ka spetsiaalne märja siduriga kasti õli motikatele.
Vanasti sai kasutada (sellega oli ka projekteerimisel arvestatud) "autooli", kus polnud lisandeid sees. Sedasama õli kasutati ka bensiinile lisamiseks. Kunagi rääkis mulle üks võidusõitja, et ennem kasuta (bensiinile lisandiks) autooli, kui Ziguli õli. Ziguli õlil juba lisandid sees, mis pole kahetaktilisele just kasulikud.
Vasta
#30

motamees Kirjutas:Vanasti sai kasutada (sellega oli ka projekteerimisel arvestatud) "autooli", kus polnud lisandeid sees. Sedasama õli kasutati ka bensiinile lisamiseks. Kunagi rääkis mulle üks võidusõitja, et ennem kasuta (bensiinile lisandiks) autooli, kui Ziguli õli. Ziguli õlil juba lisandid sees, mis pole kahetaktilisele just kasulikud.

Autoolist ja Ziguli käi kauge kaarega mööda. Nii käigukastis kui ka bensiini hulgas. Me ei ela enam Nõuka ajas. Käigukasti pane tavalist mootorratta mootoriõli, mille saad peaaegu igast suuremast tanklast. Nagu eelnevalt mainiti, on mootorratta mootoriõlid tehtud enamasti spetsiaalselt märgsiduritega ratastele.
Vasta
#31

(12-09-2009, 11:52 AM)Kaits74 Kirjutas:  Kas tavaline käigukastiõli, ...
Tavaline käigukasti õli jäta ideaali otsinguil välja.
Vene õlid tõin lagedale ainult selgituseks.
Parim oleks vast märgsiduriga käigukasti õli.
Märgsiduriga käigukasti/mootoriõli oleks juba kompromiss.
Mootorratta mootori õli võib olla ka mitte märgsiduri jaoks. Seda peab siis täpsemalt pakendilt uurima. On ka erinevus õhkjahutusega ja vedelikjahutusega mootori õlidel.
Vasta
#32

Kahetaktiliste tsiklite tootjad soovitavad u. 70-ndate keskpaigast alates, kui transmissiooniõlid turule tulid, just neid õlisid. Vahet pole, kas tegu on Yamaha, Suzuki, Kawasaki, MZ-i või Jawaga (alates 638).
Odavama otsa õlid oleks nt Addinol GX80W-90, Shell Advance Gear EP 80 jne, kallim õli nt Castrol MTX 75W-140. Tänapäeva transmissiooniõlid vastavad normidele GL-3, GL-4, GL-4/5 ja GL-5 (lühikest aega eksisteeris ka GL-6, aga tühistati), mis kõik sisaldavad juba eos rangeid nõudeid igasugu hõõrdumismodifikaatorite kohta. Nende õlide põhiline kasutusala on autode käigukastid ja tagasillareduktorid, kus ei tohi sünkronisaatorite ega lamellsiduritega (lukustatavad difrid) libisemisprobleeme tekkida.
Vasta
#33

(12-09-2009, 13:17 PM)argo1974 Kirjutas:  Nende õlide põhiline kasutusala on autode käigukastid ja tagasillareduktorid, kus ei tohi sünkronisaatorite ega lamellsiduritega (lukustatavad difrid) libisemisprobleeme tekkida.

Ei taha seda õli teemat tegelikult jätkata kuna ise olen asjast väheteadlik/teadmine üldse puudub aga piiratudlibisemisega diferentsiaalidel on ju teine õli. "Limited slip"

Kuna selle kohaseid teemasi on lausa üleliia, siis läksi minu pea paksuks ja valan jawale kasti valvoline 80w90. Kui ei lekiks sajast kohast oleksin isegi rahul... Rolleyes

Muide. Ma läksin ka õlipoodi ja küsisin, et mis mulle jawa käigukasti võiks sobida. Mees mõtles ja võttis riiulist kütusesse käiva seguõli. Ütles, et see peaks nüüd hästi sobima. Mina lahkusin...
Vasta
#34

Kas toda kaitsevärvi PS-i müüa ei taha?
Vasta
#35

Tere, räägi oled sa oma uue kolviga juba mõned kilomeetrid sõitnud ka? Kuidas vastu peab jne. Täna just sõber kurtis, et rsk jookseb kokku suht kohe, samuti Reinult ostetud kolb sees, 2 remont.


PS 84', 83', 82', 80', 79', 77', 76', 75', K-15, K-16, M-15; M-16
Vasta
#36

(12-10-2009, 12:09 PM)Kaits74 Kirjutas:  
(11-10-2009, 22:23 PM)madeinussr Kirjutas:  Tere, räägi oled sa oma uue kolviga juba mõned kilomeetrid sõitnud ka? Kuidas vastu peab jne. Täna just sõber kurtis, et rsk jookseb kokku suht kohe, samuti Reinult ostetud kolb sees, 2 remont.
Kahjuks ei oska midagi hetkel oma kogemuste põhjal arvata.
Kolb seisab siiani koos sõrmega riiulis.
Leidsin oma varudest enam vähem töökõlbuliku kasutatud kolvi. Oli puudu üks rõnga tihvt, mille ärandasin siis katkisest. Panin Zigulli rõngad peale ja siiani on igas asendis töötanud.

Uue R2. remondi kolvi pealepanek on aja küsimus.
Plaanin siin kokku laduda ühte kummipuksidel mootorit, millele mul hetkel töökõlbuliku raami pole. Eks tuleb leiutada väike adapter mootori esiosa kinnitamiseks jäigale raamile. Ja ilmselt sinna saab see 2. remondi kolb sisse ehitatud.
NB! Kas see sinu sõber lasi kusagil oma silindri ka ära teha? Kui jooksis kinni kas ta silindri võttis maha ja mida seal nägi? Kui tihedalt see kolb alguses silindris istus?

Nii nüüd infot veidi rohkem sõbra ratta kohta, esimest korda pani 2 rem kolvi juba eelnevalt puuritud silindrisse. Sellega jooksis suht kiirelt kokku, ei tahtnud kuidagi käia ka, peal oli vist Mikuni karpa. Silindri võttis maha ja nägi, et kolb on silindrisse kinni paisunud, midagi ära polnud lõhkunud. Hiljem lasi sama kolvi järgi teise silindri puurida ja pani lada rõnga(d). Ei teagi täpselt mitu, aga midagi tal seal puruks läks. Nüüd lasi 2*20 min kohapeal töötada ja läks põllupeale proovima. Olevat päris kenasti pöördesse läind ja kenasti sõitnud. Viimased uudised, mis mulle täna saabusid oli, et mootor jooksis jälle kokku ja sedakorda ikka korralikult. Arvatavasti kolvis auk või siis rõngad väga kinni, kompressiooni pole.

Sinu militaarratta kohta oskan ainult head öelda, väga stiilne näeb välja. Natukene häirib ainult see, et osa asju ikka läigivad, miks siis juba kõike ühtlaselt ära ei värvinud? On mingi videolõiguke ka sõiduprotsessist?
Vasta
#37

Lugesin ja vaatasin ka teie tsikleid siin.

Kas PS raamatut ei ole ja seal kirjas , lukupilud, kolvide mõõdud ära toodud ja tolerantsid tabelis?
Kolb hülssi:
Kolvirngaste jaoks on muidu rakis olemas aga kes seda raatsib soetada, mõni lõikab õllepurgist plekke jne aga mina lasen kolvid sisse trossiga.3-4 mm tross, kaetud siis kummiga või silikooniga , igas ehitusservses vist müüa.

Lased kolvi kuni rõngani hülssi, tõmbad trossi ringiratast ümber rõnga, trossile teed risti sisse,otstest tõmbad-tõmbab rõga ilusti kokku ja sõber teeb väikse kõksu peoga kolvi peale ja järgmine rõngas.
Rõngad kolvi peale:Siiani ei ole peale õllepurgi õhukese pleki paremat lahendust leidnud.

Äkki saaks ratastest mõne video ka üles.
Vasta
#38

Hr. IZ-ide ehitajad- kaks sõna kokkujooksmisest.
Kui tahate, et ühesilindrilised IZ-id kokku ei jookseks, siis andke kütet korralikult kätte (kirjutasite, et isegi kolvi sisse saite augu, see ju kohe viitab lahjale segule). Sellised IZ-id ei tohi I-II käiguga täis gaasiga "laulma" hakata, siis on III-IV käigu jaoks paras, vastasel korral saate ka kannis kulunud mootori veel kokku aetud.
Jõudu tööle!
Vasta
#39

St.seda, et I-II käik ei tohi täispööretel korralikult töötada, vaid hakkab "lörisema" sest saab palju kätte, III-IV käiguga seda enam pole, set siis vajab mootor rohkemat.
Vasta
#40

Ega ma ei surugi oma arvamust peale, kuid see on proovitud ja töötav trikk, mida õpetas üks vanakooli mees, kes oskas IZ-id laulma panna nii tänava kui ka võidusõidu varjandis.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne