Kas peaks rattapoldid pingutama nii, et tavalise rattavõtmega lahti ei tule
#1

Sain just oma Volvo töökojast kätte ja hakkasin rattaid talverataste vastu vahetama, kui selgus, et rattapoldid ebaloomuliku jõuga kinni keeratud. Tavalise rattaristiga, ei olnud midagi teha. Tuli appi võtta abivahendid. tavalised poldid sain kuidagi lahti, aga vargakindel polt sellisele valule vastu ei pidanud. Vargakindla poldi pea mõranes ja samaaegselt muutus kasutuskõlbmatuks ka see padrun millega seda polti keerata saab. Tõeline vargakindel polt ju.

Mõtlen , et kuidas seda polti kätte saada ja kuhu pöörduda , et saada uut padrunit ülejäänud vargapoltide jaoks.

M408-65, GAZ24-77, UAZ, RAF
http://www.garaaz.eu/
Vasta
#2

Mina viiks auto sinna töökotta tagasi ning laseks asja normaalselt korda teha. Omal oli sarnane kogemus Pärnu ühe rehvitöökojaga. Murdsin ühe rattavõtme(autoga kaasasoleva originaali) puruks ning teine kõverdus - viisin auto samasse rehvitöökotta, kus algul öeldi, et mul lihtsalt s...ad võtmed. Peale protesti toodi oma võti ning peale pusimist ka pikendus sellele - siis oli vaikus ning tehti asi korda.
Vasta
#3

Tere.

Mul oli endal selline juhus, et Audi originaal salapoldi võti, mis tehasest kaasa pandud, kaotati ära. Siis sai samuti rehvitöökojas käia ja mehed tagusid sinna padruni jõuga peale ja keerasid lahti. Padrunvõtme hind oli ka selle lahtivõtmise sees, sest padruni rikub päris kenasti ära.
Tavaliselt keeratakse teeninduses rattad kinni pneumo mutrikeerajaga ja sellel on niiöelda "kõristi" peal, mis annab löögiimpulssi. Tundub lausa uskumatu aga sellega saab päris kenasti kõik kõvasti kinni keeratud poldid lahti. Tuttava juures ise omal käel järgi proovinud. Samuti keerab ta mutrid - poldid väga kõvasti kinni kui liigselt üle pingutada.
Olen paaril korral keeranud ristvõtmega lahti poldid, mis on masinaga kinni pandud. Mõlemal korral ütlesid autoomanikud, et võimatu lahti keerata. Ühel korral panin ka toru järgi aga teisel korral keerasin tuttava rootslase autol ilma toruta. Sellepeale ta kostis ainult, et "sh...t, you are grazy man". Seejuures on vaja keerata kohe alguses tugeva nõksuga aga mitte vaikselt venitades. Kui hakkad venitama polti lahti siis sõltuvalt valmistamise kvaliteedist annab järele polt või võti.
Originaalvõtme on isegi minu kallis abikaasa ümber poldi sõlme keeranud (autoks Suzuki baleno). Ma ise ei kasuta ka originaalvõtit üldse. See seisab ilusti uuena rattavahetuskomplektis.


Lugupidamisega
Marko
Vasta
#4

valu ja plekkvelg keeratakse erineva jõuga kinni, eeldatavasti on praegu valud all? minu mälu järgi on valuvelgede pingutusmoment umbes 120nm, mis on siis võrdeline käega tavalise L kujulise võtmega kinnitõmbamise (mitte jalaga peal hõppamise) tugevus laias laastus. selle ülijõuga vägistades on hea kui ainult poldid katki saab, neid saab sealt välja keerata (keevitada midagi peale), halvem lugu on valuvelgede katkikeeramine (osadel on teisest metallist hülsid sisse pressitud/valatud, neid saab sellise jõuga vägistades sealt kätte küll). Igatahes vii auto sinna remonditöökotta tagasi ja esita arve uute rattapoltde osas ka neile. kui veljed käes, vaata kriitilise pilguga need üle, et ei oleks seal mõrasid sees. Kui on, siis ka arve uute velgede kohta neile.
Vasta
#5

Äkki on abiks. Pärit ühest teisest foorumist:

truumu Kirjutas:õige turvapoldi hind hakkab kuskil 1000.-EEKi looma, originaal ca. 2000.-
seda ei võta ei ussi-, ega püssirohi
kui viitsid, mine Laagna Kummikeskusesse(minu vana töökoht)
seal tegelane nimega Ljohha, võtab suva poldi lahti
Big Grin

agx Kirjutas:Vihur veerennis tegeleb sellega väga pädevalt
Subaru salongi kõrvat keerad sisse ning sõidad otse läbi aia ning seal telliskividest maja taga.
Telefon 655 6141 Aadress Veerenni 56, 11313 Tallinn

(14-07-2010, 20:10 PM)dad Kirjutas:  Ärilises mõttes jah, ei tasu Eestis peale nakotsi müügi ja raha vahenduse miski ära, kuid siiski on palju asju, mis käivad just entusiasmist ja kestavad üle põlvkondade.

Parimat, Geoloogide parun, Tambets
Vasta
#6

(05-11-2009, 02:03 AM)helitehnik Kirjutas:  Tavalise rattaristiga, ei olnud midagi teha.
kusjuures rattaristi soovitan vahetada taolise nn teleskoopvõtme vastu. See on jõu ja "tõhususe" poolest kordades parem - võlu peitub just disainis (rakendab jõu otselt lahtikeeramisele ning ei pea oma jõudu "suunama") ja varre pikendusvõimalus on pigem "harvavajatav lisafeatuur". Teeb silmad ette ka (tavalisele 90 kraadi) narrele ning kuna ots on 1/2", siis kasutan ise sama vart rasketel puhkudel (nt laagrite 30..36mm peenkeermega mutrid) narre asemel. Mugav ka Baracuse ülalkirjeldatud "kõksuga lahtikeeramiseks" - mida rattaristiga väga hästi teha ei saa.

tulles aga pealkirja juurde tagasi: kliendisõbralikud töökojad ei keera ratast lõpuni kinni suruõhuga - lõpp keeratakse käsitsi, et selle vajadusel teeveeres olles ikka kindlasti ka käejõuga lahti saaks.
taavi andis ülal viite momendile ning üldist suurusjärku "ca 150Nm" olen minagi kohanud. Oma masinatel olen pika ja peene keermega poldid (ehk siis tänapäevased masinad) suht õrnalt kinni keeranud ning saanud kinnitust, et poldi omaalgatuslikku lahtitulekut pelgama ei pea.

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#7

Huvi korral vaatab ka TqHq sarnast teemat, samuti hiljuti kaaskodanik vaevles sellise murega.

Sealt aga leidub ka üks väga õige soovitus: kui rattaid rehvivahetuses alla hakatakse kruttima, siis tuleb sellel töömehel selja taga seista ja vaadata, et lõpp-pingutus saaks tehtud kui mitte momentvõtmega, siis kindlasti käsitsi. Nagu TqHq teemast näha on, saab (väidetavalt) õhuga käristades ka 200 Nm nii, et ise arugi ei saa.

Kui antud juhul tuli auto hooldusest/remondist, nagu ma aru saan, siis sellest viimasest nõuandest on loomulikult vähe kasu. Küll aga tuleks sellise "naljaga" kindlasti minna tagasi mitte ainult selle mutri-vello juurde, vaid teha ka väike "arenguvestlus" mõne tähtsama ninaga. Muidu ju saad Sina oma poldid lahti, aga järgmisele pannakse samamoodi...
Vasta
#8

Minule õpetati, et rattamutrid tuleb kinni keerata 140Nm-ga. Paaril autol olen rattad juba sedasi alla pannud ja keegi pole veel sõimama tulnud, et tuli ära või ei saanud kätte. Muidugi fakt on see, et korralik rehvitehnik teeb viimase pingutuse alati momentvõtmega. Käsitsi keeramisega on see jama, et kui tehnik juhtub mingisugune Kiivikas olema, siis võib polt mõne kleenukese naisterahva jaoks siiski liiga pingul olla. Jutt just sellest kui tehakse võõrast autot. Oma autol tärista pneumoga lõpuni kinni kui soovi on.

Ja kui klient sõidab rehvitöökojast värskelt monteeritud-balanseeritud ratastega välja, hakkab kohe "ketsi laskma" ja raskused paigast lähevad või minema lendavad, siis see ei ole absoluutselt tehniku ega töökoja probleem. Kui ise loll oled, siis maksad balanseerimise uuesti või lähed balanseerimata minema.
Vasta
#9

Mina panen rattapoldid või -mutrid momentvõtmega kinni (mulle üldse meeldib momentvõtit hästi palju kasutada), viimastel sõidukitel on tootja poolt ette nähtud pingutusmoment olnud 110 Nm - lahti pole ükski ennast veel kerinud.
Vasta
#10

(05-11-2009, 13:37 PM)oxygen Kirjutas:  Minule õpetati, et rattamutrid tuleb kinni keerata 140Nm-ga. Paaril autol olen rattad juba sedasi alla pannud ja keegi pole veel sõimama tulnud, et tuli ära või ei saanud kätte. Muidugi fakt on see, et korralik rehvitehnik teeb viimase pingutuse alati momentvõtmega. Käsitsi keeramisega on see jama, et kui tehnik juhtub mingisugune Kiivikas olema, siis võib polt mõne kleenukese naisterahva jaoks siiski liiga pingul olla. Jutt just sellest kui tehakse võõrast autot. Oma autol tärista pneumoga lõpuni kinni kui soovi on.

Ja kui klient sõidab rehvitöökojast värskelt monteeritud-balanseeritud ratastega välja, hakkab kohe "ketsi laskma" ja raskused paigast lähevad või minema lendavad, siis see ei ole absoluutselt tehniku ega töökoja probleem. Kui ise loll oled, siis maksad balanseerimise uuesti või lähed balanseerimata minema.
Kui ikka raskused küljest minema lendavad,siis on ikka rehvitehniku süü küll,raskused peavad ikka nii kinni olema,et need iseenesest minema ei lenda.
Vasta
#11

Pole võibolla päris teemakohane, aga minu kogemus näitab, et kui rehvid on valuvelgedel, tasub pärast nende allakruvimist ca paarisaja km järel poldid käsitsi üle pingutada. 3 aasta jooksul (2x aastas) on pea iga kord mõni neist näpuga keeratav olnud, ka siis kui kinni on kruvitud momentvõtmega. Algul ei võtnud ka seda soovitust tõsiselt, aga kui korra avastasin, et ratas on alt peaaegu irdumas, pani mõtlema küll.
Vasta
#12

(05-11-2009, 17:28 PM)mesamees Kirjutas:  
(05-11-2009, 13:37 PM)oxygen Kirjutas:  Ja kui klient sõidab rehvitöökojast värskelt monteeritud-balanseeritud ratastega välja, hakkab kohe "ketsi laskma"
Kui ikka raskused küljest minema lendavad,siis on ikka rehvitehniku süü küll,raskused peavad ikka nii kinni olema,et need iseenesest minema ei lenda.
Värskelt monteeritud rehvil ei ole see libestusila veel ära kuivanud ja rehv võib väga kergelt veljel ringi hakata käima. See ei mõju raskustele hästi. Selle pärast tuleb peale montaaþi mõnda aega asja vähe rahulikumalt võtta. See, et raskused on minema läinud eelmainit põhjustel on silmaga näha ja tehnik ei ole milleski süüdi.
Vasta
#13

Rattapoldi optimaalne pingutusmoment on sõltuv poldi mõõdust ja keermest. Üsna tavaline on sõiduautol 120Nm. Kogu jõuga keerates rikub esiteks velje ära ja teiseks on pärast väga raske lahti saada. Soovitan keerata momentvõtmega või selle puudumisel autoga kaasas oleva võtmega nii kõvasti, et keeramisel väga kõvasti end ei pinguta ja rehvivahetustöökojas lasta ka momentvõtmega keerata. Korralikes teenindustes ainult nii tehaksegi. Õige momendiga keeramine kehtib muide kõigi tähtsamate poltliidete kohta!

Do'nt panic
Vasta
#14

(05-11-2009, 13:37 PM)oxygen Kirjutas:  Ja kui klient sõidab rehvitöökojast värskelt monteeritud-balanseeritud ratastega välja, hakkab kohe "ketsi laskma" ja raskused paigast lähevad või minema lendavad, siis see ei ole absoluutselt tehniku ega töökoja probleem.

Noh, ega s*tasti tehtud töö ja kobad töömehed ei olegi Eestis töökoja probleem senikaua kui kliendid minema jalutavad, ja siis on ka valitsus ja masu süüdi Smile

Rehve on võimalik veljele monteerida sellisel moel, et nendega saab 5 minutit hiljem sedasi teha - minu loogika ütleb et kui üks rehvimees saab sellega hakkama, ei ole põhimõttelist takistust miks kõik rehvimehed ei võiks sellega hakkama saada.
Vasta
#15

Heh. Pane ikka asjad konteksti. Loomulikult on võimalik. Aga päris kindlasti ei tehta seda paarisaja krooni eest paarikümne minutiga. Võidusõiduauto monteerimine on ikka kraad kangem tegevus kui mingisuguse suvalise Vello E36 tegemine.
See jutt mida mina räägin on pärit ühe M.Muraka nimelise härrasmehe sulest. Mina usun seda juttu ja talitan selle järgi.
Vasta
#16

Kusjuures tehti küll Smile Kiiresti oli ju vaja. Aga noh võib-olla see pidurite ja rehvide kuumus siis kuivatab seda määret kiiremini vms.

Ma nüüd tingimata ei tahtnud väita et sa eksid, lihtsalt see suhtumine et "klient on ise loll" ei ole aktsepteeritav - kui ma lähen näiteks hambaarsti juurde siis ei eelda keegi et ma peaks hammastest midagi teadma peale selle kuidas neid toidu purustamiseks kasutada, miks rehvidega teisiti on? Kui peab algul rahulikumalt võtma ja seda ka kliendile öelda, siis ma arvan et 99% inimesi kuulab ja järgib seda, paraku keegi ju ei ütle midagi ja alles siis kui jama käes on tulevad tarkused välja.
Vasta
#17

Kuidas kinni pandud on nii ka tuleb lahti.nn "käristiga" kinni siis sellega ka lahti.
Vasta
#18

(07-11-2009, 12:30 PM)MägiAivar2 Kirjutas:  Kuidas kinni pandud on nii ka tuleb lahti.nn "käristiga" kinni siis sellega ka lahti.


Seda on tore teada öösel teeääres löhkise rehviga passides.

Karateturbo-kolm purki ja tiguWink
Vasta
#19

Rattaristi kohta. Mul on mingi vana rattarist, millega ma olen kõik rattapoldid lahti keeranud, ka teenindustes kinni lastud, kannatab ka pika toru otsa panna, vargapoldiga sellega kogemusi pole. Tänapäevasemad sellist jõudu ei pruugi kannatada.
Samas veoautode ratta vahetamine suruõhuta on väga raske kui 650 NMiga kinni lastud.
Vasta
#20

Tjah, need Nm...

Enamus autode kasutusjuhendeid räägib vahemikust 90...120. See on 1 meetrise toru otsast vaid 9-12 kg. Polegi ju nii kole. auto komplektis oleva 30 cm varrega rattavõtme korral siis 3,3333... korda rohkem. Ehk 30...40 kg. Mõelge sellele, kui rattaid kinni väänate. Ja ärge ronige selle võtme otsa jalgupidi trampima (aeg-ajalt ikka näeb sellist totrust).

Kusjuures see rekka kohutavalt suur number 650 Nm on vaid 65 kg meetrise toruga. Ja enamasti on neil komplektis sihuke toru, üsna tugev ja veruv. Mis muidugi ei vähenda seda nähtava nöögi hulka, kui kolm aastat all olnud ratast ükskord öisel metsavahel on vaja kätte saada...

Enamus rehvitöökodasid näikse juba inimese moodi tööd tegevat - käristiga lõpuni ei lasta, viimane lihv (loe: pingutus) tehakse momentvõtmega.

Huvitavad vidinad on käristi ja padruni vahele pandavad momentvardad (üleminekud). Olen neid ka Soomes ja Saksamaal näinud, kuid Eestis nägin sel kevadel esimest korda. Selle vahetükiga kinnilastud ratast suvel alt võttes olid kõik viis polti küll võrdselt ja üsna nõuetekohaselt kinni.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne