gaz 52-03 1989
#1

Sai siis selline aparaat ostetud ja kohe esimene päev Viljandist Haapsallu sõidetud.Spidomeeter pidavat eelimse omaniku sõnul valetama 20 km/h väiksemaks kiirust, mis võib olla ka tõene kuna enamus teest sõitsin spidomeetri järgi 50 km/h. Algul vilistas geneka rihm ainult kõrgrtel pööretel, aga alates Türilt kogu aeg, niiet polnud just kõige vaiksem sõit. Käigukastiga pean veel harjuma, kui 3 ja 4 käik saan normaalselt vahetatud, siis teise käigu sisse panek on ikka pikaajaline protsess ja alati, kas suurema või väiksema raginaga. Nüüd ka väikesest problemist, nimelt sidur ei lase libistada, sellised värinad käivad kerest läbi,et jube, tänu sellele ei saa ka manööverdada, masinat kodu juures hoovi, kuna millimeetrite mäng, et väravast sisse minna ja ei saa ju naks sidurit lahti lasta ja loota, et ehk jõuan rooliga sealt sisse manööverdada. Sellest ka küsimus, mis mudeli gardaan ja vahepukk talle sobivad, kuna 52 on ju hübriid masin, 53 raam sillad, kabiin ja 51-52 mootor ja arvatavasti ka kast. Veel võib olla ka viga selles, et sidurile tilgub võibolla mootori õli, vähemalt karter ja hooratta koda natuka leemendasid. Panen mõned pildid ka, et ainult jutt ei oleks, kui midagi huvitab siis küsige, ja kui kellegil on mingeid vanakooli nippe kuidas masinat ikka paremaks ja töökindlamaks teha, siis võite ka neid jagada. http://album.ee/album/264487/50206207
Vasta
#2

Siduri käppade reguleerimiseks pole küll vist keegi korvi maha võtnud.
Reguleerimiseks võetakse alt luuk maha ja sealtkaudu saab reguleerida.
Reguleerimiseks tuleb keerata pedaali tõmbevarda mutter umbes keskele ja
käppi niipalju tagasi,et vastu survelaagrit ei oleks.
Nüüd süüa ära üks pulgajäätis ja ülejäänud pulgaga minna auto alla.
Keerata alumist käppa niipalju lähemale,et pulk jääks käpa ja survelaagri vahele
kinni.keerata käppa niipalju tagasi,et pulk välja kukub ja korrata seda ülejäänud käppadega.
Hüplemine on siiski rohkem mootoripatjade ja pikivarda lõtku süü.
Vasta
#3

(22-11-2009, 16:16 PM)mosseomanik Kirjutas:  Algul vilistas geneka rihm ainult kõrgrtel pööretel, aga alates Türilt kogu aeg, niiet polnud just kõige vaiksem sõit.

Pingutamine peaks imelihtne olema. Kui ikka vilistab, siis kontrolli, et rihm soone põhjas ei jookseks, kui õieti mäletan, siis sama rihm ajas ka ventikat ja veepumpa, vilistaval rihmal pikka pidu ei ole ja kui läheb, oled teeservas.

(22-11-2009, 16:16 PM)mosseomanik Kirjutas:  Käigukastiga pean veel harjuma, kui 3 ja 4 käik saan normaalselt vahetatud, siis teise käigu sisse panek on ikka pikaajaline protsess ja alati, kas suurema või väiksema raginaga.

Oskad Sa vahesiduri/gaasiga käike vahetada? 1. ja 2. käik on sünkronisaatoriteta, 1.->2. vahetamiseks: käik välja-gaas lahti-kiirelt korraks sidur üles-alla, käik sisse. 3.->2. Alla vahetamiseks sama, aga siduri üleslaskmise momendiks täpselt nii palju gaasi, kui 2. käiguga sõitmiseks vaja oleks. (tegelikult on GAZ kastil 1.->2. vahetamiseks hea nipp, aga harjutamise asi, 1.ga imevähe hoogu ja hooga otse 2., aga tõesti NATUKESE hooga). Kui vahegaasi ja siduriga käiguvahetus selge, siis on võimalik ka (erandolukorras) ilma sidurita käike vahetada.

(22-11-2009, 16:16 PM)mosseomanik Kirjutas:  Nüüd ka väikesest problemist, nimelt sidur ei lase libistada, sellised värinad käivad kerest läbi,et jube,

Mootori külgedel on üks (või oli kaks?) pikk pinguti/stabikas, üks ots raami, teine mootori küljes. Kontrolli, et korralikult pingutatud oleks, muidu laseb mootoril patjadel väänduda ja hakkabki hüppama. Mootoripadjad on ikka kinni? Pikkade mootorite viga.

Kindlasti ära koonerda õliga, mingi kaasaegne paksem õli sisse. (ligasugu Lada-Avtooli-Kamazi õlidest hoia eemale kui saadan kirikust). Selle mootori saalede vastupidavus on kurikuulus, Vene Autooliga sõites ei kestnud kapitaalremondist tulnud mootor tavaliselt esimese õlivahetuseni, kepsusaaled esimesena, raamid kohe järel. Kui esimese koputuse peale kohe seisma jätta, siis pääseb saalede vahetusega, muidu on Sad .
Kunagi kohtusin kapitaali mootoriga, millele iseseisvuse alul Neste õli ($$$) toodi. Kestis ja jäi kestma. Siin foorumis on kuskil isegi natuke knõu-haud olemas, kuidas vastupidavust pikendada ja millega asendada.

edu ja kannatust,
hulgus


Vasta
#4

Geneka rihma vahetasin välja, oli teine juba liiga lõtv ja viimase piirini pingutatud. Pinguti kronstein oli katki, faasisin ja keevitasin kokku, ning generaator sai uued poldid, nimelt vanadest üks oli mingi ime peenike pandud ja veel ilma seibideta ja see sõi ennast viltu generaatori alumise kinnituse sisse ja tänu sellele oli generaator ka natuke viltu peal, enam ei ole. Ega seda mootori pingutit täpsemalt kirjeldada ei oska, kiirel vaatlusel silma ei jäänud ja mootori padjad on ikka kinni ja terved. Selle käiguvahetuse teooriat ma tean, sain suve algul alles C kategooria ja õppesõiduks oli Zil 130 Big Grin sellega nagu enamvähem juba sain hakkama, peab lihtsalt veel gaziga natuke harjutama. Siduriga väristades läks ka kütuse näidik lolliks, nüüd igakord kui süüte sisse panen näitab mulle, et paak on täis, peab vist natuke näppima, ehk saab uuesti tööle. Vaatasin kuulutusi ja leidsin siduri korvi, aga tekkis küsimus, seal kirjas, et sobib gaz 51-53, kas siis ka vau mootoritel kasutati sama korvi, või võib juhtuda,et saan 53 korvi millega mul midagi peale pole hakata ?
Vasta
#5

(22-11-2009, 19:21 PM)hulgus Kirjutas:  
(22-11-2009, 16:16 PM)mosseomanik Kirjutas:  Käigukastiga pean veel harjuma, kui 3 ja 4 käik saan normaalselt vahetatud, siis teise käigu sisse panek on ikka pikaajaline protsess ja alati, kas suurema või väiksema raginaga.

Oskad Sa vahesiduri/gaasiga käike vahetada? 1. ja 2. käik on sünkronisaatoriteta, 1.->2. vahetamiseks: käik välja-gaas lahti-kiirelt korraks sidur üles-alla, käik sisse. 3.->2. Alla vahetamiseks sama, aga siduri üleslaskmise momendiks täpselt nii palju gaasi, kui 2. käiguga sõitmiseks vaja oleks. (tegelikult on GAZ kastil 1.->2. vahetamiseks hea nipp, aga harjutamise asi, 1.ga imevähe hoogu ja hooga otse 2., aga tõesti NATUKESE hooga). Kui vahegaasi ja siduriga käiguvahetus selge, siis on võimalik ka (erandolukorras) ilma sidurita käike vahetada.

Koormata Gaz-iga võetakse paigalt ikka teise käiguga ja käik päris müravabalt ei lülitugi. Suur lülitusmüra tekib siis, kui sidur täielikult ei lahuta, samuti tekitavad seda mootori liialt kõrged tühikäigupöörded. Mida väiksemad on tühikäigupöörded, seda väiksema müraga läheb käik sisse. Gaz 53A-l kastas venelane käigukasti,millel III ja IV käik olid sünkroniseeritud, samu kaste kasutati ka pika raamiga 52-03 ja 52-01 markidel. Nendel autodel sai teist käiku kohalt võtmiseks lülitada väikese nipiga ka täiesti müravabalt. Selleks tuli esmalt lülitada läbi sünkronisaatori töötav III käik ja sealtkohe II käigu peale. Gaz 53A järglaseks sai 53-12, millel taandarengu käigus tehas loobus sünkronisaatoritest käigukastis ja ka teemaalgataja sõiduki aastaarv on suht uus, seega kui masinal ongi 53 k/kast, on see juba luksuseta. Aga võtmeks jääb ikkagi korralikult lahutav sidur ja mootori madalad tühikäigupöörded. Ka sõidupealt müravabalt kõrgemale käigule üle minnes on oluline, et vaba käigu ajal korraks sidurit üles lastes oleks mootori pöörded võimalikult alla kukkunud, et järgmist käiku kiirem ja kergem lülitada oleks. Mida kõrgemaks topeltsidurdamise ajaks mootori pöörded jäävad, seda aeglasemalt peale teistkordset sidurdamist tuleks viivitada käigu sisselülimisega, et oleks vähem müra ja hammasrataste haakumisest tekkivat kulumist.
Vasta
#6

Selle reaktiivvarda leiad õlivanni ja mootoriploki omavahelise kinnituse kõrguselt ja see on 8 mm jämedune varras, otstes kinnituseks kahvlid ja pikkuse reguleerimiseks keermed. See väristamine on iseloomulik mehhaanilisele siduriajamile, sest peale jalaga siduri lahutamise muudab lahutatust ka mootori pikiliikumine. Ajutiselt kord-kaks kasuta rappumise vältimiseks kõrgemaid mootoripöördeid. Aga ära harju sidurit kulutama.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#7

(25-11-2009, 04:18 AM)taruvaras Kirjutas:  Gaz 53A järglaseks sai 53-12, millel taandarengu käigus tehas loobus sünkronisaatoritest käigukastis ja ka teemaalgataja sõiduki aastaarv on suht uus, seega kui masinal ongi 53 k/kast, on see juba luksuseta...

Vot Sulle, nii mõndagi mulle ka üllatusena, Minu kasutada olnud 53-d on eranditult kõik 2,3,4. käik sünkrodega olnud ja 52-d (51, 63 jms) täiesti ilma. Aga nii uue aastaarvuga 52-e ei ole ma kohanud.

Ega muud kui edu ja kui ikka 4tn kastis või vastumäge siis alusta esimene nõks ikka 1.-ga, egas ta keelatud ole ja ehk kestab kauem kah.

tervitustega
hulgus.


Vasta
#8

Tere
Lisaks selline küsimus - kui samal riistal, tõsi kyll lyhikese raamiga ja mõni aasta vanemal, tagurdamisel tykib vähe hyppamise hoog hirmsasti peale tulema, on siis sama halvasti regul'tud siduri lugu? Et nagu eel juba keegi väga õieti kirjutas, ei tahaks väga libistada kestmise huvides, a kui ettepoole liikudes on kõik jonksus, siis tagasuunas on see paigalt minek vähe äkiline. Tühjast masinast on jutt. Mul masin muidu korraliku kap remondi saanud, ikka sabast sarvedeni.

Ja teine moment - kas temperatuuri mõõtmiseks on vajalik paigaldada vähe moodsam termomeeter radikasse suunduva ylemise toru manu v mitte? Originaalmõõdik ärkab väga hädiselt elule, st näitab midagigi vaid väga pika sõidu peale ja ka siis on vaevu yle 40..50ne. Mida selleks kasutada`?
k
PS Olgu lisat, et ma mingeid trans-Eestilisi sõite suurt ei harrasta, nii 100..150 km ringi max, tavaliselt oluliselt vähemgi.

(25-11-2009, 23:21 PM)hulgus Kirjutas:  [quote='taruvaras' pid='237059' dateline='1259111891']
Gaz 53A järglaseks sai 53-12, millel taandarengu käigus tehas loobus sünkronisaatoritest käigukastis ja ka teemaalgataja sõiduki aastaa
Vasta
#9

(25-11-2009, 23:53 PM)koterman Kirjutas:  Tere
Lisaks selline küsimus - kui samal riistal, tõsi kyll lyhikese raamiga ja mõni aasta vanemal, tagurdamisel tykib vähe hyppamise hoog hirmsasti peale tulema, on siis sama halvasti regul'tud siduri lugu? Et nagu eel juba keegi väga õieti kirjutas, ei tahaks väga libistada kestmise huvides, a kui ettepoole liikudes on kõik jonksus, siis tagasuunas on see paigalt minek vähe äkiline. Tühjast masinast on jutt. Mul masin muidu korraliku kap remondi saanud, ikka sabast sarvedeni.

Ja teine moment - kas temperatuuri mõõtmiseks on vajalik paigaldada vähe moodsam termomeeter radikasse suunduva ylemise toru manu v mitte? Originaalmõõdik ärkab väga hädiselt elule, st näitab midagigi vaid väga pika sõidu peale ja ka siis on vaevu yle 40..50ne. Mida selleks kasutada`?
k
PS Olgu lisat, et ma mingeid trans-Eestilisi sõite suurt ei harrasta, nii 100..150 km ringi max, tavaliselt oluliselt vähemgi.

Siin tundub ka olevat liialt lõtv reaktiivvarras, mis tagurdamisel annab tunda järsu siduri haakumisena.

Radikal olev andur ei anna infot termomeetrinäidule, vaid keemaminemise piiril lülitab põlema punase ''voda'' tule, temperatuuri andur ikka mootori küljes. Nii madal temperatuurinäit on ribakatikuta või täiesti avatud ribakatikuga ning tutika jahutusradika ja termostaadita jahutusvedeliku suure ringluse puhul, mil mootor ei saa töösoojaks minnagi.
Vasta
#10

Suur tänu, foorumlane Taruvaras. Nii kui maamajandusse taas kohale jõuan, sukeldun masina manu ja asun putitama.
K

(26-11-2009, 02:05 AM)taruvaras Kirjutas:  
(25-11-2009, 23:53 PM)koterman Kirjutas:  ta, nii 100..150 km ringi max, tavaliselt oluliselt vähemgi.

Siin tundub ka olevat liialt lõtv reaktiivvarras, mis tagurdamisel annab tunda järsu siduri haakumisena.

Radikal olev andur ei anna infot termomeetrinäidule, vaid keemaminemise piiril lülitab põlema punase ''voda'' tule, temperatuuri andur ikka mootori küljes. Nii madal temperatuurinäit on ribakatikuta või täiesti avatud ribakatikuga ning tutika jahutusradika ja termostaadita jahutusvedeliku suure ringluse puhul, mil mootor ei saa töösoojaks minnagi.
Vasta
#11

Kevad käes panin gazi käima, pumpasin besu üless ja http://www.youtube.com/watch?v=_RXjentr98E täitsa käis. Ja siis kõlin ja kolin, sidur töötab veel hullemini kui enne ja teeb kilinat ja krõbinat vahepeal, leidsin ka maast vedrutüki, siit ka küsimus kuidas kõige lihtsam vahetada, just selles mõttes, et kuidas toimida kkastiga, päris korralik tükk teine ja peale korvi kui juba vahetuseks läheb, mida veel siis vahetada? Siduri ketas nagunii, sõidu autodel olen kui juba kast ja sidur maas ka otsasimmerit vahetanud ja kas on veel selle siduri juures midagi mida tasuks varuda enne vahetust? Idee poolest muidugi tahaks midagi sarnast nagu see http://www.kiire.ee/?a=2&b=60448 , aga ei tea kui lihtne see mtz mootori ja zili kasti paigaldus ka on, hüdrotõstuk kuluks ka ära, mul ju veel pika raamiga masin, saaks tõstuki taha veel ka tavalise 52 kallutava kasti panna Smile tore on vahest unistada.
Vasta
#12

Tungin võõrasse teemasse aga probleem on sama:
Endalgi 52'e siduriketta vahetus käsil- äkki targemad valgustavad umbes samm-sammult protseduuri, et mitte endale tühja tööd juurde teha. Üksi selle käigukastiga(kalluril ka pump ja vollad seal otsas) maadlemine ajas juba valjusti igasugu kehaosade lektüüri kordama...Toungue

Kuidas normaalsed inimesed kasti maha võtavad (ja pärast selle lihtsalt ka tagasi nuuti saavad)? Rihmadega kabiinist? Tungiga alt?Wink

Kindlasti tekib ka küsimus ketta tsentreermise kohta kokkupanekul.
Vasta
#13

Ketas tsentreeritakse tagavaraks oleva võlliga ja üksi ära küll koostamist ürita.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#14

Vabalt saab ka üksi hakkama.
Esiteks kardaani vahepukk lahti ja niipalju küljele tõmmata, et kardaan nuudist välja tuleb.Nüüd põrandalt maha põhjaplekk ja siduri kahvel välja.
Nüüd otsida paraja pikkusega raudtoru istme seljatoe ja armatuuri peale.
Armatuurile muidugi lauajupp ja mingi kalts alla.Nüüd otsida kas teine toru mis esimese peal libiseb või mingi rulliga asi.Edasi kast koormarihmaga üles tõsta ja niipalju tagasi kui vaja ja saabki vahetada.
Ketta tsentreerimiseks võib korvi jätta lahtiste poltidega niimoodi et ketas vabalt liigub ja poldid keerab kinni kui kast otsas.
Rahulikult tehes 2 tundi ja kiirustades 1 tund tööd.
Vasta
#15

Üksi on janti rohkem. Ise olen teinud kanali peal 2-kesi, saab üsna nobedalt hakkama. Üks mees hoiab ülevalt käimakangist, teine aitab alt. Tagasitoppimise protsess täpselt samuti. Alumine mees saab tagasi pannes kenasti veovõlli ringi ajada et too haakuks siduriketta nuutidega.

It's nice to be important, but it's more important to be nice!
Vasta
#16

Võib-olla ma olen rumal aga mulle tundub, et ma lammutan rohkem kui tarvis...
sidurikoda tuleb ka maha eks? Aga starter? Saab külge jätta?
Teiseks sidurikoda toetub tagumise tugitala peale... kui sealt lahti päästa jääb mootor ainult esimeste patjade otsa rippu ju...

Senistes kirjeldustes järgneb käigukasti eemaldamisele kohe ketta vahetus... seal vahepeal on veel ju mõningad tegevused?Toungue

edit... sain teada lõpuksToungue
Vasta
#17

Vahepeal ainult juppida kogumisega tegelenud, ehk mida kusagilt odavalt saab. Nüüd on olemas nii korv kui ka siduriketta katted, tuleb ainult lammutama hakata. Olen hankinud ka 6 uut rehvi, siit ka küsimus kas kannatab neid ka kodus vahetada, või pean ma leidma mõne rehvitöökoja, kus ka selline velg pinki läheks? Koduse vahetamise juures oleks see hea, et saaks ka veljed kohe puhastada ja uue värvi alla.Esitulede rehvlektorid on ka omadega õhtul, naabrimees ütles et lada 01 omad sobivad, kuna endal ei vedele, siis küsiks enne üle kui otsima hakkan. Ja üks plaan oleks veel, nimelt panna see puit kast kallma, kas on teostatav või pole sellisel asjal mõtet?
Vasta
#18

(17-07-2010, 20:07 PM)mosseomanik Kirjutas:  Vahepeal ainult juppida kogumisega tegelenud, ehk mida kusagilt odavalt saab. Nüüd on olemas nii korv kui ka siduriketta katted, tuleb ainult lammutama hakata. Olen hankinud ka 6 uut rehvi, siit ka küsimus kas kannatab neid ka kodus vahetada, või pean ma leidma mõne rehvitöökoja, kus ka selline velg pinki läheks? Koduse vahetamise juures oleks see hea, et saaks ka veljed kohe puhastada ja uue värvi alla.Esitulede rehvlektorid on ka omadega õhtul, naabrimees ütles et lada 01 omad sobivad, kuna endal ei vedele, siis küsiks enne üle kui otsima hakkan. Ja üks plaan oleks veel, nimelt panna see puit kast kallma, kas on teostatav või pole sellisel asjal mõtet?

Kui veel hiljaaegu said Gazi mehed rehvivahetusega hakkama maantee ääres, siis miks mitte kodus? Peamine on vana rehv veljelt lahti saada, aastatega kipuvad väga kõvasti kinni jääma, aitab ka teise (sõidu)autoga peale sõitmine. Kaks heeblit ja mingi jurakas-tavaliselt vedruleht-mis pumpamise ajaks velje aukudest läbi panna, et lendu pääsenud vits paha ei teeks.

Puitkasti saad lihtsalt kallama panna, karprauast raam, koos ristitalade ja servadega alla, tugevad postid nurkadesse, tugevdatud porteservad, lukud ja ongi olemas, iseasi, palju sealt originaalsest kastist alles jääb...? Lihtsam on SAZ3507 kast koos silindri jms-ga leida.

Esilaternad on unifitseeritud, enamus "suuresilmalisi" nõuka tooteid sobivad. Kui õieti mäletan, siis R4 pirnile element maksis sümboolsed 25.- Kena kroomrõngas sinna ümber 10x enam...


Vasta
#19

(17-07-2010, 23:28 PM)hulgus Kirjutas:  Peamine on vana rehv veljelt lahti saada, aastatega kipuvad väga kõvasti kinni jääma...

Selle vastu on 5-6cm vinklitükk 80x80 materjalist. Ja kuvalda. Ning mõistlik jõu kasutus. Vaata rehvi lahti lüües et vinkliga otsaette ei saa. [Pilt: 33.gif]
Tuleb lahti nigut pudi.
Ja koostamisel ole hoolikas vitsa tagasipanekul. Kõik peab kokku klappima, rõngaste vahele vahesid ei tohi jääda.
Kui asjad korralikult roostest puhastatud ja rõngad, velg ning rehvi randid seebiga määritud, siis õhku sisse pumbates lähevad kõik need kodinad ise kah kenasti paika. Võib ka haamriga vaikselt pumpamise käigus üle käia, et tiba-toba oleks.
Siis pole ka laialilendamise ohtu. Õnnetused tulevad ikka hooletusest ja valedest teadmistest või nende puudumisest.
Hea kui mõni kogemustega asjapulk esimese ratta ära aitab teha. Otsast lõpuni. Edasi saad juba ise hakkama.
Vasta
#20

(18-07-2010, 01:21 AM)Janka Kirjutas:  
(17-07-2010, 23:28 PM)hulgus Kirjutas:  Peamine on vana rehv veljelt lahti saada, aastatega kipuvad väga kõvasti kinni jääma...

Selle vastu on 5-6cm vinklitükk 80x80 materjalist. Ja kuvalda. Ning mõistlik jõu kasutus. Vaata rehvi lahti lüües et vinkliga otsaette ei saa. [Pilt: 33.gif]
Tuleb lahti nigut pudi.
Ja koostamisel ole hoolikas vitsa tagasipanekul. Kõik peab kokku klappima, rõngaste vahele vahesid ei tohi jääda.
Kui asjad korralikult roostest puhastatud ja rõngad, velg ning rehvi randid seebiga määritud, siis õhku sisse pumbates lähevad kõik need kodinad ise kah kenasti paika. Võib ka haamriga vaikselt pumpamise käigus üle käia, et tiba-toba oleks.
Siis pole ka laialilendamise ohtu. Õnnetused tulevad ikka hooletusest ja valedest teadmistest või nende puudumisest.
Hea kui mõni kogemustega asjapulk esimese ratta ära aitab teha. Otsast lõpuni. Edasi saad juba ise hakkama.

Rehvitöökoda/meister kes veel vitsaga velje koostamise ette võtab, ei tee seda tõenäoselt mitte esimest korda, aga miskipärast panevad ikka vedrulehe velje aukudest läbi. Nõukaaegsed jutud poolikutest peadest ja läbi seina lennanud vitstest, pole mitte laest leitud.

Vinklist ja kuvaldast. Olen ühte rehvi üritanud pool päeva veljelt lahti saada, (mille käigus ka see vinklijupike mind mitu korda sihikule seadis), kuniks tuli vanem kolleeg ja sellele labaselt esirattaga peale sõitis. Tuli lahti küll, rehvi serv jäi kenasti velje külge. Aastad teevad oma...


Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne