30-12-2009, 22:58 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 30-12-2009, 23:01 PM ja muutjaks oli kass.)
Ei oska minagi midagi asjalikku kosta, kirjutan sellegipoolest
Eks variandid on nii lgp. ksf! Indrekul kui ka teistel tegelikult teada, paraku on need teooria:
1. muretseda korralik komplektne või doonorsadul.
2. Remontida olemasolevaid
a) tellida sobiva pikkusega ja jämedusega vedrud Saksamaalt või kust iganes (Poolast), ei maksa just vähe paraku.
b) teha puuduvad vedrud ise, kas proovida tõesti Illi123 poolt pakutud ja ka jällegi saksa vanatehnika lehtedel propageeritavaid kanalisatsiooniummistuse sudimise vedrusid (pole ise neid näpus veeretanud) või midagi muud (näiteks nõuka aegsete traadikeevituse käppade sees olevaid spiraale, aga neid pole teil paraku ka vist võtta kusagilt) või kasutada teisi kättesaadavaid sadulavedrusid, näit. Minski 3-käiguliste või jalgrattasadulate omadest kombineerides.
Aga erinevate vedrude kasutamisel tuleb ilmselt veidi tegemist võrdsete pikkuste ja jäikuste saavutamisega, nii et parem oleks muidugi kõik vedrud ühest materjalist jne.
Ise olen ka suur sadulahuviline
, kuna sadul on üks väheseid agregaate, mille tööpõhimõttest olen suuteline aru saama. Tulevikus on plaanis peale pesumasina trumli ja oma firma teha sadulad DKW SB mudelile, mis on analoogne ühe Indreku poolt näidatud sadulaga ja ka NSU Z mudelile (viimasele istub ka Minski sadul talutavalt peale, nagu täna kontrollisin, seda enam, et originaali Wittkoppi pole ette võtta. Ka Indreku poolt toodud sadulafirmade nimetused tulid antud sadulate juures uudisena, aga ilmselt Indrek teab, millest kirjutab. Ise pidasin Drilastiku sadulaid ainult kummist tehtuiks, samuti Pagusa omi.
Maz-ile julgen kosta, et Pagusa kummisadulad tulid NZ-idele veidi hiljem, esimese jupi NZ-id siis ilmselt nahksadulatega ikka.
Tegelikult on ka endal natuke NZ 250-t, sel aga pole üldse õiget sadulat, oli peal IÞ-i kummisadul, ka mõni NZ raam peale selle, kõik ilma sadulateta, nii et sadul on DKW-l oluline kulumaterjal
.
Eks variandid on nii lgp. ksf! Indrekul kui ka teistel tegelikult teada, paraku on need teooria:
1. muretseda korralik komplektne või doonorsadul.
2. Remontida olemasolevaid
a) tellida sobiva pikkusega ja jämedusega vedrud Saksamaalt või kust iganes (Poolast), ei maksa just vähe paraku.
b) teha puuduvad vedrud ise, kas proovida tõesti Illi123 poolt pakutud ja ka jällegi saksa vanatehnika lehtedel propageeritavaid kanalisatsiooniummistuse sudimise vedrusid (pole ise neid näpus veeretanud) või midagi muud (näiteks nõuka aegsete traadikeevituse käppade sees olevaid spiraale, aga neid pole teil paraku ka vist võtta kusagilt) või kasutada teisi kättesaadavaid sadulavedrusid, näit. Minski 3-käiguliste või jalgrattasadulate omadest kombineerides.
Aga erinevate vedrude kasutamisel tuleb ilmselt veidi tegemist võrdsete pikkuste ja jäikuste saavutamisega, nii et parem oleks muidugi kõik vedrud ühest materjalist jne.
Ise olen ka suur sadulahuviline
, kuna sadul on üks väheseid agregaate, mille tööpõhimõttest olen suuteline aru saama. Tulevikus on plaanis peale pesumasina trumli ja oma firma teha sadulad DKW SB mudelile, mis on analoogne ühe Indreku poolt näidatud sadulaga ja ka NSU Z mudelile (viimasele istub ka Minski sadul talutavalt peale, nagu täna kontrollisin, seda enam, et originaali Wittkoppi pole ette võtta. Ka Indreku poolt toodud sadulafirmade nimetused tulid antud sadulate juures uudisena, aga ilmselt Indrek teab, millest kirjutab. Ise pidasin Drilastiku sadulaid ainult kummist tehtuiks, samuti Pagusa omi.Maz-ile julgen kosta, et Pagusa kummisadulad tulid NZ-idele veidi hiljem, esimese jupi NZ-id siis ilmselt nahksadulatega ikka.
Tegelikult on ka endal natuke NZ 250-t, sel aga pole üldse õiget sadulat, oli peal IÞ-i kummisadul, ka mõni NZ raam peale selle, kõik ilma sadulateta, nii et sadul on DKW-l oluline kulumaterjal
.