Veoauto sildade raskustest.
#21

Kui kõrged need kännud sealkandis siis on, et 30 cm kliirensit väheks jääb?

Karta on, et kaarkummidele sobivaid velgi saada ei ole, vaid need tuleb raha eest osta.

T-150 rehvimõõt on 530-610P, mis teeb rehvidiameetriks 305 mm. See jääb natuke väheks nii laiuse kui kõrguse osas. Kollase kirovetsi omad on juba tummisemad 700-665. Iseasi, kas jäigad ja rasked "rehvid" nüüd kõige õigemad on käru alla.

Kas mõne traktori alt haaratud R36 või R38 rehvid koos velgedega ei kõlba? Need annaks kliirensiks silla alla 46-49 cm... Tõsi, sama palju peab ka ülespoole ruumi jääma...
Neid võib heal juhul isegi "saada" olla.

Varem juba märgiti, mis on lõppülekandega silla puuduseks peale konstruktiivse nõrkuse - kõrgus. Kliirens on tore asi, kuid sellel lisandub paratamatult sillatala paksus, pikitalade paksus ja konstruktsioonist sõltuvalt, ka risttalade paksus. Mida kõrgemal see on, seda kipakam tuleb kogu üritus. Ehk võidad kliirensis, kaotad stabiilsuses. Kipaka käruga peadki kõik takistused jätma rataste vahele, et mitte koormat kummuli keerata.

Soovitan soojalt võtta paar lehte ruudulist paberit ja mõtiskleda 2715 pandud skeemide kallal. Skeem on läbiproovitud, küsimus on dimensioneerimises.

Ning pea meeles rusikareeglit: odavalt ja hästi ühekorraga ei saa. Aga edu ehitamisel, iseenesest ainest näikse olevat.
Vasta
#22

Jaaa...Ega see saamine ongi mõeldud rohkem ostmise all. Venemaalt pidi saama, aga ei oska öelda kus kohast. Ei soovikski odavalt saada. Olen nõus maksma ka ikka. Ei ole selline mees, kes tehtud tööd hinnata ei oska.

Aga eks ma ikka ürita seda head ja paremat taga ajada. Zili käru suur miinus on madal kliirens.

Mina olengi 87 aasta parim väljalase Wink
Vasta
#23

Lisaks veel, et kaarkumm pole metsatööks kuigi hea valik.
Ei kannata ta üle 2bar rõhku ja selle rõhuga vajub väiksemagi kallaku korral välimine rehv kokku 10cm ja sisemine tõuseb nii mõnegi sentimeetri.
Lõpuks tundub väike süütu kalle väga hirmus.Samas liigub teine masin seal vabalt.Tühjalt läheb jälle rööbe kummi kaare tõttu 60cm kitsamaks ja ainuke kord läkski see aparaat mul ümber just tühjalt.
Pealegi pistab metsnik riigimetsas kisama vigastatud puujuurte pärast ja lõhub see velje serv ära kõik kuhu ta vastu puutub.Pigem kasutada siis juba topeltrattaid.
Vasta
#24

No mina metsaomanikuna panen ka kisama, kui harvendusraide korral väljavedamise atribuut allsjäävate puude juured kooretuks tõmbab.

Metsamasinatel ei saa tõesti rehvi laiusega väga hulluks minna - peab puude vahele (ja teele) ää mahtuma. Aga miskised 70 cm peaks küll kannatama. Iseasi, kas selliseid saada on...

Ostes maksavad odavamad metsaka rehvid vist suurusjärgus 8 kiloeeku tükk?
Vasta
#25

Noo siis ei jäägi eriti muud üle kui kasutada uues projektis ikkagi T150 rehve. Need on odavad, oksadele vastupidavad, tõstavad sildade kliirensi suht kõrgeks, käru laius jääb mõistuse piiresse ja ei ole muret, et politseile ei meeldi käru laius. (sain hoiatuse kuna käru on 2,75 lai, aga teele lubatakse ilma erilubadeta ainult 2,50 laia masinat). Kuna eelmise käru raami väänas tõstukiga rapsimine puruks siis sellele kärule olen käpad külge pookinud. Kändude teema on selle talve teema kuna harvester ei saanud lume tõttu madalamalt lõigata.

Aga oleks ikka huvi oma vigadest õppida ehitamise suhtes ja veel parem asi valmis meisterdada. Leidsin sellise, aga enda omale soovin ikka diisli keeramise ka teha http://www.okidoki.ee/item/171326/ Aga ma ei saa aru mis sillad siin kasutusel on?

Mina olengi 87 aasta parim väljalase Wink
Vasta
#26

Laiusega on lihtne - teed avalduse Maanteeametile ja maksad riigilõivu (oli äkki 125 eeku) ja nädalaga on asi korras. Peavad olema ääretuled ning laia sõiduki tunnused (mis võivad olla ärakäivad, lihtsalt teel sõites on küljes).

Selle haagise kliirens difri all on heal juhul 20 cm...
Kas selliseid sildu mitte Zil131 ei tarvita? Või on hoopis lääne omad?

Tugijalad on igal juhul mõistlikud - ilma nendeta on tühja haagise laadimine probleemne. Koormaga pole muidugi probleeme.
Isegi "päris" vedajatel on ilma rehvide vedeliktäiteta stabiilsusega probleeme, mis siis rääkida haagise

Ikkagi küsin, miks ei kõlba R38 rehvid mõne vanema traktori küljest? Näiteks 520 laiusega peaks päris muheda kandvusega olema ning kasutatud tehnika müüjatel võiks neid ka pakkuda olla nii paari tonni eest tükk (siis koos veljega).

Saab kasutada todasama T-150 silda... Või kamsa oma, kui see soov on alles.
Vasta
#27

(04-05-2010, 18:29 PM)v6sa Kirjutas:  Laiusega on lihtne - teed avalduse Maanteeametile ja maksad riigilõivu (oli äkki 125 eeku) ja nädalaga on asi korras. Peavad olema ääretuled ning laia sõiduki tunnused (mis võivad olla ärakäivad, lihtsalt teel sõites on küljes).

Selle haagise kliirens difri all on heal juhul 20 cm...
Kas selliseid sildu mitte Zil131 ei tarvita? Või on hoopis lääne omad?

Tugijalad on igal juhul mõistlikud - ilma nendeta on tühja haagise laadimine probleemne. Koormaga pole muidugi probleeme.
Isegi "päris" vedajatel on ilma rehvide vedeliktäiteta stabiilsusega probleeme, mis siis rääkida haagise

Ikkagi küsin, miks ei kõlba R38 rehvid mõne vanema traktori küljest? Näiteks 520 laiusega peaks päris muheda kandvusega olema ning kasutatud tehnika müüjatel võiks neid ka pakkuda olla nii paari tonni eest tükk (siis koos veljega).

Saab kasutada todasama T-150 silda... Või kamsa oma, kui see soov on alles.

Mõtlen sellele veel.

Mina olengi 87 aasta parim väljalase Wink
Vasta
#28

Tekkis veel selline küsimus, et kuidas panna niinimetatud topeltrattad? tahaks siis panna kahte K700 rehvi oma LKT taha kuna selle masina ainuke ja põhiline probleem on see, et perse upub ära kui käru koormaga taga. soovikski panna taha topeltrattad ja peaks see jama olema lahendatud. Aga kuidas sellist asja teha? Millega ühendada? Peaks küllalt tugev olema see süsteem ikkagi.

Mina olengi 87 aasta parim väljalase Wink
Vasta
#29

Enamusel praeguse aja traktoritel on selleks tsentreerimisrõngas, mis läheb kummagi velje sisse esimese astmeni ja tsentreerib ratta.
Kinnitamiseks kasutatakse siis tõmmitsaid 2 velje vahel ja ongi kõik.
Ehk siis keerata vastava laiusega 8mm lehest vastav rõngas ja velje ranti peaks see minema tihedalt.Siis veel ehituspoest 6 tõmmitsat ja ongi olemas.
Tagaotsa uppumise vastu aitab uskumatult hästi koorma raskuskeskme paigutamine käru teljele.Käru on küll võimalik ära uputada, kuid traktor ei vaju sisse ja 90%juhtudest piisab koorma maha viskamisest ja traktor tuleb ise ilma vintsita välja.
Kui seal taga on mingi tohutu pikk(näiteks Nokka)käru, siis soe soovitus oleks see lühemaks teha.6-meetrise palgi veoks piisab täiesti koormaruumi pikkusest
3,2m ja ka üle 6 m palgid saab teiste seas ära vedada.
Esimest lühendades olid paljud skeptilised, kuid peale proovimist on kõik aru saanud, et see on ainuõige otsus.
Belarusi taga pannakse mägede puhul veel tagarehvid vedelikku täis ja käruvedu läheb harva vaja.
Vasta
#30

On just Nokka käru, aga ega see lühemaks tegemine polegi väga halb mõte. Aga ega kellelgi foorumlastest oma ehitatud kärude kohta pildimaterjali. Oleks huvitav vaadata, et mis ka kus...Niiet saaks nagu mõtteid koguda.

Mina olengi 87 aasta parim väljalase Wink
Vasta
#31

On veel mõned pildid isetehtud kärust Zili baasil.
http://fotoalbum.ee/photos/rainer1221/68696098/
http://fotoalbum.ee/photos/rainer1221/62393221/
http://fotoalbum.ee/photos/rainer1221/62393223/
Põhiliste puudustena võiks mainida liigset kõrgust ja pikkust.Samuti ülemäärast
kaalu ja auto raamist ei saa ikka head nahka sellisele asjale.
Samas on Weimeri tõstuki näol tegemist väga hea kompromissiga kaalu ja vastupidavuse poolest.
Lisaks veel midagi teistsugust, mis oleks muidu isegi mõeldav 80cm lühemana.
http://fotoalbum.ee/photos/rainer1221/68696096/
Ja kuna tööstuslike kärude tootmisel on juba suurem inseneritöö tehtud, siis oleks õigem ikka neid vaadata.
Näiteks selline.
http://fotoalbum.ee/photos/rainer1221/62393227/
http://fotoalbum.ee/photos/rainer1221/62393231/
http://fotoalbum.ee/photos/rainer1221/68696102/
Ja sama asi uuena.
http://www.weimer.ee/?id=24
Erinevalt omatehtud riistadest mahub peale 5 tihu paberipuud ja koorma ülemine serv on kabiinist vaadates silmade kõrgusel ja isegi koormaga tagurdades on võimalik taha näha.
Samuti saaks ülemise käru metallist teha 2 allpool viidatud käru.Kaaluvahe on ikka jõhker.
Vasta
#32

(08-05-2010, 11:13 AM)2715 Kirjutas:  On veel mõned pildid isetehtud kärust Zili baasil.
http://fotoalbum.ee/photos/rainer1221/68696098/
http://fotoalbum.ee/photos/rainer1221/62393221/
http://fotoalbum.ee/photos/rainer1221/62393223/
Põhiliste puudustena võiks mainida liigset kõrgust ja pikkust.Samuti ülemäärast
kaalu ja auto raamist ei saa ikka head nahka sellisele asjale.
Samas on Weimeri tõstuki näol tegemist väga hea kompromissiga kaalu ja vastupidavuse poolest.
Lisaks veel midagi teistsugust, mis oleks muidu isegi mõeldav 80cm lühemana.
http://fotoalbum.ee/photos/rainer1221/68696096/
Ja kuna tööstuslike kärude tootmisel on juba suurem inseneritöö tehtud, siis oleks õigem ikka neid vaadata.
Näiteks selline.
http://fotoalbum.ee/photos/rainer1221/62393227/
http://fotoalbum.ee/photos/rainer1221/62393231/
http://fotoalbum.ee/photos/rainer1221/68696102/
Ja sama asi uuena.
http://www.weimer.ee/?id=24
Erinevalt omatehtud riistadest mahub peale 5 tihu paberipuud ja koorma ülemine serv on kabiinist vaadates silmade kõrgusel ja isegi koormaga tagurdades on võimalik taha näha.
Samuti saaks ülemise käru metallist teha 2 allpool viidatud käru.Kaaluvahe on ikka jõhker.

Hinnavahe vist ka sama jõhker. Ja seekord Weimeri kahjuks. Ja mis täna selgus, et mõnikord on Valmetil si..em läbivus kui mu russil koos Zilli käruga. Sai siis Valmet 840 koos veetud ja läksin russiga ees mudaaugust läbi ja Valmet ronis taga järgi niikaua kui kinni jäi. Ja tuligi jälle vints huugama panna.
Tekkiski küsimus, et kus saaksin vintsi trossi Tartu kandis osta mis ikka veaks.?

Mina olengi 87 aasta parim väljalase Wink
Vasta
#33

Heh, kas Sa oma russiga Valmeti jälgedest läbi ka läksid (sarnase koormaga)?

Tehasekärud on küll head, kuid seal on arvesse võetud "keskmist kasutajat" ja tema nõudmisi. Mistõttu erikohtlemist vajav isik saab ise tehes täpselt sellise käru, nagu ta tahab. Kui oskab...

Topeltrataste panekul soovitan seda tsentreerimisvitsa tegemisel mitu korda sobitada - väike erinevus võib selle võrdset pealeminekut oluliselt takistada. Ning tasub arvestada ka seda, et paljukannatanud traktori veljed võivad oma geomeetrialt olla ringjoonest oluliselt erinevad... Mistõttu tuleb tsentreerimisrõngad teha veljekohasedWink
Vasta
#34

Tegemist oli siiski tühjade koormatega masinatega.

Mina olengi 87 aasta parim väljalase Wink
Vasta
#35

Terve Weimeri käru on tõesti koleda hinnaga, kuid Kui sealt osta ainult paar keerulisemat sõlme, siis oleks asjal mõtet.
Mina iseehitajana oleks aja ja vaeva kokkuhoiu mõttes ostnud sealt ainult veotiisli, balanssiiri korpused ja need õlakud, mis rattaid kokku tõmbavad ja raha ülejäägi korral veel rattaid tõmbavad silindrid.Ülejäänud komponendid on paras ise nokitseda.
Kuna neid tehakse ikkagi Tartus, siis on kindlasti võimalik hankida ka pisemaid kõrvu ja muidki detaile.
Vasta
#36

Kui sul kunagi käru kuju hakkab võtma siis anna teada, tulen ja vaatan ja kogun veidi mõtteid.

Mina olengi 87 aasta parim väljalase Wink
Vasta
#37

Kas keegi on vintsi peale topelt trossi kerinud ja kas jääb tugevam? nimelt mul suur pool trossi, aga pole just kõige tugevam.

Mina olengi 87 aasta parim väljalase Wink
Vasta
#38

Kah mõned pildid. Osad detailid küll puudu veel ja paar mõtet täiendamise osas ka. Oma tarviduse veab metsast välja küll ja teenust pole nii ehk naa plaanis pakkuma hakata.

[Pilt: V2rk011.jpg]
[Pilt: V2rk010.jpg]
[Pilt: V2rk009.jpg]
[Pilt: V2rk012.jpg]
Vasta
#39

Weimeril on (või siis oli ca 7-8 aastat tagasi) sirm tehtud nn paberist,teen praegu ühele weimeri sirmile asendus sirmi mille vastu ikka saaks palgi otsad vastu ka tõmmata ilma et see kõveraks läheks.

Opel Manta B 2x 1980:Toyota Celica Supra 1983
Vasta
#40

(08-06-2010, 18:54 PM)hundu615 Kirjutas:  Weimeril on (või siis oli ca 7-8 aastat tagasi) sirm tehtud nn paberist,teen praegu ühele weimeri sirmile asendus sirmi mille vastu ikka saaks palgi otsad vastu ka tõmmata ilma et see kõveraks läheks.

Ei ütleks et see sirm just väga nõrk oleks olnud.
Küll aga ei püsinud kuidagi kinni sirmi tõstukiga ühendavad poldid ja paberipuud
kannatas vastu sirmi koputada küll.
Palki vastu sirmi pole muidugi kõvasti löönud.
Kaalu poolest on ta samuti üks kergemaid.Katsuge näiteks Nokka sirmi kahekesi
tõsta ja sinna vastu millegi suuremaga minna.Pärast on nii kõver et ei oska sirgeks ajamist kuskilt alustada.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne