Escort Mk1

Venilaator ja rihmarattad on juba olemas, pärinevad Rustangi põhjatutest varudest, tänan pakkumast. Jagaja peaksin ka täna saama.

Mul ei löö küll hetkel ette ühtegi radikat, kus need peale-mahajooksud täiesti võimatud oleks, mis muidugi ei tähenda et selliseid ei võiks leiduda. Hea et tähelepanu juhtisid.

Ma mingi hetk kirjutan pikemalt vahepeal toimunust, praegu pole nagu mõtet, sest palju otsi on veel lahtised. Põhimõtteliselt on asi niikaugel, et kõik muu hakkab juba enam-vähem looma, ainult mootor on vaja veel vahele kukutada. Kas tööle ka hakkab, seda ei tea Smile
Vasta

Anna siis teada kas saad OT ajaks valmis. Peab ju tulema ja vaatama mis vanast motost saanud on Smile
Vasta

Nii, 16 tundi aega väljasõiduni ja söögipaus. Teha on veel vaja:
- bensiinipump paigaldada
- bensiinitorustik, tagasivoolule auk paaki
- sisselaskele ruumi tegemiseks tuleb pidurivedeliku reservuaar ringi kolida
- väljalase
- jagaja tööle panna
- ajule voolu anda
- jutmete-torude kinnitamist

Kas jõuab valmis? Pange oma panused, härrased Smile

Tõsine jama on see, et tänu mr. Kravitzi kontserdile on minu garaazhi ümbrus, kaasa arvatud testiplats Wink, kuulutatud keelutsooniks. Aga ehk õnnestub auto selga võtta ja kuidagi sealt välja hiilida.

Edit: ei jõudnud Sad Hoolimata kõigi asjade topeltkontrollimisest enne vana mootori mahavõtmist selgus, et uue mootori gaasihoovastikust on pooled tükid puudu.
Vasta

Ootame juttu.
Vasta

Vahepeal toimusid siis järgmised asjad.

Kuna mul teist autot pole, millega Escortile juppe ette vedada, siis otsustasin mootorivahetust alustada kõigi juppide kokku kandmisest. Hea plaan, aga ei kandnud ikka päris hästi välja.

Esimesena olid ostunimekirjas uued vedrud - kuigi Pinto pole märgatavalt raskem kui Kent, olid vanad vedrud liiga vedelad, auto kaldus juba olematute kurvikiiruste puhul nii palju, et ratas käis koopasse. Esimesena sai laenatud BMW E36 esivedrud, kuid need rändasid pärast esimest mõõtmist riiulisse - liiga suure läbimõõduga. Capri esivedru läbimõõt on umbes 140 millimeetrit, mis on vähemalt romulates võrdlemisi haruldane mõõt. Esimese otsinguringiga oli ainuke, mis mõõtude poolest sobis, mingisuguse Sierra (vist universiaali) tagavedru. Vedrutraat oli vähemalt poolteist korda jämedam, seega ei oodanud ma juba alguses mingit erilist mugavust, aga reaalsus oli üsnagi õudusttekitav, siledal asfaldil üsna heana tundunud seadistus käitus linnatänava aukudes-rööbastes nagu pogo-stick, loopides auto esiosa suvalises suunas. Nagu hiljem selgus, oli oma osa ka katkisel mootoripadjal. Hoolimata sellest tahaks siinkohal tänada Vääna-Posti autolammutuse töötajaid, kes siis ja edaspidi mu muredesse vastutulelikult suhtusid ning üldse oluliselt rohkem inimesemoodi käitusid, kui mõned kilomeetrid linnale lähemal, Harkus asuvat asutust pidavad kodanikud.

Kolmanda komplekti esivedrusid valisin traadi jämeduse järgi, sihtides umbes esimeste ja teiste vahele. Ostetud paar oli vist pärit Talbot Horizoni tagumise otsa alt, sobides Escorti alla 98 protsendiliselt. Juhitavus uute vedrudega on oluliselt parem kui enne (auto muutus küll vastikult alajuhitavaks, aga selle tõrjumiseks tuleb kasutada muid meetodeid), samuti on mõõdukas nii kaldumine kurvis kui hüplemine kesklinna tänavatel. Neid vedrusid julgeks ma soovitada küll, see on üks väheseid asju, mis tõesti hästi välja tuli. Puuduv 2% sobivust tuleneb sellest, et esiots on nendega üpris kõrgel, mis ei lähe ikka kohe kuidagi Smile Tuleb need vist natuke lühemaks saagida.

Viimase lüli auto ja asfaldi vahel moodustavad 4 Barum Brillantist mõõduga 185/60 R13, Fordi orginaalsetel RS velgedel. Olid lihtsalt soodne ost, kahtlemata oleks paremaid saanud, aga eelarvest haukasid juba needki üsna jõhkra tüki. Kummide eest tänud Margus Murakale Prorehvist.

Velgede paigaldamine oli omaette ooper, olgugi, et võtsin poodi tikkpoldi kaasa, ostsin alguses valed mutrid. Siis selgus, et õigeid, tollmõõdus mutreid ei olegi saada. Lõpuks tuli osta meetermõõdus tikkpoldid koos uue komplekti mutritega, kokku läks see pull maksma pea poole velgede hinnast. Need prantslased oleks võinud oma meridiaaniperverssuse ausõna leiutamata, või siis vähemalt tehnikamaailmale peale surumata jätta. Mida rohkem ringi vaadata, seda selgemini hakkab silma, et tegelikult on KÕIK tehnilised mõõdud imperial (näiteks mutrid on enamasti 13, 17, 19, mitte 10, 15, 20, samuti muutuvad poltide \"mitteümmargused\" pingutusmomendid njuutonmeetritest naeljalgadeks konvertides tihtipeale väga ilusateks ümarateks arvudeks ja nii edasi), lihtsalt meetermõõdustikule üle minnes on kõike kohandatud lähima täismillimeetrini. Ja väga palju mõõte on endiselt imperialis, nagu veljed, varraste ja torude läbimõõdud, toruühenduste mõõdud jne.

Mootori ühendamiseks ajuga läks vaja ka uut juhtmestikku - mootoriga kaasatulnut uurides selgus, et osad pistikud olid sealt lihtsalt maha raiutud. Kuna kõik pistikud on unikaalsed ning sobivad mootori küljes ainult ühte kohta, ei ole mingil aretamisel mõtet. Netist asja uurides selgus, et pritsega Pintot swappides on mõistlik juhtmesari sama mootoriga Granadalt/Scorpiolt võtta - kogu mootori jaoks vajalik osa on eraldi tükk, jääb ära mittevajalike juhtmete kindlaks tegemine-eemaldamine. Ma ei tea, kas Sierra oma on tõesti selles suhtes halvem, ei hakanud uurima ka, vaid võtsin Scorpio juhtmestiku. Eraldi oleva juhtmestikuga on elektritöö lapsemäng, üks juhe läheb süütelukku, üks bensiinipumpa, suur pistik ECU külge, kolm-neli massi ning kõik muud juhtmed Legona oma õigetesse kohtadesse mootori küljes. Lisaks on veel kaks releed ning kaks kaitset, mis tulevad doonori küljest ilusti koos pesadega ära, seega ainult kinnitamise vaev. ECUsse mineva juhtme saab läbi viia kaasistuja jalgade juures olevast plastkorgiga suletud ovaalsest august ning ECU enda paigaldada kuhugi kättesaadavasse kohta kaasistuja esise armatuurlaua alla. Tõesti lihtne. Kas tööle ka hakkab, ei tea veel Smile

Mootori vahele tõstmine läks iseenesest lihtsalt, eemaldada tuli termostaat ning olude sunnil (Volga poes ei olnud kahte GAZ-24 oma saada) kasutada GAZ-24 mootoripatjade asemel ühte Niva ja ühte Kenti oma. Eks seda mootori peale-maha tõstmist ole juba üksjagu harjutatud ka Smile Kuna mul kinnitub piduri peasilinder otse tuleseina külge, jäi selle reservuaar ette sisselaskekollektorile. Ajutise lahendusena saagisin maha ühe sisselaskekollektorit toetava raua kinnituse ning painutasin paagi eemale, kuid lõplikult lahendab probleemi pedal box, mis esiteks kasutab esimese ja tagumise kontuuri jaoks eraldi peasilindreid, teiseks võimaldab reguleerida, kui suur osa pidurdusjõust mõjub esimestele ja kui suur tagumistele ning kolmadaks toob peasilindrid \"tuppa\", jättes rohkem ruumi kapoti alla. Radiaatori kallale ei jõudnudki, aga seal tuleb ka veidi plekki saagida, samas ei ole seal midagi kontimurdvat. Kütusepump ja -torustik sai ka paika, viimasest moodustas põhiosa tavaline 10mm santehniline vasktoru. 40 krooni meeter ja kokku 8 meetrit. Paraku tuli pauk veidi tobedast kohast, nimelt olin ma tänu Hayneses olevale üsna udusele pildile gaasihoovastkust veidi valesti aru saanud ning kiire ühendamine originaalse trossiga osutus võimatuks. Tundub, et sealt hoovastikust on mitu tähtsat tükki puudu, kui kellelgi on võimalust ja viitsimist, siis ma oleks väga tänulik pildi eest, mis suurelt kujutab seguklapikoda ja gaasitrossi ühendamist sellega - siis teaks arvestada, kas tasub ise edasi nikerdada või on tarvis romulast juppe otsima minna.

Gaasitrossiprobleemiga ehitamine selleks korraks ka lõppes, kuna motivatsioon on hetkel üsna ümmagune null. Eks kui rannas vedelemisest kõrini saab, siis tegelen edasi.

Tellisin uued tagaamordid, Mk2 omad, lootuses et erinevus vanema Mk1 omadest on minimaalne ja need on vahetaavad. See lootus ei täitnud, seega on üle kaks täiesti uut ja pakendis KYBi õliamorti, 70 krooni tükk. Samuti, kui kellelgi on head ja ökonoomset 1,3 mootorit vaja, siis andke teada, minul sellega enam midagi teha ei ole.
Vasta

oeh, sa ikka jaksad jännata ja aretada. Tubli - kuigi nagu juba tead, kipun mina muudkui oma skepsist su kole keeruliseks kippuva ettevõtmise suhtes välja näitama. Niiet tõesta, et sellest ka midagi välja tuleb! Toungue

aga Barum Brilliantistega kukkusid sama orgi otsa, mis mina - need on \"maailma kõige kiiremini kuluvad rehvid\". 20Mm maanteid (ilma rehvi lõhkumata) - ja mustrit enam pole.
mu kursavend käis oma escortiga (nõrga motoga Mk4) isegi sillastendis - kuna arvas, et vale kokkujooks rehve jubedalt õgib. Pärast käis veel teist kordagi stendis - kuna rehvisöömine jätkus. Aga ühtlaselt sõi vähemalt Big Grin
kusjuures pidamine neil rehvidel nende segu pehmuse vääriline küll pole Sad
Vasta

Ettevõtmine on paraja keerulisusega, sest libedalt sujuvatest asjadest ei õpi ju midagi. Kogu see asi on lihtsalt hobi, millest ei peagi midagi erilist välja tulema. Lõpptulemusele orienteerumise puhul tulnuks mootori kokkupanekul veidi teistsuguseid juppe kasutada. Samas pole ju erilist mõtet kulutada raha racing spec nuka või keraamilise kattega kolbide peale, kui gaasitrossi ühendamise juures muud peale kukla kratsimise teha ei oska. Kolistan oma ämbrid täna läbi ja järgmise mootori juures vaatan, kuidas mingisugune hädapärasest kriipsuke parem võimsus ka saavutada. Roomat ei ehitatud ka ühe päevaga.

20k läbisõit on ju üsna okei, mina sõidan ehk 10-15 tuhat aastas ja kahe aastaga on kummisegu niivõinaa vananenud. Pidamise kohta ei oskaks ka siis kosta, kui auto sõidaks, sest võrdlusmoment ju puudub, aga ega odavalt rehvilt ei saagi liiga palju nõuda. Samas on valikuvõimalused ka üsna piiratud, sest korralikke rehve 13\" veljele enam vist eriti teha ei taheta. Peaks mingi hetk proovima 15\" velgi koos 185/55 või 195/50 kummidega, idee kohaselt võiksid alla mahtuda küll ja nendes mõõtudes on juba selliseid mudeleid ka saada, mille reklaamikampaanias ei rõhuta energiasäästlikusele ja saja-aastasele vastupidavusele Wink
Vasta

Jesper,

Ära lase pisiasjade pärast pead norgu!
Mul ka asi ei edene, vaja vaid aju ära ühendada, programmeerida ja käivitada aga tundub, et sel nädalal aega ei ole, seega jääb järjekordne lustisõit jälle sõitmata.
Ise lahendasin gaasitrossi küsimuse jalgrattapoe abiga ja tulemusena selgus, et Escort Mk1 gaasipedaali käik sobib Suzuki throttle-body omaga ideaalselt! Jalgrattapood varustas mind ka trossi reguleerimistükiga.
Vasta

Koperdasin garaazhist kruvikeerajat tuues Kenti otsa, varvas valutab siiani. Tooge keegi mulle keegi Sierra 2,0i seguklapikoda koos gaasitrossiga ja see mootor on teie. Ei tahaks hakata täies töökorras karpa küljest gaasihoovastikku ja muud sinna juurde kuuluvat maha saagima. Võin pakkuda ka kõikvõimalikku muud kola. A seda Sierra hoovastikku oleks ikka väga vaja :/
Vasta

Jesper,

Ma nii entusiasmi süstimise mõttes mainin, et sain eile oma 1,8 Zeteci Megasquirtiga käima Wink
Vasta

Uus throttle body on riiulis, Kent vurab uue omaniku kodu poole Smile Läheb jälle põnevaks.

Kellelgi 4k käigukasti pole vaja? Trumlitega esipüstikuid? Sierra universiaali tagumisi vedrusid? Tagasilda?
Vasta

Natuke pilte:

[Pilt: 6.jpg]
[Pilt: 7.jpg]
[Pilt: 8.jpg]
[Pilt: 9.jpg]
Vasta

Asi paistab juba päris auto moodi!
Millal võidu teeme, mul juba liigub?
BTW Fastfordi fooumis oli hiljuti Pinto torukollektor odavalt müüa, see malm ei sobi hästi nii ilusa auto kapoti alla.....
Vasta

Tahaks nädala lõpul mutrite keeramise lõpetada ja vaikselt tallamisega alustada, aga eks näis. Hetkel valmistavad probleeme õhufilter ja õhulugeja, kokku on nad paras kobakas, mida eriti kuhugi kinnitada ei ole ja mis hästi kuhugi mahtuda ei taha. Sellest, et kohe alguses filtrile külm õhuvõtt organiseerida, ma juba loobusin Smile

Oleks parempoolse rooliga auto, poleks mingit probleemi, aga sisselase + piduripeasilinder + roolivarras + trossid täidavad vasaku poole päris tihedalt ära, samal ajal kui paremal pool on ruumi laialt.

Kas torukollektori kuulutus oli see? Tundub, et müüdud juba Sad
Vasta

Filtriks võid ju koonuse panna, see hulga väiksem kui originaali suur \"karp\" ja hinnad ka viimasel ajal päris soodsad.
Vasta

Juba põhimõtteliselt panin, aga ikka on kobakas. Megasquirt tuleb hoopis panna, siis saab selle suure õhulugeja aknast välja visata.
Vasta

OT vol3\'le jõuad?
Edu
Vasta

Kuna karter sai natuke kehvasti kokku keevitatud (ja ma loomulikult ei kontrollinud ju ka enne külgepanekut vedelikuga), siis jäi viimati garaazhis olukord selliseks et kas a) mootor välja tagasi, karter maha, keevitus või b) mootor üles riputada, crossmember, stabikas ja õõtshoovad lahti, karter maha ja keevitus. Kuna nagunii on vaja esisilla pukse vahetada, valisin b), aga tegemisega eriti kaugele ei jõudnud.

Kui palavik ja köha üle lähevad, eks siis vaatab mis saab. Üldiselt olen ma teinud huvitava avastuse, et ka väljaspool garaazhi on võimalik elada ja aega veeta, nii et erilist kiirustamist pole viimasel ajal enam olnud - tegemist on siiski hobiga ja saab valmis siis kui saab - või natuke hiljem Smile
Vasta

Üle pika aja sain endast võitu ja komberdasin garaazhi. Stabikas, roolilatt, crossmember, starter ning lõpuks karter tulid ilma ühegi probleemita maha. Seda ei saa võrreldagi kogu jamaga, mis tulnuks läbi teha mootorit üles tõstes. Edaspidi teengi kõik mootori sisse/välja liigutamised altkaudu.

Noh ja tõtt-öelda olen ma esisillaga lahtikokku tegemist juba üksjagu harjutanud ka, nii umbes 10 korda Smile

Seekord karteri kontrollimisel vangide võtmist ei toimunud, lekete lokaliseerimiseks täitsin karteri white spiritiga. Ainult 2 tükki oligi...

Kokkupanekuni ei jõudnud, kuna karteritihendid juhtusid olema seda tobedat \"pressitud korgipuru riba\"-tüüpi. Kas neid võiks näiteks vanast lohvist ise välja lõigata? Loogiliselt võttes isegi kui see kumm ei ole täiesti õlikindel, siis on õlil ikka päris pikk tee seda läbi süüa ja enne käib see mootor 15 korda lahti kui tihendiga probleeme tekib. Kummitihend tundub mulle lihtsalt sada korda parem ja usaldusväärsem kui see pressitud korgipuru. Või on see väga loll idee?

Igatahes enam molutamist ei toimu ja lähiajal on plaanis nii teha:
[Pilt: racing.jpg]

Püsige lainel.
Vasta

Jesper Kirjutas:Kokkupanekuni ei jõudnud, kuna karteritihendid juhtusid olema seda tobedat \"pressitud korgipuru riba\"-tüüpi. Kas neid võiks näiteks vanast lohvist ise välja lõigata?
K6ikidel minu pintodel on karterip6hi silikooniga all olnud - enne kokkupanekut hoolega puhtaks ja voilaa. Peaasi, et korralik silikoon on. Otstes olen need kummiribad alles jatnud kuid silikooniga kokku teinud. Peaasi, et liiga palju ei pane - muidu karter seest silikoonivorste tais Smile
Raplas teeme v6idu!
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne