[pannkook]

OÜ Same Tabivere Tartumaa. seal tehakse ja müüakse kohapeal.
Mul endal on t25 taga järelveetav valga ept variant. ca10 a vana
Samis on samasugused olemas ja müügil.

Kas TZile ka tehakse?

[Mapvision]

Ka Eestis tehtakse. Näiteks manuses olev lumepuhur. Aga kui korralik sahk on ees, siis saab ka traktor tööga paremini hakkama.

Lumepuhur. Meiren.pdf Suurus: 295.57 KB  Tõmbamised: 454

[muska71]

Ka Eestis tehtakse. Näiteks manuses olev lumepuhur. Aga kui korralik sahk on ees, siis saab ka traktor tööga paremini hakkama.

Kena näide sellise puhuri efektiivsusest http://www.youtube.com/watch?v=ibkyNIH4p...re=related

[umm]

Ka Eestis tehtakse. Näiteks manuses olev lumepuhur. Aga kui korralik sahk on ees, siis saab ka traktor tööga paremini hakkama.

Kena näide sellise puhuri efektiivsusest http://www.youtube.com/watch?v=ibkyNIH4p...re=related

Kas see edasi-tagasi nõkerdamine on efektiivsus? Tõmbad kaks meetrit lund alla ja harutad seda igakord kümne meetripeal ära.

[Maanteemuuseum]

no eks see effektiivsus jutumärkides ongi ... selle jupikese viskab labidaga ka sama ajaga ära

[Jahimees]

Ka Eestis tehtakse. Näiteks manuses olev lumepuhur. Aga kui korralik sahk on ees, siis saab ka traktor tööga paremini hakkama.

Kena näide sellise puhuri efektiivsusest http://www.youtube.com/watch?v=ibkyNIH4p...re=related

Kas see edasi-tagasi nõkerdamine on efektiivsus? Tõmbad kaks meetrit lund alla ja harutad seda igakord kümne meetripeal ära.

Üheastmeline järelveetav lumepuhur on millegipärast ühiskonnas pandud kandma naerualuse rolli. Lihtne on naerda, raskem mõista.
Naerdakse ilmselt rohkem seetõttu, et ei tehta endale selgeks seadme olemust (töötingimusi, mille jaoks ta mõeldud on), vaid võetakse kohe võrdluseks kaasaegne kaheastmeline puhur, mis on konstrueeritud saama hakkama rohkemate lumetingimustega.
Üldiselt räägivad kasutajad, et lumi, millega järelhaakes üheastmeline puhur hakkama saab peab olema värskelt sadanud ja ei tohi olla liiga märg. Paaripäevane ja umbes parikümne cm paksune külmakraadidega lumi (puuderlumi) on selle seadme jaoks normaalne töökeskkond. Sellistes tingimustes see seade end ka õigustab.
Lisaks on sellel seadmel plussiks ka hind - konstrueerimisest tingitud lihtsus viib alla nii soetamishinna, kui ka ülalpidamiskulud. Kasutajate poolt tuuakse välja ka see, et näiteks talvise kruusatee korral on järelveetav puhur mugavam kasutada, kuna ei pea muretsema tee ja seadme lõhkumise pärast (kõrgust ei pea pidevalt korrigeerima).
Eks ideaalne keskkond sellele seadmele olegi tee, kus on sahaga lükkamiseks juba liiga kõrged hanged ja samas pole tee nii oluline liiklemiseks, et soetada kaheastmeline puhur (mis enamasti eeldab ka vingemat tehnikat selle käivitamiseks).
Iga seadme hankimisel/kasutamisel tuleb mõistust kasutada.

Ja kui siin eelkõnelejate efektiivsus labidaga on sama, mis antud videos traktoril, siis miks meie kangel rahval üldse lumepuhureid tarvis?

[umm]

no eks see effektiivsus jutumärkides ongi ... selle jupikese viskab labidaga ka sama ajaga ära

Jõudis ka minule kohale ""

[v6sa]

no eks see effektiivsus jutumärkides ongi ... selle jupikese viskab labidaga ka sama ajaga ära

Kas suure mäe trügimine otsesahaga oleks ju mõistlikum olnud? Selle traktoriga? Muhhahaaaa...

Kes mõistusega jälgis, see märkas, et mingit valli (mis järgmise tuisu korral veel tummisema hange tekitab) ei tekkinud. Lumi visati päris laiale alale, mis ongi puhuri suurim pluss.

Seal nähtud puhuril puudus teine haakevõimalus - seega järelveetavaks mõeldud. Seega sadanud ja mitte kolmepäevase tuisu tekitatud lumeprobleemi likvideerimiseks.

Videos nähtud hangesid on mõistlik murda ikka puhuriga tagurpidi liikudes. Sedasi natukehaaval koorides küll saab, kuid see on aeganõudev tegevus.

Kena on küll rusikaga rinnale taguda, et labidas on kõva sõna, kuid järele mõeldes võib tulemus veidi teistsuguseks kujuneda. Eriti siis, kui seadet kasutada nii, nagu seda tootja ette näeb.

Pealegi ei oma tagavedune kettideta traktor erilist veovõimet sügavas (ja tihedas - tuisanud hang on tihe mass) lumes. Ega ilmaasjata ei ole tõsise lume piirkonnas puhurid eranditult eespaigaldusega. Ning videosid vaadates märkate isegi, et kipub nende Unimogide-erimasinate töökiirus jääma paari kilomeetri kanti tunnis.

Ning siia juurde on paslik mainida, et meil liikluskaose ja eriolukorra põhjustav 30 cm lund (räme naer saalist...) pole samas kandis mainimist väärt kogus... Ma saaks säärasest teemast aru, kui meil kipuks sadama (mitte segi ajada tuisuga!) meeter-poolteist korraga.

Põhjamaa, my ass...

Arvestades aga meil tekkivaid märagatava tiheduse ja kõrgusega tuisuvaale, siis mina pean optimaalseks tõrjerelvaks korralikku murtavat sahka ette ja mõlemapoolse haakevõimalusega puhurit haakesse. Kerge lume puhud minema, kus kasulik-võimalik, sahkad ja paksu lund töötled mõlemaga korraga Tõsi, viimane võte on mul endal proovimata, kuid tundub proovimist väärt olevat.

Kahepoolse haakimisega puhuriga sai kaks talve Soomes müratud - esimesel tuisupäeval õppisid nippe ja edaspidi ainult nautisid tööd.
Muide, V-kujulise puhuriga on hea väiksemaid platse lumest puhastada - kogud platsilt puhuritäie ja lased sobivas kohas väljale lendu. Ei valle, ei triipe. Ainult puhuritäie kogumiseks peab õige portsu platsi korraga ette võtma.

Suuri platse nii muidugi ei puhasta. Neid saaks aga kenasti kaheastmelise puhuri ja haagise koostöös. Sihukesed on mõnel pool täitsa kasutusel (http://www.youtube.com/watch?v=3HblmJaA7ow). Mõlemad sama traktori haakes, kuid arvestades ehitusbuumi tarbeks ostetud vannide rohkust ja nende talvist väikest koormust, võiks ka sobivate sadulautode pruukimist kaaluda. Tõsi, sihuke tõrjeviis rõhub efektiivsusele ja mitte odavusele...
Odavam on ikka kollase kopaga platse täis kuhjata...

[muska71]

Üheastmeline järelveetav lumepuhur on millegipärast ühiskonnas pandud kandma naerualuse rolli. Lihtne on naerda, raskem mõista.
Naerdakse ilmselt rohkem seetõttu, et ei tehta endale selgeks seadme olemust (töötingimusi, mille jaoks ta mõeldud on), vaid võetakse kohe võrdluseks kaasaegne kaheastmeline puhur, mis on konstrueeritud saama hakkama rohkemate lumetingimustega.
Üldiselt räägivad kasutajad, et lumi, millega järelhaakes üheastmeline puhur hakkama saab peab olema värskelt sadanud ja ei tohi olla liiga märg. Paaripäevane ja umbes parikümne cm paksune külmakraadidega lumi (puuderlumi) on selle seadme jaoks normaalne töökeskkond. Sellistes tingimustes see seade end ka õigustab.
Lisaks on sellel seadmel plussiks ka hind - konstrueerimisest tingitud lihtsus viib alla nii soetamishinna, kui ka ülalpidamiskulud. Kasutajate poolt tuuakse välja ka see, et näiteks talvise kruusatee korral on järelveetav puhur mugavam kasutada, kuna ei pea muretsema tee ja seadme lõhkumise pärast (kõrgust ei pea pidevalt korrigeerima).
Eks ideaalne keskkond sellele seadmele olegi tee, kus on sahaga lükkamiseks juba liiga kõrged hanged ja samas pole tee nii oluline liiklemiseks, et soetada kaheastmeline puhur (mis enamasti eeldab ka vingemat tehnikat selle käivitamiseks).
Iga seadme hankimisel/kasutamisel tuleb mõistust kasutada.

Ja kui siin eelkõnelejate efektiivsus labidaga on sama, mis antud videos traktoril, siis miks meie kangel rahval üldse lumepuhureid tarvis?

Tekib küsimus,et kas oleme tõesti nii jõukad,et kuuri seinaäär erinevaid sahkasi ja puhureid täis osta?Minu arvates odavam soetada üks riist mis saab igasugusest lumest jagu.
Meil siin riab teedeehituse mestel olemas v-puhur,tava puhur taga haakes otse sõiduks,liblik sahad tavasahad,aga kui moonika üle käib siis kogu see tehnika kasutu ja tellitakse ekskavaator lumemäge teelt ära kaevama.

[Jahimees]

Üheastmeline järelveetav lumepuhur on millegipärast ühiskonnas pandud kandma naerualuse rolli. Lihtne on naerda, raskem mõista.
Naerdakse ilmselt rohkem seetõttu, et ei tehta endale selgeks seadme olemust (töötingimusi, mille jaoks ta mõeldud on), vaid võetakse kohe võrdluseks kaasaegne kaheastmeline puhur, mis on konstrueeritud saama hakkama rohkemate lumetingimustega.
Üldiselt räägivad kasutajad, et lumi, millega järelhaakes üheastmeline puhur hakkama saab peab olema värskelt sadanud ja ei tohi olla liiga märg. Paaripäevane ja umbes parikümne cm paksune külmakraadidega lumi (puuderlumi) on selle seadme jaoks normaalne töökeskkond. Sellistes tingimustes see seade end ka õigustab.
Lisaks on sellel seadmel plussiks ka hind - konstrueerimisest tingitud lihtsus viib alla nii soetamishinna, kui ka ülalpidamiskulud. Kasutajate poolt tuuakse välja ka see, et näiteks talvise kruusatee korral on järelveetav puhur mugavam kasutada, kuna ei pea muretsema tee ja seadme lõhkumise pärast (kõrgust ei pea pidevalt korrigeerima).
Eks ideaalne keskkond sellele seadmele olegi tee, kus on sahaga lükkamiseks juba liiga kõrged hanged ja samas pole tee nii oluline liiklemiseks, et soetada kaheastmeline puhur (mis enamasti eeldab ka vingemat tehnikat selle käivitamiseks).
Iga seadme hankimisel/kasutamisel tuleb mõistust kasutada.

Ja kui siin eelkõnelejate efektiivsus labidaga on sama, mis antud videos traktoril, siis miks meie kangel rahval üldse lumepuhureid tarvis?

Tekib küsimus,et kas oleme tõesti nii jõukad,et kuuri seinaäär erinevaid sahkasi ja puhureid täis osta?Minu arvates odavam soetada üks riist mis saab igasugusest lumest jagu.
Meil siin riab teedeehituse mestel olemas v-puhur,tava puhur taga haakes otse sõiduks,liblik sahad tavasahad,aga kui moonika üle käib siis kogu see tehnika kasutu ja tellitakse ekskavaator lumemäge teelt ära kaevama.

Hmm. Lugesin oma teksti ja ei leia sealt ühtegi viidet sellele, et ma oleksin soovitanud osta kõikvõimalikud vahendid endale koju ootama häid aegu. Küll aga kirjutasin ma seda, et seadmete hankimisel tuleb kasutada mõistust - see tähendabki seda, et seadmed tuleb valida vastavalt tingimustele (kasutus - ja soetamisvõimalused).
Kas sinu loogikat kasutades peaks siis kõik muu tehnika vanametalli müüma ja lumetormi oodates endale ekskavaatorid soetama?

[v6sa]

...
Tekib küsimus,et kas oleme tõesti nii jõukad,et kuuri seinaäär erinevaid sahkasi ja puhureid täis osta?Minu arvates odavam soetada üks riist mis saab igasugusest lumest jagu.
...

Igal tööl on erinõudeid. Pahatihti vastukäivad. Sestap ei tee universaalne riist ühtegi tööd hästi.

Sellest on mujal ammu aru saadud ja hakatakse ka meil tasapisi taipama. Ehk jõutakse kunagi ka selleni, et hakatakse mõtlema kogukuludele pelga soetushinna asemel.

Meil tuleb nii harva korraga palju lund, et hakata siin tekitama tehnikat 200+ cm lumekihiga võitlemiseks on jama. Ning tegelikult on ka seda olemas - kollaseid koppasid on külluses ja vajadusel leitakse ka suuremad ekskavaatorid lume alt üles...

Kuid 20 cm ööpäevas on üsna ootuspärane. Sellega saab hakkama nii murtav kui heitev sahk (kui aga kiirust jätkub) kui üheastmeline V-puhur. Kaheastmelise puhuri jaoks on selline kirme narrimine...

[muska71]

Kas sinu loogikat kasutades peaks siis kõik muu tehnika vanametalli müüma ja lumetormi oodates endale ekskavaatorid soetama?

Ekskavaatori vajadus tekib siis kui sahkadega suured kuhjad kokku lükatud ja peale tuisku needsamad sahad ei liiguta seda lund enam kuhugi ja järelveetavad puhurid ka lumest läbi ei lähe.Kurb on see et maal kõrvalteede ääres elavatel kodanikel elu seisab ei saa tööle ega kodu autoga.Põllul saaks veel kõrge maasturiga sõita,kuid teel meetrises lumes liikumine võimatu.Jääd lumme kinni siis roni pagaasniku kaudu välja,sest uksi lahti ei saa.See pole naljakas,tigedaks teeb!Ees oleva puhuriga tee lahti aetakse pole valle teeääres,teepeal sama paks lumi kui põllul ja saaks teepeal sõita.Sellise suhtumisega hävitatakse elu maal.Vallamajas peale iga tuisku telefon punane,hääle järgi juba teatakse kust kõne tuleb,selline seis kogu vallas.Suhtumine lihtkodanikku ei kannata mingit kriitikat.

---

Kuid 20 cm ööpäevas on üsna ootuspärane. Sellega saab hakkama nii murtav kui heitev sahk (kui aga kiirust jätkub) kui üheastmeline V-puhur. Kaheastmelise puhuri jaoks on selline kirme narrimine...
[/quote]

Sahkasi erinevaid nähtud kuid sellist mitte mis lume kaugemale põllule loobib.Igasuguse sahaga kõrge vall saha servas.Kui 20cm kirme narrimine miks siis traktoristid kurdavad,et jõudu masinal vähevõitu ja kaheastmeline puhur aeglane?Puhuriga ajades ju lumekihi paksus sama mis põllul ja mida õhem lumi seda vähem kütet ja ka aega kulub ju.Puhuriga ajades naljalt üle 50 cm teel lund pole va üksikud lühikesed lõigud sõltuvalt tuule suunast ja maastiku eripärast.

[v6sa]

...
Vallamajas peale iga tuisku telefon punane,hääle järgi juba teatakse kust kõne tuleb,selline seis kogu vallas.Suhtumine lihtkodanikku ei kannata mingit kriitikat.

Järgmisel sügisel on valimised... Tee tegusid, mitte sõnu!

Sahkasi erinevaid nähtud kuid sellist mitte mis lume kaugemale põllule loobib.Igasuguse sahaga kõrge vall saha servas.

Ma ei tea - Pärnu maanteed nühkivad autod on küll heitva sahaga. Ning Kanamal on vähemalt ühel teehöövlil talvel kõhualune tera heitev... Tõsi, heitev sahk nõuab liikumiskiirust vähemalt 15 km/h, soovitavalt 50 kanti. Mida kiiremini sõita, seda kaugemale lumi lendab.

Kohalikke teid (kitsad, käänulised, tähistamata) sihukeste sahkadega väga sahkama ei kipu - küll on känd tähistamata, küll "kaunistuseks" veetud kivid teel... Heitev sahk, mis liigub kiiresti, elab üle vaid mõned üllatused.

Meil kulub veel aega, kuni nii töömeeste kui kohalike elanike kultuuritase jõuab sinnamaani, et teede talihoole sujuma hakkab.

Kui 20cm kirme narrimine miks siis traktoristid kurdavad,et jõudu masinal vähevõitu ja kaheastmeline puhur aeglane?Puhuriga ajades ju lumekihi paksus sama mis põllul ja mida õhem lumi seda vähem kütet ja ka aega kulub ju.Puhuriga ajades naljalt üle 50 cm teel lund pole va üksikud lühikesed lõigud sõltuvalt tuule suunast ja maastiku eripärast.

Kaheastmeline ongi aeglane - ristitigu peab ju suutma lume kokku ahmida. Kaheastmelise peamine tööpõld - sahameeste vallide närimine, on juba hulka tõsisem töö, kui vastsadanud lume teisaldamine. Seal on kiirus 4-5 km/h väga kõva sõna ja nõuab ilmselt mootorilt oluliselt enam, kui 100 kW...

Oled kindel, et kurtjad on viitsinud kasutusjuhendi kilest välja pakkida? Nuriseda on ju lihtsam, kui masina eripärasid selgeks teha.
See on nähtus, mida ma oma töö tõttu nutmaajavalt tihti kohtan...

Soomes sai Hakki 2,6 m laiuse avaga üheastmelist veetud 70 kW traktoriga ja värskelttuisanud ~25 cm kiht kadus läbi toru metsa alla nii 9-10 km/h. Sealt edasi hakkas jõudu mäkke ronides nappima... Kes Jyväskylä kandis on sõitnud, see peaks teadma sõna "mäki" tähendust...

Sulalumi nõudis kiiruse vähendamist kaks korda (transpordivahemikult põllutöövahemikule). Ning täiskogutud puhuriga seisma ei tohtinud jääda - said kohe heitetoru ummistust puhastama hakata. Mida teatud niiskusega lume korral tuli niikuinii perioodiliselt teha.
Samas sai tööd kenasti teha - tuli vaid meeles pidada, et enne seiskamist tõstsid üles, et jõuaks toru tühjaks visata.

[Basilio]

Ma ei tea - Pärnu maanteed nühkivad autod on küll heitva sahaga. Tõsi, heitev sahk nõuab liikumiskiirust vähemalt 15 km/h, soovitavalt 50 kanti. Mida kiiremini sõita, seda kaugemale lumi lendab.

Elan samuti VIA Baltica ääres ja siingi on maanteel näha ainult heitvat sahka. Masinate kiirused on ikka 50+. Kui lumi väga hull ei ole ja massin jaksab, siis suruvad vahel silma järgi 70-ga. Lumi lendab sedasi ikka stx kaugele laiali ja maantee äärde ei teki kuigi kõrget valli. Peab ainult ise lund rookides silmad lahti hoidma ja nobedalt kaduma, kui kollast monstrumit kiirelt lähenemas näed, et laviini kaela ei saa. Kõnniteed lükkab väike trakats kaheosalise sahaga. Kui sahamees näeb, et aknast või õuest vaadatakse, siis tehakse sahapoolega "reveranss" ja teeotsa kinni ei lükata. Kui kedagi näha ei ole, siis lükkab raibe teeotsa nii kinni, et enda pisipuhur köhib pärast tahma selle koha peal.

[v126]

Ega nalja ei ole jah.
http://www.youtube.com/watch?v=MUREsKL2pK8

[muska71]

Maantee sahad pilluvad kiirusepealt ja hästi kuid sellistega ju keegi külateid ei aja ja külateedel liikumiskiirus sahal vast 5km tunnis.Kevade nägin Tallinnas Laagri Statoili juures kõnniteid puhastamas saha asemel puhurit.

[Mapvision]

Siin videos (http://www.youtube.com/watch?v=jRQ1ydujWLI&feature=plcp) on näha, et isegi alla 50 km/h kiirusega viskab kumbki lumesahk (nii esi- kui ka külgsahk) lund päris kaugele.
Kui esisahal on olemas külgnihutus, siis annaks teoreetiliselt ka külateid lahti lükata.

[muska71]

Videol ju polegi lund,külavahe kurvilistel teedel on kiirus parimal juhul 10km tunnis kui sedagi.

[E303]

http://www.auto24.ee/used/951091 .Siin lausa ajalooline 2 mootoriga volvo lumepuhur müügis.

[pen.skar]

Pane ikka T16m ette, jääb kaelaväänamine ära ja tiguk. ka võtta.