Liivaprits vs. haavliprits
#21

Väga kena. Ehk siis - edaspidi ainult soodaprits – mis iganes ka puhtaks lasta vaja, nagu ma su postist järeldan. OK, kogemuste puudumistel ei oska ise ka muud väita ega ka vastu vaielda . Küll aga sooviks teada, mis antud projekt (piltidel nähtava kere puhtakslaskmine koos kohaletulemisega) sul maksma läks. Noh, et teaks millega arvestada, kui kõik muud puhumisteenused siit alates kõrvale jätta.
Vasta
#22

(10-03-2012, 00:48 AM)Tom Kirjutas:  ...kogemuste puudumistel ei oska ise ka muud väita ega ka vastu vaielda...


Palun selgita, miks üldse peab alati muud väitma või vastu vaidlema...?
Vahel võid ju mõne asja ka lihtsalt kõrva taha panna, et ahsoo, et ka nii on võimalik...Big Grin
Eriti, kui kogemusi antud alal väga pole...???

(P.S. Samal ajal on vaja koguaeg viriseda, miks taastajad oma projekte siin foorumis väga ei kajasta: sellepärast ei kajastagi, et alati leidub mõni, kes "vastu vaidleb" või "muud väidab"...
Tegijad lihtsalt ei viitsi vaielda, neil on samuti miskit "muudki" teha...)


Panin selle võimaluse siia kirja, sest olen aastaid maadelnud probleemiga, et õhukest plekki on raske ilma teda deformeerimata vanast värvist puhastada...Ehk on kellelegi veel abiks.

Ainuke maaler, keda ma usaldan ja kes peaaegu kõik mu projektid ka värvinud on, ütleb, et isegi kui ma tagatiiva nurklihvijasse kinnitatud traatharjaga üle lasen, on see juba pisut loppis ning ta peab seda pahteldama hakkama...Rääkimata igasugustest liivapritsidest.
Mis ei ole hea, sest autod ei pea ju koosnema pahtlist. Ja ma usun teda.
Seekord arvas ta, et tulemus on hea. Vähemalt käega katsudes. (sest minuarust ta mitte kunagi ei vaata värvitavat eset, vaid libistab käega üle...pilk kuhugi mujale suunatud...Aga vblla mulle ka tundub...)

Kokku küsiti 1150 kehtivat raha.
Mis ei ole odav, aga selge on ka see, et vanade autode taastamine ei ole, kui klassikuid tsiteerida, pruudi emapalgast teostatav...Cool


P.S. Loomulikult, igasugu raame, õõtshoobasid, vedrusid, gaz69-aid jne paksemast materjalist detaile võib vabalt puhastada ka edaspidi haavlipritsis ning nendega ei juhtu midagi.

P.S. 2. Roostehuvilistele veel teadmiseks, et sooda roostet ei eemalda ja imet ei sünni...
Vblla lahtisema tuiskab maha, aga pinnarooste jääb ikka peale.
Aga selle pinnakaga saab vast iga autorestauraator ise hakkama; muid meetodeid kasutades...Cool
Põhiline on see, et asja rikkumata saad näha, millega töötad. Ja kontsentreeruda olulistele kohtadele.


Vasta
#23

Kumba siis mootorrataste tegemisel kasutada soovitaksite ? Soodat nagu kiidetakse igal pool aga on selliseid lauseid ka, et roostet maha ei võta.. Kas värvi võtab maha ilusti ?
Vasta
#24

Liivaga ikka ja ei usu, et tekib sellist pinnakahjustust, mida värvitavatel detailidel esimene krundikiht ära ei suuda katta.
Mootoridetailide jms kroomdetailide jaoks liiv liiga abrasiivne. Jääb ilus ja puhas küll, aga originaaliga võrreldes ei jää sellist siidist pinda. Alumiinium matistub hiljem kergemalt.
Vasta
#25

Veidi teemast välja..

Kas oskate soovitada Tartus liivapritsijat, kellel on laialdased kogemused autokeredega..
Vaja siis VW T3 teha roostest puhtaks tiiva kaared ja valtsid..
Kontakte PSi või otse teemasse...

Ettetänades..
Vasta
#26

siin jutuks liiv ja haavel ja sooda
aga nägin taevakanilitest kuskil, et kasutati kuivjääd !
ehk peale pritsimist polnud mingit jääki mis jääb maha liivast ja soodast ja haavlitest.

üks leht mis leidsin on nt.
http://www.coldjet.com/en/information/wh...asting.php
Vasta
#27

Maarjajää siis vanemate inimeste kontekstis.
Vasta
#28

Maarjajää ja kuivjää on jääks külmutatud CO2. Gaasidega tegelevad firmad müütavad(AGA kindlasti). Ilmselt on vajalikud seadmed kallimad ja toormaterjal ka.. Jää siis aurustub peale töö tegemist ja abrasiivsuselt pigem sinna sooda poole..

Siis on veel igasugu muid asju, millega roostes raipeid (projekte)töödeldakse. Näiteks maapähkli koored. Mingis vanas classik bike oli pritsitavate materjalide kohta pikk artikel, erinevate toodete plusside ja miinustega. Kui kunagi selle üles leian(linnainimese ruumipuuduse tõttu võib olla esivanemate juurde viidud see ajakiri), panen siia ülesse...
Vasta
#29

Ütleks ka siis sõna sekka. Olles oma töö puhul kokku pidanud erineva kraami restaureerimise/puhastamisega siis olen siinmainitud kraami kõike proovinud va see jää lugu.

Haavel - hea tõhus kraam paksema raua ntx soomuki puhastamiseks igasugu autokered jms pisiasjad teeb lihtsalt katki.
Sooda - kena müügi jutt hiljem ilmnevad metallil samasugused valged triibud, nagu talvel oma saapal näeme kui kõnnime soolasel kõnniteel. Muidu kena asi aga minusilmis ei ole hinna ja kvaliteedi suhe paigas. Samas mõnes kohas asendamatu.
Liiv - minu poolt kõige rohkem eksperimenteeritud kraam. Isiklik asvamus, et selleaga saab enamus töid tehtud, kuna hinna poolest kõige soodsam ja vajadusel ka kõige jõudsam. Kodutegijale kindlasti ei soovita minna poodi ja soetada korralik clemco prits, mille hind on u 7000 euri. Masin on tore ja jõudlus suur aga taas ei sobi ntx auto katuse pritsimiseks. Põhjuseks taas nn pleki venimine ja hilisem lainetus. Isiklikult leidsin lahenduse põlvepeal ise käepärastest vahenditest väiksema jõudluse ja reguleeritava rõhuga sellise pealtnäha mängu pritsi. Samas kui kasutada liiva, mis juba u 3-4 tiiru pritsist läbi käinud ja temast on saanud suht tolm saab sellega isegi alum pritsida rääkimata terasplekist. Tulem aga on kena usutav matt pind, mida saab koheselt kruntida/värvida. Samas ei juhtu pritsitud rauatükiga väga pikka aega mitte midagi kui ta on kuivas (olenemata temperatuurist). Endal vedeleb juba u 6 kuud garaazi nurgas haljas torujupp. Samas vett saab on järgmine päev juba rebane.
Vesiliiv - ehk siis survepesur koos liivaga. Häda suuresti selles, et iga värvitootjal ei ole lahendust rebase värvimisel. Suuresti on ka see protsess natuke ilmatundlik. Kui Liivaga on puhastamise ideaal ilm -25 kuna värv suht rabe ja õhk kuiv siis survevesi koos liivaga ei tööta. Suvel sojaga on näiteks mastiksid vms paksemad epo värvid vms muutuvad suht kummiks ja seda aabrasiiviga puhastada suht keerukas ja aeganõudev. Ajaline erinevus võib olla isegi 10x.

Sellised mõtted ehk abiks.

milleks 4x4 kui olemas on kraz 6322
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne