[Talupoeg taluja]

Ma ei hakka siin kedagi tsiteerima,kuid jutt kõigile mõtlemiseks.

Kui ma sõidan näiteks maanteel ja tunnen,et auto hakkab vibama ja ka pidureid proovides tundub asi kahtlane olema,võtan hoo maha. Ja ärge arvake,et ma mingi kõrva või silmavärdjas olen.... Samas ,kui kellegil on hargivahe suurem ja kummid paremad, arvavad nad,et võiks ikka kiiremini sõita ja aeglasemalt sõitja tembeldatakse kohe liikluse takistajaks. (Ma ei laiuta teepeal,vaid annan kiirematele teed.) Aga miks peab mõni töll kiiremini sõitma ,kui mina? Kui tee on libe ja hooldamata,ei pea ju kihutama! Mis sest,et arvad kõvem mees olema ja masin,kummid paremad. Selle kihutamisega võib teistele halba tekitada. Sagedased möödasõidud aeglasemast masinast ei ole ju alati ohutud. Möödasõit ise juba ohtlik ,eriti talvel libedaga. Miks peab kihutama? Võiks ka teistega arvestada. Kui keegi surma saab,ei ole ju mõtet kadunukese-ohvri omastele seletada oma auto ja oskuste taset.....Et sõitsin su lapse,sõbra jne. surnuks,kuid mul olid kõvad oskused ja hea auto,kummid olid viimasepeal......ei olnud lamellid....
Mis puutub oskustesse,siis sellest suurt kasu ei ole! On mingi loll situatsioon ja oskustest- kogemustest vähe kasu,kuna kiirused suured ja reageerimisaega vähe. Eriti libedaga. Ärge arvake,et mina nende 90 ga kihutajate vihkaja olen. Sõitke. Kuid ainult siis,kui libe pole.
Mul oli kuu aega tagasi situatsioon Tartu-Viljandi maanteel. Sõitsin 90 ga. Spido näitas 95. Tagant ilmus suur rekka. Sõidab natuke taga ja lööb kaugtuled peale. Mul endalgi raskusi auto teel hoidmisega,kuna rööpad,lumi ja ka libe. Rekka hakkas mööda sõitma,samas tuli ka auto vastu. Vaatan,et kas ta jõuab must mööda sõita. Lasin hoo maha. Vaat et muidu ei oleks ta oma sõidusuunda tagasi jõudnudki. Teine tuli ka vastu. Selline asi ajab ikka natuke mõtlema küll. Hakkavad mööda sõitma ja ei arvesta sellega,et ei jõuagi oma sõiduvööndisse tagasi. Ja on sellel asjal ikka mõtet? Sellisel kihutamisel ja möödasõidul. Mida siin võidetakse?
Sellel teemal võib vist lõpmatuseni vaielda. Võtame sõbrad vaiksemalt ja katsume ikka koos turvaliselt koju jõuda. Kabelisse pole mõtet kiirustada. Sinna jõuame nagunii varsti ja olema kõik võrdsed. Ja kui sinna jõuame,unustatakse meid pea varsti....Sest kalmistul ruumi vähe ja maetakse jälle peale! Ei loe see midagi,et oled oma elu korralikult ja ausalt elanud. Inimeste mälu on lühike. Loeb raha....ja kellegi huvid. Laipade peale tehakse jälle pank või maja. Ei loe midagi,et keegi sinna maetud. Läheb mõni aeg jälle mööda ja keegi ei mäleta midagi. Ja üldse oleme siin kõik rändurid......

[ludvard]

Palju õigeid mõtteid ja juhtumisi elust enesest , järeldada võiks mida ? Kaasliiklejatest mittehoolivaid juhte on igas masinaklassis ja tundub - mida suurem masin seda suuremad õigused - haige värk . Sõidame siis mõistlikult , laseme kiirematel mööduda ja oleme vastastikku lugupidavad liiklejad . Meenub ühe tõesti väga kiiresti sõita oskava autojuhi ütlus : " ÄRGE KIHUTAGE ; SÕITKE KIIRESTI " .

[zazik]

Kui ma sõidan näiteks maanteel ja tunnen,et auto hakkab vibama ja ka pidureid proovides tundub asi kahtlane olema,võtan hoo maha. ... Aga miks peab mõni töll kiiremini sõitma ,kui mina?

Kui temal on paremad rehvid, parem auto, siis tema ju ei tunneta seda libedust samamoodi kui Sina. Sinul mosse hakkab 60 pealt vibama, temal BMW ei anna 90 pealt ka veel märku, et libe on. Ja tema oma tutikate naastudega saab ikka varem pidama kui Sina (sest sinu mosse piduritrumlid ripuvad kodus naela otsas).

Üks halvimaid omadusi, mis liiklejal olla saab on MINA kultus. Ehk kui mina arvan, siis nii ongi. Kui teine arvab, et teab paremini, las ta siis arvab. Kui lased ta mööda, siis ta läheb ju sinust kaugemale, järelikult Sinu jaoks oht väheneb.

Kui tee on libe ja hooldamata,ei pea ju kihutama! Mis sest,et arvad kõvem mees olema ja masin,kummid paremad. Selle kihutamisega võib teistele halba tekitada. Sagedased möödasõidud aeglasemast masinast ei ole ju alati ohutud. Möödasõit ise juba ohtlik ,eriti talvel libedaga. Miks peab kihutama? Võiks ka teistega arvestada. Kui keegi surma saab,ei ole ju mõtet kadunukese-ohvri omastele seletada oma auto ja oskuste taset.....Et sõitsin su lapse,sõbra jne. surnuks,kuid mul olid kõvad oskused ja hea auto,kummid olid viimasepeal......ei olnud lamellid....

Kes on see otsustaja, kus läheb kihutamise piir? Seadus paneb ülempiiri, iga liikleja võib seda vajadusel allapoole sikutada.
Igatahes ei ole SINA otsustaja, kas MINA võin enda poolt valitud kiirusega liigelda. Kiru rooli taga, nuta patja või helista politseisse, aga takistada sa EI TOHI!

Mis puutub oskustesse,siis sellest suurt kasu ei ole! On mingi loll situatsioon ja oskustest- kogemustest vähe kasu,kuna kiirused suured ja reageerimisaega vähe.

Vaidlen 100% vastu!
Leidub lolle situatsioone, kus tõesti pole ühestki oskusest ja kogemusest abi, kuid saamatu ja kogenematu inimese jaoks on ka täiesti ohutu situatsioon ju ohtlik! Võtame näiteks ettejooksva metslooma, kelle puhul kogenematu juht ennast teelt välja pidurdab või plokkis piduriga takistusse lohiseb, kogenud juht aga võib õige käitumisega paljugi päästa.
Kogenematute ja saamatute loodan-alati-elektroonilistelele-abidele-juhtide meeletult kõrge osakaal on üks väga ohtlik tegur.

Mul oli kuu aega tagasi situatsioon Tartu-Viljandi maanteel. Sõitsin 90 ga. Spido näitas 95. Tagant ilmus suur rekka. Sõidab natuke taga ja lööb kaugtuled peale. Mul endalgi raskusi auto teel hoidmisega,kuna rööpad,lumi ja ka libe. Rekka hakkas mööda sõitma,samas tuli ka auto vastu. Vaatan,et kas ta jõuab must mööda sõita. Lasin hoo maha. Vaat et muidu ei oleks ta oma sõidusuunda tagasi jõudnudki. Teine tuli ka vastu. Selline asi ajab ikka natuke mõtlema küll. Hakkavad mööda sõitma ja ei arvesta sellega,et ei jõuagi oma sõiduvööndisse tagasi. Ja on sellel asjal ikka mõtet? Sellisel kihutamisel ja möödasõidul. Mida siin võidetakse?

Esiteks arvan, et Su kiirus pidi olema alla 90km/h, sest veoautodel on teatavasti piirajad alla 95km/h.
Nii, ilmus rekka, andis sulle kaugtuledega märku, et asub möödasõidule. Ju siis tema arvas, et suudab ohutust tagades ka kiiremini sõita. Kuna tal on piiraja peal, siis jäi möödasõidumaa lühikeseks. Sina lasid hoo maha ja nüüd räägid nagu oleks seetõttu kaotanud mõne jäseme? Loogiline ju, et võtad natuke kiirust maha kui selline olukord on, mida sa selle liigutusega kaotad? Sul ju ei ole kiire. Tema teeb tööd, tema jaoks võib see väike kiiruseerinevus olla määrav.

Siinkohal ei õigusta ma mingit kihutamist, minu soovitus on see, et sõitke nii, et teised ka sõita saaksid. Ja kui tahate teisi sõitma õpetada (või nende liiklemisele piiranguid seada) minge sõiduõpetajaks või liikluspolitseisse.

Ja ma loodan, et eelkirjutanu ei võta seda juttu liiga isiklikult, tõin lihtsalt näited.

[Talupoeg taluja]

Kui ma sõidan näiteks maanteel ja tunnen,et auto hakkab vibama ja ka pidureid proovides tundub asi kahtlane olema,võtan hoo maha. ... Aga miks peab mõni töll kiiremini sõitma ,kui mina?

Kui temal on paremad rehvid, parem auto, siis tema ju ei tunneta seda libedust samamoodi kui Sina. Sinul mosse hakkab 60 pealt vibama, temal BMW ei anna 90 pealt ka veel märku, et libe on. Ja tema oma tutikate naastudega saab ikka varem pidama kui Sina (sest sinu mosse piduritrumlid ripuvad kodus naela otsas).

Üks halvimaid omadusi, mis liiklejal olla saab on MINA kultus. Ehk kui mina arvan, siis nii ongi. Kui teine arvab, et teab paremini, las ta siis arvab. Kui lased ta mööda, siis ta läheb ju sinust kaugemale, järelikult Sinu jaoks oht väheneb.

Kui tee on libe ja hooldamata,ei pea ju kihutama! Mis sest,et arvad kõvem mees olema ja masin,kummid paremad. Selle kihutamisega võib teistele halba tekitada. Sagedased möödasõidud aeglasemast masinast ei ole ju alati ohutud. Möödasõit ise juba ohtlik ,eriti talvel libedaga. Miks peab kihutama? Võiks ka teistega arvestada. Kui keegi surma saab,ei ole ju mõtet kadunukese-ohvri omastele seletada oma auto ja oskuste taset.....Et sõitsin su lapse,sõbra jne. surnuks,kuid mul olid kõvad oskused ja hea auto,kummid olid viimasepeal......ei olnud lamellid....

Kes on see otsustaja, kus läheb kihutamise piir? Seadus paneb ülempiiri, iga liikleja võib seda vajadusel allapoole sikutada.
Igatahes ei ole SINA otsustaja, kas MINA võin enda poolt valitud kiirusega liigelda. Kiru rooli taga, nuta patja või helista politseisse, aga takistada sa EI TOHI!

Mis puutub oskustesse,siis sellest suurt kasu ei ole! On mingi loll situatsioon ja oskustest- kogemustest vähe kasu,kuna kiirused suured ja reageerimisaega vähe.

Vaidlen 100% vastu!
Leidub lolle situatsioone, kus tõesti pole ühestki oskusest ja kogemusest abi, kuid saamatu ja kogenematu inimese jaoks on ka täiesti ohutu situatsioon ju ohtlik! Võtame näiteks ettejooksva metslooma, kelle puhul kogenematu juht ennast teelt välja pidurdab või plokkis piduriga takistusse lohiseb, kogenud juht aga võib õige käitumisega paljugi päästa.
Kogenematute ja saamatute loodan-alati-elektroonilistelele-abidele-juhtide meeletult kõrge osakaal on üks väga ohtlik tegur.

Mul oli kuu aega tagasi situatsioon Tartu-Viljandi maanteel. Sõitsin 90 ga. Spido näitas 95. Tagant ilmus suur rekka. Sõidab natuke taga ja lööb kaugtuled peale. Mul endalgi raskusi auto teel hoidmisega,kuna rööpad,lumi ja ka libe. Rekka hakkas mööda sõitma,samas tuli ka auto vastu. Vaatan,et kas ta jõuab must mööda sõita. Lasin hoo maha. Vaat et muidu ei oleks ta oma sõidusuunda tagasi jõudnudki. Teine tuli ka vastu. Selline asi ajab ikka natuke mõtlema küll. Hakkavad mööda sõitma ja ei arvesta sellega,et ei jõuagi oma sõiduvööndisse tagasi. Ja on sellel asjal ikka mõtet? Sellisel kihutamisel ja möödasõidul. Mida siin võidetakse?

Esiteks arvan, et Su kiirus pidi olema alla 90km/h, sest veoautodel on teatavasti piirajad alla 95km/h.
Nii, ilmus rekka, andis sulle kaugtuledega märku, et asub möödasõidule. Ju siis tema arvas, et suudab ohutust tagades ka kiiremini sõita. Kuna tal on piiraja peal, siis jäi möödasõidumaa lühikeseks. Sina lasid hoo maha ja nüüd räägid nagu oleks seetõttu kaotanud mõne jäseme? Loogiline ju, et võtad natuke kiirust maha kui selline olukord on, mida sa selle liigutusega kaotad? Sul ju ei ole kiire. Tema teeb tööd, tema jaoks võib see väike kiiruseerinevus olla määrav.

Siinkohal ei õigusta ma mingit kihutamist, minu soovitus on see, et sõitke nii, et teised ka sõita saaksid. Ja kui tahate teisi sõitma õpetada (või nende liiklemisele piiranguid seada) minge sõiduõpetajaks või liikluspolitseisse.

Ja ma loodan, et eelkirjutanu ei võta seda juttu liiga isiklikult, tõin lihtsalt näited.

Njah. Tahaks niipalju öelda hr. Zaziku jutu peale,et eks ka Sul on oma arvamus.
Selle peale,et kellegil on kiire ja kiiruseerinevus määrav,on mul oma arvamus. Jama! Et nendel kiire,kes roolikeeramisega leiba teenivad,oleks nagu õigus kimada,kuda võtab......
Mingid piirajad ei takista kihutamist. Olen sõitnud ka veel kiiremini,ikka sõidetakse mööda.....
Pidurid on mul korras.....saan oma Mossega pidurdada nii hästi,kui võimalik. See ,et mul tagavara naela otsas ripub,on rohkem ettenägelikkuse ja tagavara pärast...TALUPOJAL ikka midagi tagavaraks...
Miilitsat minust ikka ei saa........ Ja sõiduõpetajatel endalgi tööd vähe......

[Tegelane5]

Kärss, minu meelest on siis kõik süüdi Kuidas saab kloun, kes lampi plokki vajutab ja pidurdamist alustades õnnetuse põhjustab vähem süüdi olla kui see kes talle otsa sõidab. Tema liikumiskiirus oli ju ka vale, kuna järelikult oli liikumis kiirus samuti liiga suur auto ohutuks peatamiseks. Ja mis oli üldse see äkkpidurduse põhjus?

[uko]

Rohkem sallivust.Aga nagu eespool mainiti, oma MINA on nii kuradi suur kuni kasti käiakse.Suurem jagu bussi ja suure auto juhtidest tunduvad olema lambad.Küll ei saa edasi küll tagasi.Ja ärge närvi minge,nagu üks mees kunagi ütles.

[näkisepp]

tere,foorumis oleks kui uus liikluskool avatud,tegelt on see hea,et pidevalt mõtteid turgutada.Ise arvan ma et kui ma juba liiklusvahendit juhtima asun,siis algavadki sellest hetkest ootamatused,olgu selleks kasvõi käivitamisel plokist välja lennanud kolb.Igatahes olles rooli taga peavad Su meeled ja mõtted olema pidevas erk-seisundis,kuradi närvi ajab top-gearis kui auto iste tahetakse viia juba voodi seisundisse,kahtlemata peavad auto juhtimisel olema tingimused mis ei häiri-sega normaalset auto juhtimist,aga mugavustega ei tohi üle pingutada ja liigse mugavuse juures ollakse kiired unustama ohu faktorid.Eelnevalt keegi kirjutas ,et ei ole pika elu jooksul teinud ühtegi "matsu"ega sellega tohi kiidelda paljud matsud sõltuvad juhustest,lihtsalt kehtib ka üks reegel;olid valel ajal vales kohas.Olen alates 1974.a. pidevalt roolis olnud ja võin ka üelda,et ei ole ühtki tõsist matsu teinud,väljaarvatud pisi-mõlkimised-kriimud.Aga muidugi on olukord liikluses kõvasti muutunud mis oli 25-30.a.tagasi ja peamine põhjus minu arvates on need "hobused"mis on kapoti alla juurde lisatud.Eks meie kõigi jaoks sõit punktist A punkti B lõpeb kunagi,no katsume seda teekonda pikemana hoida ja mitte ise seda B punkti lähemale tuua.

[aavu]

Olen üht õppinud: kunagi ei tohi närvi minna ja vihastada kaasliiklejate vigade peale. Rikub vaid oma närve. Ei saa aru neist, kes kiruvad roolitaga ja viibutavad mingeid sõrmi. See lühendab ju oma elupäevi. Andestamine on õige ja head tuju kõigile liiklejatele!

[valdo]

maanteel sõidavad autod rivis ning esimene auto (auto nr 1) pidurdab igaks juhuks, kaotab libeda tee tõttu juhitavuse, teeb 180 kraadise pirueti, jääb seisma ning talle põrutab sisse tema taga sõitnud auto (auto nr 2) - laupkokkupõrge. 25 sekundit hiljem läheneb sündmuskohale raske koormaga jeep, millel veel järelkäru ka taga (auto nr 3). too ei saa pidama ja põrkab kokku autoga nr 2. Järelkäru jääb seisma vastassuunas ning 5 sek pärast õnnetust sõidab sellele kärule otsa vastassuunast tulnud väikekaubik.
[...]
Kogu süü jaguneb autode nr 2 ja 3 vahel ning see on äärmiselt loogiline ja lihtne - juht peab valima sõidukiiruse, mis võimaldaks auto turvaliselt peatada.

Nii see on. Tagant otsasõitja jääb süüdi. Liikluseeskiri ütleb üheselt:

"§ 129. Juht peab vastavalt kiirusele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või peatunud sõidukile."

Samas, jah, on liikluseeskirjas veel teinegi säte:

"§ 128. Juht ei tohi [... p 2] järsult pidurdada, kui see pole vajalik ohutuse tagamiseks."

Kuid seda teist sätet, mis võimaldaks osa süüst panna eesliikujale, on väga raske rakendada, kuna õnnetuse järgselt kergem kontrollida § 129 kui 128 sätete täitmist. Seda seepärast, et otsasõit ees pidurdanud või peatunud liikurile on kindel ja eksimatult tuvastatav sündmus (autod saavad vigastusi), järsk pirudramine ja ohutuse tagamine on aga täpselt mitte mõõdetavad suurused, millede kontrollimine ja tuvastamine on äärmiselt subjektiivne tegevus.

Esmalt - mis on JÄRSK pidurdus? Kui pidurdus polnud sedavõrd järsk, et teele oleksid maha jäänud protektorijäljed, siis ei tea hiljem keegi, mis oli tegelik pidurdamise intensiivsus. Erinevalt lennukist autodel musta kasti ju pole. See, et tagasõitja hiljem väidab, et eesliikuja jäi äkitselt seisma, ei ole ju adekvaatne hinnang pidurduse intensiivsusele, sest inimmeel võib olla petlik. Samas - kui ka õnnestuks tuvastada pidurdamise intensiivsus (m/s2 ühikutes), siis kes ütleb, millisest väärtusest alates vastab see liikluseeskirjas sätestatud hinnangule JÄRSK?

OK, oletame, et kuidagiviisi õnnestub (kaudsete meetodite abil) kokkupõrke järgselt siiski tuvastada, et eesliikuja pidurdus oli (tõenäoliselt) järsk. LE § 128 ei keela aga igasuguseid järske pidurdusi, vaid üksnes neid, mis EI OLE vajalikud ohutuse tagamiseks. Neid variante, kus ohutuse tagamiseks on vajalik aga pidurdada, on mustmiljon. Toon mõned näited:

1. Eesliikuja väidab, et nägi teel ees kahtlast laiku, mis tundus talle löökauguna ja pidurdas. Meie teede seisukord on teada - igalpool on mitmesuguseid lappe, laike jms ja on ka reaalseid löökauke. Seda, kas tegemist on löökauguga või ei, õnnestub tuvastada tihti vaid väga ligidal olles. Seda, et suure kiirusega löökaugust läbisõitmine võib purustada velje/rehvi ja paisata halvemal juhul auto vastassuunda teisele kabelimatsuks ette, teame me kõik...

2. Eesliikuja väidab, et nägi metsaservas okste taga liikumas midagi sellist, mis meenutas talle põtra ja ta pidurdas. Teatavasti on põder nii jõrm loom, et kui ta on võtnud pähe üle tee minna (joosta), siis ta seda ka teeb, hoolimata teel liiklejatest. Ja on loto, kas Sa jõuad läbi sõita enne teda, pärast teda või kohtud temaga teel...

3. Meie asulad ja maanteed on täis ringihulkuvaid koeri/kasse. Väiksemad koerad ja kassid on niivõrd tillukesed loomad, et mina nt küll reeglina ei märka, kui mu ees sõitva auto eest mõni üle jookseb (või tahab joosta). St et kui pidurdanud eesliikleja tunnistab, et ei tahtnud otsa sõita ootamatult üle tee jooksnud kassile, siis tavaliselt ei ole seda võimalik enam hiljem adekvaatselt kontrollida. Mida teeb aga ettejooksnud kass nt libeda teega, teame me kõik. Mul on nt olnud kunagi "au" olla niisuguse juhuse kogejaks, kus 60ga libedal kohalikul teel sõites jooksis täiesti ootamatult kass mulle esiratta ette. Kass kassiks (loomulikult on mul temast ka väga kahju), aga temast piisas, et auto teel tasakaalust välja lüüa, vibama võtta, misjärel see pirueti tegi ja tagumine ots ees nurkapidi teeäärses vallis (õnneks pehmes) seisma jäi. Kui keegi oleks vastu tulnud, oleks võinud tagajärjed olla PALJU tõsisemad, kui üks taevastele jahimaadele hiiri püüdma läinud kass...

Nii et § 128 rikkumist on väga raske tõestada ja tagant otsasõidu korral jääb vastavalt § 129 sätestatule kogu süü tagant otsasõitjale.

[Tom]

Nii, ilmus rekka, andis sulle kaugtuledega märku, et asub möödasõidule.

Sooh - kaugtuled mulle tagant lähedalt peeglisse lasta tähendab, et "asun möödasõidule"...?

[bom]

Suvest ka uues liiklusseaduses - § 41 lg 2: kui möödasõitu alustades ollakse piisavalt lähedal ees liikuvale sõidukile, võib möödasõidu kavatsusest anda märku kaugtulede lühiajalise vilgutamisega. Pole paha tegelikult, tipptunni kolonnis ei ole maanteel just harv, kui mõni hajameelne peeglisse vaatamata möödasõitu teostavale autole ette keerab.

[Talupoeg taluja]

Suvest ka uues liiklusseaduses - § 41 lg 2: kui möödasõitu alustades ollakse piisavalt lähedal ees liikuvale sõidukile, võib möödasõidu kavatsusest anda märku kaugtulede lühiajalise vilgutamisega. Pole paha tegelikult, tipptunni kolonnis ei ole maanteel just harv, kui mõni hajameelne peeglisse vaatamata möödasõitu teostavale autole ette keerab.

Tore. Vilgutame pealegi. Kuid, kui mu taga sõidab suur rekka,kelle tuled mu salongi heledaks löövad ja peeglist pimestab,ei mõju see arvatavasti heasti? Iseasi,kui mul tagaklaas jääs.......Kui just lühiajaline...mine tea,hakkab järsku endalegi meeldima.....

[zazik]

Rohkem sallivust.Aga nagu eespool mainiti, oma MINA on nii kuradi suur kuni kasti käiakse.Suurem jagu bussi ja suure auto juhtidest tunduvad olema lambad.Küll ei saa edasi küll tagasi.Ja ärge närvi minge,nagu üks mees kunagi ütles.

Mida sa sellega öelda tahtsid? On lambad, et ei saa edasi ega tagasi?
Proovi mõnikord mõne vähe suurema masinaga meie "hooldatud" teedel sõita, siis hakka paukuma.

[CORRADOg60]

Rohkem sallivust.Aga nagu eespool mainiti, oma MINA on nii kuradi suur kuni kasti käiakse.Suurem jagu bussi ja suure auto juhtidest tunduvad olema lambad.Küll ei saa edasi küll tagasi.Ja ärge närvi minge,nagu üks mees kunagi ütles.

Mida sa sellega öelda tahtsid? On lambad, et ei saa edasi ega tagasi?
Proovi mõnikord mõne vähe suurema masinaga meie "hooldatud" teedel sõita, siis hakka paukuma.

Lambad lammasteks. Kedagi tituleerima ei hakkaks, aga paar tähelepanekut, mis minus küsimusi tekitavad.

-oma töökohaga samal hoovil paikneb vedudega tegelev ja ka veokite remonditeenust pakkuv etevõte. Selle rekkajuhtidel ja seal remondis käivatel juhtidel on üks domineerivam talvine "kohvilauateema" järgmine- nii kui teed pisut libedaks läheb, nii sõiduauto ja kaubikujuhid jalus koperdama hakkavad. Et tema ei saa piirajas lasta sirgema tee peal, sest väiksemad veerevad 70-80-ga ees? Ja siis vaja igasugu trikke teha, et kiiremini edasi saada...

-pikemat otsa sõitvad liinibussid(igasugu ekspressid jms) liiguvad pahatihti kiiremini kui GPS-i järgi lubatu+5km/h. Ja sõidavad selle kiirusega sõitjast veel mööda ka.
Alles eile pidin ühe sellise pärast pidurdama, sest härra roolis arvas, et sirge lõpp enne pimedat kurvi on parim möödasõiduks.
Ja otse loomulikult pidi ta ootamatult oma vööndisse naasma, sest kurvist tuli auto.

Minu arust on kaks varianti- kas tegu nende meeste ja masinate taseme näol millegi müstilisega, mis tõstab nende masinate teelpüsivuse tunduvalt kõrgemale tasemele väiksematega võrreldes ja mitte keegi peale nende nagunii sõita ei oska, või siis panevad vennad julma, lootuses et täna midagi ei juhtu.
Kindlasti ei käi see kõigi kohta.

Arvan end teadvat, milline on nende masinate tegelik suutlikkus ohuteguri tekkimisel, kuna nooremana sai isegi mõni aasta suure poolhaakega masina rooli keeratud. Kraavi ei jõudnud, aga adrenaliinilakse sai nii mõnigi kord.

[lorenzo]

Autokoolideski õpetatakse, et liikluses kehtib ütlus: "Arvesta, et kaasliikleja on idioot."
Ja siis kihutajad vs. ettevaatlikud....kui näed et tuleb mingi idioot eest/tagant/küljelt, siis hoia eemale, mitte ära kuku kohe karistama ja sõimama.
Halvemal juhul see karistamine lõppeb sellega, et endal auto lõhutud/sahtel puhas ja kihutaja süütu poiss.
Siia sobib hästi: "Ära s**ta näpi, s**t läheb haisema."
Helistage kuhugi liiklusliinile või politseisse ning teatage auto number ja asukoht. Küll nemad juba otsivad kihutaja ülesse või helistavad kihutava auto omanikule ja noomivad teda. Toimib, tean omast käest.

Rohkem sallivust liiklejad.

[hullmaks]

Kindlasti on mingi nõks või vidin millega saab veoka piiraja maha võtta.kindlasti ka on juhte kes seda kasutavad.
Raske auto võib paremini teel istuda ja lumesupist läbi lõigata küll.
Seletada saab seda sellega,et raskeveokil vajutab suurem hulk tonne iga maaga kontaktis oleva ruutmillimeetri pääle kui seda teeb sõiduauto poolteist tonni . Ei nõuta ju raskeveokitel ka talverehve.
Kutselised juhid kes aastate kaupa baranka taga istuvad, kindlasti hindavad nad hoopis teistmoodi ohutuid möödasõidu vahemaid jne kui inimene kes hommikul tööle õhtul koju sõidab. Samuti bussijuhid kes saevad mitu korda päevas Tallinn/Tartut või mõnda muud liini.
ei õigusta kedagi, lihtsalt otsin põhjusi-seletusi

[zazik]

-oma töökohaga samal hoovil paikneb vedudega tegelev ja ka veokite remonditeenust pakkuv etevõte. Selle rekkajuhtidel ja seal remondis käivatel juhtidel on üks domineerivam talvine "kohvilauateema" järgmine- nii kui teed pisut libedaks läheb, nii sõiduauto ja kaubikujuhid jalus koperdama hakkavad. Et tema ei saa piirajas lasta sirgema tee peal, sest väiksemad veerevad 70-80-ga ees? Ja siis vaja igasugu trikke teha, et kiiremini edasi saada...

-pikemat otsa sõitvad liinibussid(igasugu ekspressid jms) liiguvad pahatihti kiiremini kui GPS-i järgi lubatu+5km/h. Ja sõidavad selle kiirusega sõitjast veel mööda ka.
Alles eile pidin ühe sellise pärast pidurdama, sest härra roolis arvas, et sirge lõpp enne pimedat kurvi on parim möödasõiduks.
Ja otse loomulikult pidi ta ootamatult oma vööndisse naasma, sest kurvist tuli auto.

Minu arust on kaks varianti- kas tegu nende meeste ja masinate taseme näol millegi müstilisega, mis tõstab nende masinate teelpüsivuse tunduvalt kõrgemale tasemele väiksematega võrreldes ja mitte keegi peale nende nagunii sõita ei oska, või siis panevad vennad julma, lootuses et täna midagi ei juhtu.
Kindlasti ei käi see kõigi kohta.

Selline suhtumine tekitab küll mõneti hämmastust. Pigem ma arvan, et silmas peetakse neid "üliettevaatlikke", kes sõidavad keset teed 60-ga. Vaadates praegu liikluses ringi, pole viimase kuu jooksul küll täheldanud, et väga palju kiirustavaid raskeveokeid silma hakkaks. Kuigi sõidan igapäevaselt Tallinna ümbruse populaarsemaid rekkaradasid. Võibolla linnast kaugemal on.
Ekspressbussid on tõesti kujunenud üheks kurvaks teemaks, SEBE on muidu igati austustvääriv ettevõte, aga mingi variandiga sunnivad nad oma juhte pidevalt kiirust ületama.

Aga tahaks loota, et need "väikseid" kiruvad rekkavennad on lihtsalt kambas kõvatajad, mitte reaalsed kamikazed.

Aga mis piirajatesse puutub, siis JAH, piirajat kahjutuks teha on suhteliselt lihtne, aga praegusel ajal ei tee seda mitte ükski mõistlik juht ega ettevõtja. Asi lihtsalt selles, et sõidumeerikule jääb see ülekiirus ju näha ja kui selline asi avastatakse, siis on nii juhi kui ka ettevõtte kahjud ikka väga suured. Eestis võib veel kergemalt pääseda, aga Kesk-Euroopas võib juht selle eest puuri minna+lubade kaotus+arestitud auto+kohaletoimetamata kaup.

[aavu]

Raske auto võib paremini teel istuda ja lumesupist läbi lõigata küll.
Seletada saab seda sellega,et raskeveokil vajutab suurem hulk tonne iga maaga kontaktis oleva ruutmillimeetri pääle kui seda teeb sõiduauto poolteist tonni . Ei nõuta ju raskeveokitel ka talverehve.
Kutselised juhid kes aastate kaupa baranka taga istuvad, kindlasti hindavad nad hoopis teistmoodi ohutuid möödasõidu vahemaid jne kui inimene kes hommikul tööle õhtul koju sõidab. Samuti bussijuhid kes saevad mitu korda päevas Tallinn/Tartut või mõnda muud liini.
ei õigusta kedagi, lihtsalt otsin põhjusi-seletusi

Soolalumepudrus on rehvide käitumine vastavalt õhusurvele rehvis. Mida kergem auto, laiem rehv (rullnokad panevad võimalikult laia) ja madalam õhusurve, seda väiksemal kiirusel tuleb soolalumes vesiliuga võrdne olukord. Siit küsimus sõiduautode juhtidele - milline sõiduauto kasutab rehvirõhku 7,5 baari või rohkem? Mitte üks on vastus. Ja te jäätegi imestama, kuidas küll veokid teel püsivad. Lisandub veel mõni pisiasi. Nt telgede vahe, mida suurem, seda pikema aja annab auto rooliga reageerimiseks autojuhile võimalike kõrvalekallete puhul. Samuti parandab teelpüsivust sildade arv. Kolmeteljeline on ikka poole rahulikum kui kaheteljeline. Väljavaade üle eesliikuvate sõiduautode kaugele ette on samuti üks ohtu vähendav tegur (võrdluseks sõiduauto juhi vaateväli veoki taga, eriti sademete puhul ülespaiskuvas vee või lumepilves, ja ometi meeldib neil sõita võimalikult eesliikuja tagarattasse). Isiklikult väldin eesliikuja rataste alt lendavas liivterade või muu pilves sõitu, sest ei soovi iga natukese aja tagant läbipaistmatuid esiklaasi ja esitulesid vahetada. Liiv täksib klaasi ära. Eriti tänapäevased esitulede plastikklaasid. Veel ei maksa imestada aastaid sama teed sõitvate juhtide teetundmist, mis lubab ka ette arvestada möödasõidu võimalusi ja võimatusi.

[PlyVal64]

Aavu, ei püsi need rekkad üldse mitte teel! Ära tule seda iba üldse rääkima. Jah, neil tekib suurte ehk maksimumini lubatust lastitud maisnate korral võib-olla suurem erisurve pinnaühikule (ma lihtsalt ei viitsi hetkel arvutada) võrreldes niidirullidega tühja sõidukaga kuid see on ka kõik. Kui rekkamees iseenda haagist tagantpoolt ja MADALALT libedal mitte-euroteel vaataks, saaks ta kiiresti aru, mis toimub. 90 ja rohkem km/h on tegelikult saatanast kõigil muudel teedel PEALE suvise kuiva ja uue euromaantee. Samas on see veokate kiiruse piiramine kahe otsaga asi: talvel oleks jamasid vähem aga aasta lõikes läheks maanteedel lahti täiesti arutu rabelemine. Kuid selle poolt oleks küll, et rekkadel oleks keelatud sõita reede õhtust pühapäeva õhtuni. Nagu Saksamaal. Praeguse aja moodne trend tänu valimsitele on ju "leida raha ja töökohti" ning see oleks üks päris arvestatav tulu allikas. See nõuab rekkaparklate ehitamist, mis annab tööd nii operaatorile , kohvikutele, öömajadele, valvuritele ja seega Eesti inimestele. Kui tänu sellele jääb aasta lõikes sellel ajal maanteedel toimumata 3-4 raskemat avariid ja hukkumata näiteks 3 inimest, on sel piirangul absoluutne õigustus olemas.
Euroopas on alles 2 riiki, kus rekkadel on 90 km/h ka suvalisel külateel lubatud - Eesti ja Slovakkia. Luksemburgi ei saa tänu olematule pindalale niiväga rekka-riigiks lugeda. Maailma kõige liberaalsemad riigid selles suhtes on Austraalia ja Tšiili, kus rekkad võivad sõita nii maanteel kui ka külavahel 100 km/h. Kes on viimast kolme Dakari vaadanud, siis nad võivad ju Atacamas sajaga sõita Kesk-Austraaliast rääkimata aga oh õnnetust, 200-tonnised road-trainid on piiratud "vaid" 90 km/h

Olles oma tööalases elus, pakun välja umbes, näinud suurusjärku 5000 (a see võib ka 50 000 olla, ei oska enam takkajärgi rekkade hulka päevas tollis hinnata) erinevat rekkajuhti, siis on mul kahjuks nende oskustest ja üldisest mõistusest suhteliselt selge ja mitte kõige positiivsem teadmine. Selge, et rekakmeeste hulgas on ka palju ajudega väga meeldivaid mehi, kellega saab rääkida nii teadusest, kunstist kui lihtsalt ELUST ja on nendegagi kajutit jagatud, mõni on suisa hea sõber jne aga üldine tase, mis on üldistamise aluseks, on... Üldistades ei tohi keegi ennast "puudutatuna" tunda!

Kahjuks tuleb liigeldes jagada inimesi justnimelt autode põhjal: eeldus on see, et kõik teised on lollakad ja siis tuleb eeldada, et rekkamees kettas on päris ajudeta ehk ei hiilga mitte ühestki otsast mitte mingi erilise mõistusega ja liinibussi juhil on mõistus kadunud kartuses töökoht kaotada. Omaette teema on maasturid ja minuga samavanad keskastme pooljuhtidest pereisad selgelt firmaautode roolis. Üldiselt saab eeldada, et tegu on päris adekvaatse tegelasega kuid siis nii iga kümnes on lausidioot. Ühte olen veel täheldanud: arusaadavalt "teisel ringil" keskeakriisis "edukad" pereisad mistahes käula roolis, kel on "teise kurna" tited turvatoolides ja poole noorem laste ema kõrval, need on kõige hullemad! Andku needki mulle otsekohesus andeks! Kui noore pere puhul võib tittedega arutu kihutamise ja üliohtlikud manöövrid teedel "märgade kõrvataguste" ja möllava testosterooni süüks ajada, siis nendest keskealistest sama tegevatest ma küll aru ei saa. Ja neid polegi nii vähe.

[uko]

Mitte et ma prooviks vaid vajadusel sõidangi,kuna treiler olemas ja vaja masinaid vedada.Tee hoole on küll jah ,ausalt ei oskagi midagi öelda kohe.Siiski ,see mees kes need pagana hispaania ringristmikud välja mõtles võiks praeguste tee oludega nüüd nendel ka sõita.No ei mahu sinna ära.Ei tea kui lumi tuleb maha peab vist elu seisma jääma.Suurtel teedel pole häda midagi,aga ega siis elu ainult seal käi.