[näkisepp]

tere, käisin kaks aastat tagasi oma sündimis kohta otsimas ja tõesti siber on suur,aga muidugi Moskva ärimeeste haarded on suured ja teid aina rajatakse,et aina rohkem kätte saada maa-rikkusi nii maa seest kui maa pealt,küla kus sündisin oli tõesti põhjatu mülkata tee juurdepääsuga,suuremast külast oli sinna ligi 30.km. ja seda läbisime 5 tundi saime seal ka selle 5-päeva jooksul vestelda kohalikega,kelle esivanemad ka kõik on kunagi sinna suure võimu poolt saadetud,aga nagu ma kuulsin siis seal Birjussa jõe lähistel kus põhi töö oli metsandus,siis seal isegi oli 40-ndate lõpus olemas päris ägedat tehnikat,et mets vedada jõgedeni kus siis palgid kevade tulekuga vette parvedesse koondati,näidati ka kohti kus jõepõhjad on tuhandeid palke täis,ja mitte ainult palke ka traktoreid ja metsaveo autosid mis jää purunedes vee alla kadusid,kus nad praegu veel vedelevad,aga nüüd kui on metsamajandid ja kolhoosid kadunud,on olukord päris masendav,enamus joob ja elatub omast aiamaast ja lehma-annist ja hanest-kanast.Teadjamad otsivad siberi-sügavusest mõne jämeda seedri või lehise,mille Hiina ärimeestela maha müüvad,Krasnojarski ümber teevad põllutööd ainult Hiina põllumehed.Kas piibli tõed tulevad tõesti aina lähemale.Mul veel elus ligi 90.a. vanused isa ja ema kes mõlemad üle 10.a. said siberi vilju maitsta,on olemas ka päris paks album kus pildid tõelisest elust siberis,kui Paides käin iga kord saan midagi uut teada siberi kohta.

[Mossemees]

Siiski veel teema alguse juurde tagasi tulles, näib, et tol ajal NSVL-is muid kallureid polnudki kui GAZ-410 (kui ehk just Saksamaalt sõjasaagiks midagi ei saadud, aga pole ise küll ühestki sellisest isegi mitte kuulnud, pildi nägemisest rääkimata, ZIS-5 baasil kallurite ehitamist alustati selle veebilehe: http://www.autogallery.org.ru/ andmetel alles 1947. aastal). Täpset toodetud masinate arvu pole teada, on antud ainult mingi umbmäärane 3,2% (ilmselt siis kõigist veoautodest 3,2% olid seda tüüpi kallurid?). Erilist tähelepanu tasuks pöörata sellel lehel http://www.autogallery.org.ru/gaz410.htm olevale viimasele lausele: May be the only GAZ-AA dump-truck was kept by Leningrad oldtimers club "Samohod"..

[Aspelund]

Üks Gaz-410 on tegelikult alles, mingi aeg näidati seda Moskvas.

http://svsm.org/gallery/gaz-410

Aga kallureid oli veel Jas-3 ja Jas-1 ehk siis marki Jag kandnud veokite kallurversioonid. Need küll tegutsesid vist ainult riikliku tähtsusega objektidel.

A.

[krossifänn]

Viimases pildigaleriis on ju vastus olemas.Kallureid hakati tootma 1936 jne.
http://svsm.org/gallery/gaz-410/P1530198

[krossifänn]

No minu meenutused Novosibirski oblastist ja linnakesest Ob.Pidin seal
aega teenima peale Aluksne utsebkat poolteist aastat.(1990-1991)
Ob oli ikka väga vilets, kuigi 5-kordsed majad jne.Tänavaid, norm.haljastust polnud ollagi.Paneelmajade ümber kasvasid takjad jms.
Suurem osa selle linnakese elanikest oli vist ohvitseride ja nende perede päralt. Ühele vanem-prapporile(või oli isegi leitnant) anti elamiseks sihuke ubrik kust tuul puhus läbi.Talvel elas vennike meil eskadrilli kaptjorkas.Seal oli vähemalt soe.Siberi talv on ikka -40 ja rohkemgi. Käisime sel vennal seal barakis külas.Näitas oma head seenesaakiMarineeritult juba. Ei mäleta kas tõi need külma käest ära või läksid hukka Igatahes seened ja kartul kasvas seal hästi
Kartulid olid suured nigu "labakinnas" ja punakat värvi.
Kõige suuremad õunad olid nigu meil need "paradiisiõunad".Punased ja hapud.
Nii sõjaväe kui tsiviillennuväli oli aga Obi külje all.Sellepärast ka hea bussiühendus Novosibirski linnaga.Vist oli nii et iga poole tunni tagant sõitis LAZ buss Obi ja Novosibirski vahet(20km.millegagi)
Sai ikka grashdanka riietes hüppes käidud.Novosibirsk oli ja on ka praegust kindlasti väga suur ja võimas linn.Lääne ja jaapani autosi oli juba tol ajal seal kõvasti näha.
Tutvusin ka ühe eesti verd kroonukaaslasega(vanavanemad olevat eesti päritolu) Ise ta sõnagi eesti keelt ei osand aga hakkas innukalt õppima.Kusjuures mina sain 91 okt.demblisse aga temaga olime veel tükk aega kirjavahetuses.Ja mis kõige huvitavam et ei pidanud marki ümbrikule kleepima vaid piisas kirjast C/A.margi asemele.
No nüüd kisub jutt väga teemast kõrvale aga tänud neile kes viitsis läbi lugeda.

[pen.skar]

Ka minu onunaise (Ilusk) vanemad läks noortena tsaariajal Moskva -Vladivostoki raudteed ehitama (lubati sinna maad ja ka said Novosibirski kanti; pöördeni elati hästi). 13 lapsest 3 tulid emaga peale sõda nälja eest Eestisse. Kõnekeel oli neil aktsendiga surmani, kuid hingelt olid nad kõik suuremad eestlased kui meie siin. Naised üheainsa katekismusega matsid surnud, panid paari ja ristisid. Üks õde läks kartulivaguni saatjana kaduma, isa Martõn(ilmselt Martin)neelas kadeda naabri(eestlase) pakutud puskariga seebikivitüki alla ja suri peale op, üks vend nopiti sõjaväest välja (oli abiellunud hiljem kulakuks tunnistatu tütrega) ja tema viimane kiri Valge mere äärest laagrist- kõik on ära söödud- puudel pole enam koort ega juuri...

[Talupoeg taluja]

Ka minu onunaise (Ilusk) vanemad läks noortena tsaariajal Moskva -Vladivostoki raudteed ehitama (lubati sinna maad ja ka said Novosibirski kanti; pöördeni elati hästi). 13 lapsest 3 tulid emaga peale sõda nälja eest Eestisse. Kõnekeel oli neil aktsendiga surmani, kuid hingelt olid nad kõik suuremad eestlasd kui meie siin. Üks õde läks kartulivaguni saatjana kaduma, üks vend nopiti sõjaväest välja (oli abiellunud hiljem kulakuks tunnistatu tütrega) ja tema viimane kiri Valge mere äärest laagrist- kõik on ära söödud- puudel pole enam koort ega juuri...

Seda ,et kõik ära söödi,mainis mulle ka sõbrast loomatohter eila. Kogu teeäär oli lehtedest paljaks söödud. Õnneks ei olnud vangivalvurid selle vastu olnud,et vangid kolonnist veidi kõrvale astusid. Oleks aga kaugemale mindud,püssimees saanuks kohe inimese maha lasta,põhjust selleks polnud vaja otsida....ja luba oli olemas.....

Kuulates neid vanu mälestusi,tuleb meelde minu kadunud ema Maria jutt,kuidas nad Siberis talvel toapealt läbikülmunud mädanenud kartuleid üles soendasid ja pliidi peal praadisid. Midagi muud süüa polnud. Kohalik venelane oli õpetanud,et katsu karjalauta tööle saada. Kuna ta oli noor-16 a. siis võeti kohe lauta lüpsjaks. Tänu sellele jäid nad vanaemaga ellu ja kosusid jõudsalt.Samuti varastasid nad kolhoosi vilja sukasäärtes ja jahvatasid käsikiviga peeneks. Õhta siis salaja kõrvetasid pliidil ja närisid teri,hiljem käsikiviga jahvatasid jahu ja tegid käkke. Vilja oli lademes,kuid keegi puutuda ei tohtinud. Võisid nälga surra,polnud asigi. Kord oli kõva. Joss oli ju pukis ja hirm suur.
Kohalikud venelased olid sellised,et neil ei olnud endalgi midagi eriti süüa,kuid nad andsid teisele ära pea-aegu viimase. Sellepärast ei vihka ma kunagi ühtegi vene inimest.

[aavu]

Kohalikud venelased olid sellised,et neil ei olnud endalgi midagi eriti süüa,kuid nad andsid teisele ära pea-aegu viimase. Sellepärast ei vihka ma kunagi ühtegi vene inimest.

Jah, vene inimest ei saagi vihata, vihata saab võõrvõimu.
Üks seik vangilaagritega seoses. Kusagil Murmanski kandis, kui vang põgenes, siis tagasi ei toodud ühtki elusalt. Kõik lasti koertel lõhki kiskuda ja pandi väravasse teistele hirmuks. Nii rääkis üks eesti mees, kes teenis sisevägedes. Üks pildike 70-ndatest Omski lähedalt, et väga teemast mööda ei oleks.

[session]

Pilt tehtud Novosibirski kandis 50'nendatel (täpset aastat ei suutnud selgitada). Pildil minu vanaisa (esiplaanil) heina tegemas.

[valdo]

Viimases pildigaleriis on ju vastus olemas.Kallureid hakati tootma 1936 jne.
http://svsm.org/gallery/gaz-410/P1530198

AA põhjal võidi hakata kallureid küll teatud pisimahus tootma 1936. aastal, aga ikkagi oli nende tootmismaht madelautode kõrval ülimarginaalne. Põhjus ka lihtne - N.Liit valmistus sõjaks ning porteautoga on võimalik vedada rekvireerituna tervet armeeüksust, kallurautoga üldjuhul mitte. Ja fakt on see, et PEAAEGU KOGU N.Liidu tööstus oli alates industrialiseerimise algusest (ehk esimese viisaastaku alguses) 1928 orienteeritud sõja(väe) vajadustele. Tuli ju Pahad Kapitalistid lääneriikides kukutada, sest kui Esimene maailmasõda ei viinud maailmarevolutsioonini, siis pidi seda igal juhul tegema Teine Maailmasõda.

Kui seesinane Teine Maailmasõda oli läbi - ja Stalin sai siiski ainult poole Euroopast, mitte enamat -, siis valmistus ta Kolmandaks Maailmasõjaks. Ehk siis väikeveoki (sh GAZ-AA) baasil kallurid ei olnud sõja järelgi samal põhjusel riiklikuks prioriteediks. Õnneks nii ei läinud (Stalin suri või õigemini mürgitati 1953) ja edasine suur sõda (koos maailmarevolutsiooniga või siis ilma) jäi olemata.

Me peame arvestama, et N.Liit oli 1940-50ndatel oma ülesehituselt vägagi kaugel praegu iseenesestmõistetavast turumajandusest. Kui praegustes tingimustes mõeldes oleks normaalne, et kolhoos tellib tehasest selliseid autosid, mida ta vajab ja ostab need (sh kallureid), siis 1940-50ndatel eraldati riiklikult kolhoosidele autod - need, mida riik vajalikuks pidas neile anda.

Kalluritest-madelautodest veel niipalju, et kui 1939.-40 hakkas Punaarmee Tapa lähedale rajama sõjaväelennuvälja, siis liiva-kruusa vedamine selle täiteks käis nii, et sõitis rivi madel-tüüpi GAZ-AA-sid, mis karjääri jõudes aeglustasid käigu minimaalse. Ning seal oli rida inimesi, kes oma kõrvalt kühvlitega nende kastidesse liiva peale viskasid. Selline inimeste rivi oli nii pikk, et rivi lõppu jõudnuna oli AAde kast ka kandevõime mahus (poolteist tonni) liiva täis. Lennuväljale jõudes olevat asi käinud vastupidi - esimene käik sisse, ported alla, inimesed kasti ja liiva maha kühveldama. Jällegi - kui jõuti lennuvälja lõppu, oli kast tühjaks kühveldet ja mindi järgmise koorma järgi.

Kuna olen sarnast juttu kuulnud vähemalt kolmest erinevast kohast, siis oletan, et töö võis niimoodi toimidagi. St kaasajal tüüpiline kalluri töö lahendati siis madelautodega ka riiklikult tähtsatel taristuobjektidel.

[Veteran]

Käisin kevadisel koolivaheajal 56-ndal või 55-ndal aastal sõbra porte GAZ- 51 peal sõiduoskusi lihvimas. Olin nädala ATB nr 8 meestega koos komandeeringus Laeva kandis tee ehitusel kruusa vedamas. Kopp tõstis küll koorma peale, mahalaadimine käis aga nii, et ported alla ja linttraktor tõmbas erilise roobiga laadungi maha. Kas ka " kallajaid " seal oli, vot ei mäleta...
Kuid siberi kartulipõllul...

[Maanteemuuseum]

Veteranil õigus, Teedevalitsustel kallureid polnud, pealelaadimiseks ehitati estakaade, kust buldooser lükkas madelauto kasti ja mahalaadimiseks ehitati roope nii traktorite kui ka teehöövlite külge, neid pilte on Maanteemuuseumi kogus igat varianti. Üliharv võimalus oli autobaasist tellida ehitusobjektile kallureid, seda hilisemal ajal need ümara kastiga Zillid kah olematu kandevõimega.

[Aspelund]