Aga kust saab akusse vesi? Akus on eletrolüüt ehk H2SO4. Kuigi, tulemuse seisukohalt vahet ei ole. Ning destvee lisamisel lahustub see happes
Kui sinna juhmi jõua hakata elektrit toppima, eraldub ühel poolusel H2 ja teisel O2. Kahjuks on poolused purgis vaheldumisi...
Efektiivne segamissuhe juba anti. Võin oma kogemustest kinnitada, et 215 Ah aku juhmkasutuse tõttu õhkulendamisel Belarussi kabiinis kaob kõrvakuulmine nii pooleks tunniks, puruneb tagaklaas (kusjuures suurem osa kilde jääbki kadunuks) ning kogu kabiin (sh. juhiistmel kössitav topis) määritakse üle happevihmaga. Minul läks õnneks - kahjud olid vaid ainelised (jope, kabiini polster, klaas, aku), kuid nii mõnigi on kaotanud nägemise.Põhjus - elementaarse ohutustehnika rikkumine. Ma liigustasin "parema kontakti andmiseks" lisavoolu krokosid... (
what a moron)
Eelpool viidatud Suurte Akude voolavasse staadiumi viimisel ei olnud abistataval küll mingit süüd. Lihtsalt oskamatus (või tahtmatus) järgida ohutustehnika reegleid.
Tuletan meelde: kaablid ühendatakse ühekaupa. Kõigepealt plussid omavahel. Seejärel elusa aku miinusklemm ja alles siis suletakse vooluring (elik tekitatakse säde) abistatava sõiduki keresse (või mootorisse, kuidas parem on). Ainus võimalus eelminit viisil pauku teha on ühendada elusad akud peale surnud poolte ühendamist - siis tekib säde viimase klemmi ühendamisel ja üldiselt on igas töötavas akus mingi kogus plahvatavat gaasisegu. Külmaga tugevalt töötanud ja seejärel intensiivselt laetud akus on seda lihtsalt rohkem. Eriti siis, kui me räägima Suurest Masinast, milles tarbimine kiloampri kanti ja laadiminegi võib olla üle poolesaja A...