Mis motoplokiga on tegu?

(08-06-2014, 00:57 AM)klaave Kirjutas:  Nii palju kui mina oma masinaga toimetanud olen ei ole poole gaasiga eriti midagi teha. Tõsi peale freesimise, vagude ajamise ja käruga toimetamise polegi eriti midagi teinud. Samas ei kujuta jälle ette motika rutskat lenksu küljes vasaku käe all. Parem möllab külgsiduritega vasak krutib gaasi. Tsentrfugaal siduriga kaotad niikuinii poole mootori pööretest (alumisest otsast), ja masin ise pole ka mingi eriliselt käbe astuja nii et originaal gaasi "hoovakesega" peaks saama vabalt toimetatud.
Ja kui mootoril mingil põhjusel langevad raskema veo tõttu pöörded siis võib tsentrifugaaliga omamoodi lõbusaks minna. Big Grin

Gaasihoova asja ei oska kommenteerida kuna puudub töötamise kogemus MF70ga.

Kuid see jutt nagu tsentsidur hakkaks lampi libisema on vale.Juhul kui koormus on suurem kui mootor jõuab siis tõesti pöörded langevad ning sidur hakkab lahutama.Tavasidur siinkohal eelist ei anna kuna probleemiks on mootori võimsus.

www.estmotor.ee väikemootorid ja ehitustehnika . Kito tõsteseadmed
Vasta

"Tavasidur siinkohal eelist ei anna kuna probleemiks on mootori võimsus"
Mina arvan et tavasidur laseb mootoril musta välja, kuid ikkagi proovib vedada madalatel pööretel (enne sureb mootor kui kaob vedu juhul, kui ei jõua reageerida siduriga), tsent siduriga kaob mingil hetkel tänu madalatele pööretele vedu, mootoril lendavad pöörded ülesse (koormuse kadumise tõttu), haagib uuesti tsentrifuugi (tänu pööretele) ja võib tekkida moment, kus masin hakkab rapsima (sõltuvalt kui kiiresti ja tugevalt reageerib sidur) või põletab sidurit korralikult, kuna sidur ei saa libisemise vältimiseks korralikke pöördeid, vaid pöörded jäävadki reageerimis jõu lähedusse ja ei suruta korralikult kokku. Tavaliselt on tsent sidurite "ühenduvus" seotud pööretega ja mida vähem on pöördeid seda rohkem sidur libiseb. Kui siduri andmetes on kirjas et sidur rakendub max jõuga näiteks 1000 rpm. siis see ei tähenda, et 500 rpm sidur juba ei tööta. Töötab (ja kuidas veel) - aga mitte täie jõuga vaid pooleldi libisedes. Igal siduril on muidugi reageerimise alg väärtus, millest all pool olevad pöörded tõesti ei haagi ja sidur töötab tühja. (Võistlus saanidel prooviti haakimist saada madalamatele pööretele, et paremini startida)
Isegi kerge veoga mootorsaega saab luua sellise momendi, kus on võimalik sidur põlema lasta.
See minu poolne arvamus, ei põhine muidugi absoluutsele tõele, aga nii paljukest kui olen asja uurinud ja sellest aru saanud (saed ja mootorsaanid) siis umbes nii need töötavad
Vasta

Alternatiiviks on hüdrosidur/trafo, seda saab tööle panna ka ilma käigukastita, iseasi kas selle ehitamise/leiutamise kulu keegi kinni on nõus maksma.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

(10-06-2014, 16:48 PM)klaave Kirjutas:  "Tavasidur siinkohal eelist ei anna kuna probleemiks on mootori võimsus"
Mina arvan et tavasidur laseb mootoril musta välja, kuid ikkagi proovib vedada madalatel pööretel (enne sureb mootor kui kaob vedu juhul, kui ei jõua reageerida siduriga), tsent siduriga kaob mingil hetkel tänu madalatele pööretele vedu, mootoril lendavad pöörded ülesse (koormuse kadumise tõttu), haagib uuesti tsentrifuugi (tänu pööretele) ja võib tekkida moment, kus masin hakkab rapsima (sõltuvalt kui kiiresti ja tugevalt reageerib sidur) või põletab sidurit korralikult, kuna sidur ei saa libisemise vältimiseks korralikke pöördeid, vaid pöörded jäävadki reageerimis jõu lähedusse ja ei suruta korralikult kokku. Tavaliselt on tsent sidurite "ühenduvus" seotud pööretega ja mida vähem on pöördeid seda rohkem sidur libiseb. Kui siduri andmetes on kirjas et sidur rakendub max jõuga näiteks 1000 rpm. siis see ei tähenda, et 500 rpm sidur juba ei tööta. Töötab (ja kuidas veel) - aga mitte täie jõuga vaid pooleldi libisedes. Igal siduril on muidugi reageerimise alg väärtus, millest all pool olevad pöörded tõesti ei haagi ja sidur töötab tühja. (Võistlus saanidel prooviti haakimist saada madalamatele pööretele, et paremini startida)
Isegi kerge veoga mootorsaega saab luua sellise momendi, kus on võimalik sidur põlema lasta.
See minu poolne arvamus, ei põhine muidugi absoluutsele tõele, aga nii paljukest kui olen asja uurinud ja sellest aru saanud (saed ja mootorsaanid) siis umbes nii need töötavad

Ükski asi pole 100% lollikindel. Mõlemad siduritüübid kannatavad väikest libistamist ning kestavad väga kaua kuid oskamatu kasutamisega saab kiiresti asjast lahti.

Libistamise koha pealt on tsent.siduril väike eelis veel. Korras sidur hakkab tühikäigu pööretest 200-300rpm kõrgemal haakima. Kui mootor teeb juba 50% oma maksimaalpööretest siis saab kogu hetkel oleva mootorivõimsuse ilma libisemata üle kanda.

Nagu me teame siis sisepõlemis mootori võimsus sõltub pööretest seega tsent.siduri libiseb ainult olukorras kus mootoril on võimsust 30%-60%(olenevalt mootori ja siduri eripärast).

Tavalist sidurit saab aga libistada ka maksimaalsete pöörete ja võimsuse juures.

------------

Näiteks Subaru EX21:

Maksimaalne võimsus 7hp 3600rpm juures
2000rpm juures aga ainult 4HP.

Seega tsent siduri korral toimub siduri libistamine ALATI ligikaudu 2hp-4hp võimsuse korral olenevalt koormusest.

www.estmotor.ee väikemootorid ja ehitustehnika . Kito tõsteseadmed
Vasta

Väga tore, et arutelu erinevate siduritüüpide üle käib täie hooga. Muidugi oleks õpetlik kuulda kellegi praktilisi kogemusi tsentrifugaali ja motoploki ristpaarituse tulemustest. Päris esimene katsetaja ei tahaks olla.

Tsentrifuugaali "gaasimajanduse" üle mõeldes olen jõudnud järgmisele teoreetilisele seisukohale. Olgugi et motoploki puhul ei saa rääkida suurtest kiirustest, on ikkagi peamine, et igasuguse masina peatamiseks tuleb teha mingi lihtne automaatne liigutus (vajutatakse kuhugi või lastakse midagi lahti). Lisaks peab selle asjanduse käsitsemine olema ergonoomiline. Masinad on ikkagi selleks, et inimeste elu mugavamaks teha, masina juhtimine ei peaks olema väsitav ja piinav.

Aga kui suured on üldse väikemootorite tühikäigupöörded? Kuidas tsent. sidurite ja väikemootorite karakteristikud praktikas ja motoploki kontekstis haakuvad?
Vasta

Pöidlagaas pane motoplokile, kõigelihtsam. Kui tahad pidevalt gaasiga mängida, pane tugevam tagastusvedru või mõni polt vabamalt kinni, et gaas naaseks tühikäigule, või keerad vähe tugevamalt kinni, et hoiaks seatud asendit. Tsentsiduri puhul ongi, et kui gaas naaseb tühikäigule jääb automaatselt seisma ja ei rapsi edasi enam.
Ma leidsei kuuri alt jalgratta käiguvaheti mis käis ka kunagi pöidlaga, panen selle oma sae mootorile gaasihoovaks, et ei peaks käima mootori juures timmimas koguaeg ja suretus nupu toon ka sealt kaugelt kohe käe juurde, et oleks ikka hea litsuda kui peaks vajadus tekkima. Kunagi ei tea kuna vaja läheb ja tavaliselt siis kui läheb, siis seda poleSad
Vasta

Tsitaat:Väga tore, et arutelu erinevate siduritüüpide üle käib täie hooga. Muidugi oleks õpetlik kuulda kellegi praktilisi kogemusi tsentrifugaali ja motoploki ristpaarituse tulemustest. Päris esimene katsetaja ei tahaks olla.

Noh jah, keegi peab ju esimene olema ja kõik tahaksid tarkust valmis kujul kulbiga otse ajusse Smile Aga teemasse - mina katsetasin hiina väikemootori ja tsen. siduri ära (vt ka minu kommentaari mõni leht tagasi samas teemas). Tõsi küll, mitte motobloki jaoks vaid kreissae tarvis. Tulemusega olen rahul.

Kirjutan siin üldse seepärast, et tunnen mõningast tänuvõlga lp ksf-de ees (eriti maisalup), kellelt sai ideid ja teadmisi laenatud. Ühesõnaga mul tuli idee saagida puid mitte kodujuures, aga metsaall, kuhu senine juhe ei ulatu. Kuna sobiva pikkuse ja ristlõikega juhe on kallim kui hiina väikemootor, siis sai väikemootori kasuks otsustatud.

Ma oleksin omast tarkusest saevõlli rihmad otse mootori väntvõlli otsas asuvale rihmaseibile istutanud, aga kallist foorumist leitud tarkus andis nõu seda mitte teha kuna mootori käivitamine oleks niisuguse lahenduse korral väga vaevaline. Siis mõtlesin, et lahendan olukorra rihmapingutitega, aga see jäi ka katki kuna kahele B-rihmale töötav pinguti orgunnida tundus keerulisem olevat kui jällegi foorumi nõuandel tsen. sidur vahele aretada.

Juhuslikult leidsin kuulutustelehest tsen. siduri pakkumise. Pikalt mõtlemata ostsin selle ära. Kahjuks osutus hiina sidurike mõningaseks pettumuseks kuna mulle sobivalt ta jõudu üle kanda ei võimaldanud (jõu ülekandmiseks peale treitud üks A-rihma soon ainult). No mis teha. Treisin siis flantsid ja võllid ning ühendasin nende abil mootori väntvõlli otsa läbi tsen. siduri ja laagripuki sobiva rihmaseibi. Kogu komploti (mootori ja ülekande) asetasin 10mm plekitükile, mille kinnitasin saeraamile.

(Pilt katsetamiselt, käru on ajutine alus)
   

Praeguseks saaginud mõned traktorikärutäied puid (igasugu puid: kuusepuid, kasepuid, lepapuid, tammepuid, vahtrapuid). Üldiselt ma kreissaega väga jämedat puud ei sae kuna see on enda vaevamine, aga märkigem, et kõige jämedamad saetud haavapuid tuli läbisaagimiseks keerata ning ~25cm läbimõõduga tammepuid lasin mõnigi kord jämedate okste kohalt läbi. Sidur ei hakanud kordagi libisema (st siduril on vähemalt senises praktikas piisav ülekandevaru ja mootoril piisav võimsusvaru) ega polnud muud suuremat häda, ka mootoril oli jõudu täitsa piisavalt.

Mootoriks on 7,5hp Holtzinger (Honda kloon), millel peaks olema 11Nm/2400rpm ja 7,5hp/3600rpm. Ülekandeks on 100mm/130mm rihmarattad, ise arvestasin, et tööpööreteks jääks mootoril ~2400 ja saevõllil ~2000rpm. See arvestus on ülaltoodud kondiproovi näitel täitsa pädenud.



Tuleb tunnistada, et bensiini kulub küll natuke rohkem kui arvanuks. Samas ma siinkohal järeldustega ei rutta, sest asi tahab harjumist veel veits.

Töötamine näeb välja nõnda, et kõigepealt mootorike tühikäigul podisema ja soojenema ning mõne aja pärast pöörded ning vedu peale. Tuleb tunnistada, et igati mugav lahendus on: mootori pöörete juhtimiseks kasutan Gazooni ribakatiku trossi, mis on hea tugev tükk ja mõnusasti käeulatusse installitud. Trossi käepidemest tõmban kaks nõksu välja - tööpöörded või lükkan täitsa tagasi - tühikäik, ei pea mootorit välja lülitama, podiseb mõnusasti.

Ükski projekt ei kulge kunagi päris tagasilöökideta ja esmakatsetamisel on ka oma hind. Varem elektrimootoriga käitatud kreissaele bensiinimootori paigaldamisel osutus, et saeraam ise tuleks mõneti teistmoodi lahendada või tugevdada. Asi nimelt selles, et el. mootor ei tooda vibratsiooni. Vaadeldav bensiinimootor aga vibreerib koormuse all ja kiirendades üksjagu. - Jah mootor vibreerib, mitte minu tehtud ülekanne Smile proovisin raamile fikseerimata lahtiselt järgi ja julgen niimoodi väita. Üldiselt elab selle vibratsiooni üle, aga soovitan arvestada.
Vasta

eks see vibratsioon on mureks jah, omal oli algul mootor kahe 50x50x5 vinklil, mis aga vibreeris kohutavalt, siis sai pandud 80x80x6 ja vinklid ka teistpidi- kandvad seinad väljapoole ja ikka pole hea, oleks tarvis vist 100x100x10 vinkleid või midagi tugevamatBig Grin
Omal mul 13hp honda klooni küljes tsent sidur ja lindiga mõõtes 40cm lepp oli kõige suurem, rihmaülekanne 1:2 ja ennem sai mootoril jõud otsa kui hakkas sidur libisema
Vasta

Eheee.

Kust otsast Honda GX 200 kloon annab välja 7,5HP kui orginaali võimsus on ainult 5,5HP ? Mõlemad 200 kuubikut.

Vibratsiooni vastu soovitan kasutada mootori max pöördeid ning sealt ülekandega niipalju alla tuua kui vaja. Siis on mootor vähem koormatud ja ei vibreeri nii palju. Samas müra läheb suureks.Katsetamise värk.

Alati võid kasutada ka kummipukside varianti, et mootori paned patjade peale.

www.estmotor.ee väikemootorid ja ehitustehnika . Kito tõsteseadmed
Vasta

Lugesin ülestähendust esivanema, meieri Peeter Peetri poeg Nurga märkmikust: Aurumasina 1 hobujõud võrdub 3 tõelise hobuse jõuga. Ja 1 "nastojaštsii lošadi" jõud on võrdne 7 inimese jõuga. Aastast 1912 ja osalt vene keeles- ilmselt kursus vene keeles. Palju meis tolle aja inimese jõudu, kas saab 1 hp= 21 meest?
Vasta

(12-07-2014, 12:38 PM)pen.skar Kirjutas:  Lugesin ülestähendust esivanema, meieri Peeter Peetri poeg Nurga märkmikust: Aurumasina 1 hobujõud võrdub 3 tõelise hobuse jõuga. Ja 1 "nastojaštsii lošadi" jõud on võrdne 7 inimese jõuga. Aastast 1912 ja osalt vene keeles- ilmselt kursus vene keeles. Palju meis tolle aja inimese jõudu, kas saab 1 hp= 21 meest?

Ühehobujõuline mootor peaks siis kahehobuserakendi eest olema! No ei usu, sest hobused teevad ikka isuga põllul tööd aga 1 HJ mootor oleks mänguasi. No proovigu sügavkündi kasvõi võidu teha. Mulje on küll selline, praktikas võrdlust näinud pole. Või on aurumasina HJ teisest klassist?

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

Nõukogude aegses töönormide raamatus loet hobusel olevat 0,8 HP
Vasta

Vahepeal arenes asi niikaugele, et meisterdasin kodustest-käepärastest vahenditest sellise asja:
   

Kindlasti tekib õigustatud küsimus, et mis sellel aretisel motoploki teemaga pistmist on. Aga on:

       

Ehk siis käisin ksf! Gravity juures ja tegime mõlemaid osapooli rahuldava tehingu ära. Siinkohal Graviti`le ka avalik tänu! Tore on kohtuda targa ja abivalmis inimesega, kes minu probleemidele siira huvitatusega kaasa elab.

Aretis oli vajalik selleks, et pruukisin ühest Eestimaa otsast teise kulgemiseks Partsi porgandeidBig Grin Täitsa lahe mööda maad kulgeda kiirusega 120+. Kes neid porknaid veel proovinud pole, siis soovitan.

Aga jamasid oli ka. Astusin Balti jaamas rongist maha, aretis reipalt taga lohisemas, ja juba mõnekümne meetri pärast otsustas üks ratas alt tullaSmile Egas midagi, torkasin ratta tagasi ja hiljem (ka koormaga) jälgisin ratast ja vajaduse korral togisin jalaga. Rohkem enam alt ei tulnud. Küll aga selgus, et Balti jaama pakihoid ei tööta ja ma olin oma kraamiga hädas nagu ell lapsega. Kuidagimoodi õnnestus ikka Selveris ära käia, närimist osta ja pingil konutates see ära süüa. Otsustasin sellest ebakülalislahkest linnast võimalikult kiiresti lahkuda. Ega Tartuski asi parem ei olnud. Tiirutasin raudteejaama läheduses, istusin pargipingile ja ajasin näidendi teksti pähe. Sellegipoolest oli tore reis (minul olid need porgandid proovimata) ja aretis oli mootori transportimiseks tegelikult väga mugav. OT lõpp.

Peale tankimist vajalike vedelikega hakkas mootor peale kolmandat tõmmet reipalt põksuma. Uskumatult ergas elukas: nagu veidi gaasi panin, tahtis lendu minnaBig Grin Liikuvat pilti ka: http://www.youtube.com/watch?v=TzyWfHFtFS0

Millal kõik need ilusad asjad toimivaks tervikuks saavad, ei oska praegu arvata. Spektaakliproovid ja pliitategu suunavad aja ja tähelepanu mujale. Aga ükskord algab aega...
Vasta

Mootor +sidur-käigukast. Kui õieti mäletan ,siis peab see mootor hakkama vedama Kutaisi tüüpi elukat või olen midagi maha maganud.? Nüüd jääb vaid ühenduse loomine ja eluka taltsutamine
Vasta

(12-07-2014, 16:53 PM)aavu Kirjutas:  
(12-07-2014, 12:38 PM)pen.skar Kirjutas:  Lugesin ülestähendust esivanema, meieri Peeter Peetri poeg Nurga märkmikust: Aurumasina 1 hobujõud võrdub 3 tõelise hobuse jõuga. Ja 1 "nastojaštsii lošadi" jõud on võrdne 7 inimese jõuga. Aastast 1912 ja osalt vene keeles- ilmselt kursus vene keeles. Palju meis tolle aja inimese jõudu, kas saab 1 hp= 21 meest?

Ühehobujõuline mootor peaks siis kahehobuserakendi eest olema! No ei usu, sest hobused teevad ikka isuga põllul tööd aga 1 HJ mootor oleks mänguasi. No proovigu sügavkündi kasvõi võidu teha. Mulje on küll selline, praktikas võrdlust näinud pole. Või on aurumasina HJ teisest klassist?

Võimsus on arvutuslik näitaja, mida pole mõtet kusagilt loodusest otsida - seda lihtsalt ei ole.Toungue

500 kilone universaalhobune suudab lühikese aja vältel (nii kümmekond minutit) arendada veojõudu 2-5 kN (sõltub pinnast, rakendist ja hobuse kapjade seisundist, peamiselt raudade olemasolust). Misjärel vajab puhkust (mis tema jaoks on ka näiteks 500 N nõudva käru vedamine). 1 kN kordades kauem.

25 cm lai adrahõlm 18 cm sügavusel saviliivas nõuab 800-1600 N. Pidevalt...

Raskeveohobustel on mõõdetud veovõimet sellesama veerandtunni jooksul 10+kN (aga need elajad kaaluvad ka poolteist tonni).

Pöördemomenti hobune arendada ei suudaToungue

Kes aga kangesti võimsuse ühikutes tahab mõelda, siis hipodroomitraavel arendavat kiirendamise hetkel pea 200 kW (seda nii 4 sekundi jooksul)Big Grin
Vasta

Aastat kümme tagasi oli püsti metsatalu, kus viljapeksumasin oli rehe? aida? alla sisse ehitatud. Läbi seina läks võll ja väljas oli "rossvärk", mille ümber rakkes hobune kõndis. Pöördemoment missugune! Neid "rossvärke" endid on veel ühe Saaremaa vaadikoguja kollektsioonis paar komplekti.
Vasta

(12-07-2014, 21:23 PM)Kodanik2 Kirjutas:  Nõukogude aegses töönormide raamatus loet hobusel olevat 0,8 HP
Nood olid deforsseeritud hobused, n.ö. hobuse põllumajandusvariant, mõeldud töötama kaertest madalama kalorsusega kütustega, nagu nt. õled või kuivatatud puulehed. Logistiliselt ja laomajanduslikult on kasulikum, kui kogu kolhoosi loomapark toimib ühel ja samal kütusel.

Puruks ja pool pööret tagasi!
Vasta

ENSV teeneline rahvakunstnik Iir Põhja on selleks korraks lavalaudade tolmu jalgelt pühkinud ning leiab aega arvutis plõksutamiseks ja ka motoplokiga tegelemiseks Wink Ja kavatseb arutelu teoreetilistelt hobustelt praktilisse motoplokindusse tagasi suunata.

(13-07-2014, 08:36 AM)klaave Kirjutas:  Mootor +sidur-käigukast. Kui õieti mäletan ,siis peab see mootor hakkama vedama Kutaisi tüüpi elukat või olen midagi maha maganud.?

Jah, täpselt nii see on.

Kogu mant sai "ihutreialile" üle antud. Kusjuures peab märkima, et meie seisukohad lahenduste osas olid pea täielikult kattuvad. "Ihutreial" sai valmis siduri otsa käiva flantsi ja andis minu kätte, et sinna nuudid teha. Kui see tehtud ja mootori/käigukasti distants "sisemiselt" paigas, saab edasi tegelda "välise" atribuutikaga (mootori/kasti flantside vahelise distantsdetaili täpne pikkus.)

Võtsin ühendust Lepatehnika peremehe hr Lepaga, kes on suuteline sisenuute tekitama. Konkreetsete summadeni veel ei jõudnud. Küll aga ütles ta, et kui on karastatud materjal, siis nuute teha ei saa. Ei ole karastatud, tavaline "pehme" värk. Samas väitis hr Lepp, et oleks vaja karastada, muidu ei pea vastu ja kõlbab vaid "pühapäevasõitudeks". Minu "ihutreial" (kes pole ka päris isehakanud, vaid on asja õppinud) arvas klassikut tsiteerides, et mis ta´ga ikka juhtub, see vaas on ju rauast Wink Nojah, 19. sajandi piidermeieriga tegu ei ole. Isand Lepp jälle ütles, et suvalist kuuri tagant leitud teatmata margiga materjali tema termotöödelda ei oska/julge. Ilmselt pole see väide täitsa vale, kuigi kipub kiskuma sinna kanti, et sina maksa raha, meie teeme "võtmed kätte" lahenduse.

Vot nüüd ei oskagi seisukohta võtta, kas on vaja karastada või mitte. Palun Tarkade Klubi arvamust.
Vasta

nagu meil üks vanem treial/mehaniseeria ütles- pitsiga kirsipunaseks ühtlaselt ja õlivanni ning karastatud ta ongi. Uuema aja mehed teevad kraadide järgi mitte silma järele
Vasta

Oli natuke teistsugune ja täpsem võrdlus: kuumutad, kuni on koera t**a värvi. Teine teema on materjaliga, kui ikka tundmatu asi, siis tulemus ka tundmatu. Väike lootus muidugi on, et vähe kõvemaks tõmbab.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne