[Jahimees]

Kui teenusepakkuja jaoks on oluline materiaalne kasum, siis tuleb sellele olukorrale läheneda kapitalislikult mõeldes - see tähendab kulude täielikku ülevaadet.
Niisamuti, nagu põllumajanduses on ka kommunaaltehnika (ja ka muude tehnikavaldkondade,nt:metsandus) puhul vaja endale väga hästi teha selgeks keskkonnatingimused, kus tehnika peab töötama. Lisaks tehnika mahtumisele teele (manööverdamisruum) tuleb teha kindlaks, kui palju on reaalset ruumi äralükatud lumele. Näiteks võib olla vanal külateel paarikümne meetri pikkusega umbes meetrikõrguste äärtega kivisild, kuhu võib koguneda korraliku saju korral selline kogus lund, et te ei saa seda lükata mitte kuskile. Sellises olukorras nõuabki keskkond puhuri või äratõstmise võimalust.
Ning nagu ka CORRADOg60 siin paar postitust ülevalpool mainis - tuleks teha endale täpsed märkmed kiviaedadest, hekkidest, istikutest, maamärkidest jne. Sellega saate luua endale sellise teabehulga, mille alusel hakata valima tehnikat.
Kui keskkonnatingimused, inimsoovid (töötaja nõudmised), ettevõtmise läbivimise riskid ja ka ettevõtte rahalised võimalused on teada, siis on aeg valida Ida ja Lääne poolt pakutava tehnika vahel.
Siin on läinud kuidagi kaklemiseks kahe ilmakaare vahel. Mõlemal on omad plussid ja miinused ja ettevõtja (teemaalgataja) teeb oma valikud vastavalt oma tarkusele. Mina ei ole kunagi sellise teenuse pakkuja olnud, kuid tehnika on alati huvitanud ja ringi vaadates konstateerin seda, et tehnikat vajavad ettevõtted on olenemata valdkonnast (teedeehitus, metsatöö, põllumajandus, kaubavedu jne) liikunud Lääne tehnika peale. Lõplik valik jääb ikka autorile endale.

Mina olen oma huvist uurinud Lääne lumetõrjetehnikat ja keskkonnatingimusi, kus need töötama peavad ja kaks asja on väga selgelt väljatoodavad:
1) Põhitöö tehakse sahkadega. Tehnika, mis sahku lükkab on valitud vastavalt regiooni keskkonnatingimustele. Näiteks alpides liiguvad Unimogid, millel on muudetava nurgaga libliksahk ees, mõlemal küljel kõrge hõlmaga sahk, mille kõrgus on horisontaalselt muudetav (vallide jaoks) ja kõhu all väike tera (mille serv on reeglina pehme). Mõnedel on ka puistur kastis. Nende autode sahalaius on kokkuvõttes üle 10 meetri.
Teiseks näiteks võiks tuua Soomes nähtus lahendus, kus traktoril on lisaks ees oleval sahale taga veetav üheteljeline greider, kus on küljes suur sahk, mille reguleerimisulatus on väljapoole traktori gabariitidest. Liikudes lükkab esimene sahk lume teelt valli ja järelveetava greidrisahaga lükatakse lumi kaugemale, et vall ei läheks kõrgeks.
2) Puhurid tulevad käiku, kui neid on tõesti vaja, ehk siis, sahaga ei mahu/saa või on lume kiht sahkade jaoks liig. Kasutatakse ka muidugi laadimiseks. Küsimus on mõttekuses, näiteks juba liikumiskiiruste erinevuseid silmas pidades, isegi lennujaamades on kasutusel sahad ja puhurid.

Daffi poolt kirjeldatud olukorrast Saksamaa teedel pole varem midagi kuulnud. Kiiruga otsides ei andnud ka Google ühtegi konkreetset viidet. Ma küll kahtlen, et see sedasi oli, nagu postitaja kirjeldas. Ei ole need Vene puhurid mingisune ilmaime. Ilmselt oli see olukord sedamoodi, et seninägematu lumetorm pani inimesed olukorda, kus välja aeti kõik olemasolev tehnika - ka alles hoitud ja töökorras Zilid, et võimalikult kiiresti tagada teede läbipääs.
Paar aastat oli ka meie riigis ootamatu lumeuputus. Ka telekast näidati, kuidas Saue vallas käis kollane Zil-157 puhur mingisugust teelõiku puhastamas. Nendesse asjadesse valatakse kütus sisse siis, kui on vastav erivajadus (tihti tingitud ajast ja kättesaadavusest, mitte tehnika suutlikusest). Reaalsus on see, et vaadake netivideotest erinevate lumepuhurite tööd ja te näete üsna kiiresti ära, et need vene veokabaasil asjad jäävad oma näitajates Lääne omadele alla igast asendist.

Nõustun v6saga selles osas, et tihendiprobleem (ka üldine mõistusevähedus) on paljudes tehnikavaldkondades suur probleem.