07-10-2012, 09:33 AM
(06-10-2012, 23:57 PM)v126 Kirjutas: On ilmas olemas teooria ja praktika. Teoorias on paljud asjad ilusad ja toredad, aga vaata praktika on niisugune kiuslik asi, et ei klapi vahel kuidagi teooriaga kokku.
...
Kui ei klapi kokku, on teooriat liigselt lihtsustatud.
Kui räägime vene liigendraamiga traktori tagasilla koormamisest, siis mina jagaks koormuse kaheks: T-kujulise ristlõikega betoonplokk metallraamis (siis saab kinnitused teha raami külge viimast kõige vähem väntsutaval viisil, viies ühtlasi kõrguse võimalikult väikeseks. Kantmeetrist peaks täitsa piisama - 2,5 t puhast haardekaalu
. Poolraamile saab paigaldada umbes 1,4 meetrit pika kolaka nii, et see ei sega oluliselt midagi. Laius peaks olema vähem, kui traktori laius - vähem mahtumise muresid. Usun, et 2 m on piisav. Siit tuleb põhja pindala 2*1,4=2,8 ruutu ja kui tahta mahuks 1 kuupmeetrit (allaulatuva raamiosa vahel oleva betooni võiks jätta praegu arvestamata, kuna ma ei tea koobastevahe mõõte), tuleb kolaka kõrguseks 1/2,8= 0,35 cm. Nii õhuke plaat tahab palju rauda saada üles, et dünaamilised löögid või juhi rumalus/hooletus/tahtmatus seda ära ei lammutaks... Või tummist raami ümber (mis jällegi raha maksab
...)Teine kolakas peaks olema rippsüsteemi otsas. Tasub kaaluda sirge tera täiendamist kantmeetri betooniga, mis paikneb tera ja rippsüsteemi vahel raamis - 30 cm paksusega "betoonseibi" maht tuleb umbes 2,3*1*0,3=0,7 kanti * 2400=1656 kg. Kuna sihuke tera ise kaalub ka üle tonni, peaks pea kolmest tonnist kahe meetri kaugusel tagasillast oluliselt abi olema...
Mul on tuline kahju, et ma sihukest tera omal ajal Seinäjoel ei pildistanud. seal oli ühel omamoodi põllumehel T-150K, millel ees pööratav-murtav Karitek ja taga ise täiendatud sirge "viitospillarin" tera justnimelt betooniga täiendatuna. Tegi vallale teenust ja lükkas oma radu sihukese komboga. Oli sihuke russofiil, poeskäiguks oli Niva...
Üks mure Suure Tehnikaga lume lükkamisel on nähtavus. Suured mootorikatted ja (eriti vene tehnika) puhastatava aknapinna piiratus loovad kergesti olukorra, kus juhikohalt lihtsalt ei näe sahka. Siis sõidadki oma ruumitaju järgi kaugele ette vaadates. Nagu õlitankeriga - ka seal olevat oluline vaadata ette paari kilomeetri taha ja kõik, mis kaob parda taha, on päästmatult kadunud niikuinii...
Kui T-150K rooli tagant veel midagi näeb, siis K-70x puhul lähinähtavusest rääkida ei saa. See kapotikolakas on ikka tõsiselt ees. Eriti, kui võrrelda tänapäevaste sama võimsusklassi masinatega...
Usun, et T-150K saab tehapäris võimekas lumetõrjevahendi, kui võtta aluseks võimalikult vähe ratsitud isend, paigaldada ette murtav (kiir?)sahk ja taha ristitera, viia traktor tehniliselt tiptop korda (see mootor elab mõnikümmend lisahobust hoolika mehe käes ka üle
) ja lisada hulgaliselt modifikatsioone (lisaraskused; kabiini, eriti klaaside soojendused; lisatuled eraldi lülitatavaks; talvemustriga tööstusrehvid või ketid; nüüdisaegne juhiiste jt). Samas maksab selline traktori uuestiehitamine kergesti sama raha, mille eest saab sama võimsusklassi traktori (tõsi, esisillaroolimisega).Või teed eestlast: paned odavalt ostetud rondiga esimese Tõsise Hangeni, kus miski puruneb ja hakkad alles siis mõtlema...