[DevilDeVille]

Viimasel ajal päris palju mõelnud uue auto ostmisele ja minu puhul langeb siis valik küll juba patareidega masina peale suure tõenäosusega. Elan nimelt Norras ja siin on elektriautode hinnavahe vastava mudeli diisel/bens versiooniga olematu. Lisaks elektriautode jooksev pidamine teemaksude näol on juba tuntav võit. Laadijad leidub kõikjal ja kohati on isegi magalarajoonides tee ääres osad parkimiskohad laadijatega juba.
 Aga ma arvan, et ma veel ei osta seda sest puudub vajadus lihtsalt uue auto järele. Pigem ostan mingi vanema V8 diisel Chevy pooleldi hobiautoks kuni seda veel teha saab 

Elektriauto Norras on igati mõistuspärane valik aga kiusliku inimloomana tahtsin küsida, et mis võlu peitub vända/plokipoolitajaga Chevrolet pidamises hobiautona või isegi ravitud lastehaigustega Duramax-iga erimi pidamisel hobiautona?

Võlu peitub selles, et minu käes pole veel ükski US ja A auto peal olnud mootor remonti vajanud. Kõikvõimalikud Euroopa preeeeemium autod aga küll. Ma muidugi ei pea ka ühtegi isendit üle aasta. Välja arvatud pühaduseteotus Chevy TS 3.4 mootoriga mis vajas 4a jooksul vaid uut radikat(lisaks hooldus muidugi) ja selle vahetus käib sirge seljaga kapoti alt mitte ei pea enne tagavararatast, kindalaeka luuki ja vasakut tagumist piduriklotsi eemaldama auto küljest.

Ma ikkagi ei saanud aru, mispidi seondub masuudipress hobiautondusega. Tavaline pisiplokk või suurplokk või LSx on igati loogilised aga ilma jõu, ökonoomsuse ja kestvuseta alternatiivsest sünnituskanalist pärinev masuudipress?