Tulevikutransport
#41

gaasi asemel võiks igasuguse orgaanilise saasta ka vedelaks "naftaks" konvertida. mulle väga meeldib oil 2.0, mida ma siin kuskil juba maininud olen. viskad oma sita ja kartulikoored ja niidetud muru ja muu taolise pütti ja välja voolab põlev vedelik, mida vähese vaevaga saab ka mootorites pruukida ja kogu protsess pealegi süsiniknegatiivne.
Vasta
#42

(15-11-2012, 11:28 AM)v6sa Kirjutas:  Kuid ikkagi jääb üles probleem, mida teha jääksoojusega suvel?

Võsa, Sinu pikk ja ülimalt põhjalik jutt on jube põnev!
Aga pakuks kohe välja selel suvise kuuma ülejäägi kasutuse, mis küll läheb ikak samasse auku Sinu välja toodud probleemidega "tänastest eestlastest". Lisaks ei kujuta ette, kui "kuum" see kuum on.

Lihtsalt tolle gaasitehase kõrval peab olema teine universaaltehas, mis suvisel ajal toodab iseendale ette ülisuurt kuuma vajavat toormaterjali ja siis sügisest kevadeni väärindab seda. Kõik metallidega seotud tehased on sellised. Sõltub, kui suur on ülejääv kuumus aga 3-4-5 kuud näiteks valaks see tehas endale ette sulametallist toorikuid vahelattu. A'la kukill-malm, alumiinium etc. Ning ülejäänud aasta töötleb sama tehas toorikuid.
Sama asi tuleb ka tuumajaamaga, kus on samamoodi meeletu jahutamise vajadus. Metallurgia on selles suhtes ju meeletut kuumust vajav tootmisharu, kus praegu kasutatakse kuuma tekitamiseks fossiilseid kütuseid, kas otseselt või kaudsemalt läbi elektri. Lahendades tuumajaama jahutusvajaduse seda veel millekski kasutades kompleksselt, on see kõigile kasulik. Aga metallurgia tehas saab olla vaid kahes kohas: kas maagi lähedal ja varustatud raudteega või sügava merega merekaldal. Raudteed on igal juhul vaja. Eestis vastab neile tingimustele ainult üks koht ja sinna on ka tuumajaama pakutud: Pakrid. Ja näiteks mina olen selle poolt. Samas miks mitte tuumajaama asemel siis ehitada Sinu kirjeldatud piisava võimsusega ökojaam. Sama asi: toorainega varustamisel on kaks konkurentsitult efektiivseimat transporti laev ja rong.

Jah, see kõik on igal juhul väga kallis ja see "tänane eestlane" ärikana ei kavatsegi mõelda kaugemale - ehe näide kõik tuulepargid! IGA tuulepark vajab tegelikult kompensatsioonijaama kõrvale, mis silub ära kõik tuuletusest ja äkilisest tekkinud tuulest tingitud "löögid" üldisesse võrku. Tuulepargi piirist väljuvas traadis peab olema 24/7/365 kogu aeg "ühepalju elektrit". Eestis see nii ei ole ja kui Eesti energeetika üks grand old man'e Hr.Vali seda tippjuhina "nõudma" hakkas, sai kohe sule sappa ja energeetikat saadeti "juhtima" täiesti ebapädev tankistide seltskond eesotsas Veskimäega. Kuulekad poliitprostituudid ja puudlid.
Kõik, ongi ring täis ja ei avane 2013 mitte elektriturg, vaid jõumeetoditega meie rahakotid. Kuidagi peab ju ämma kappi kilekotti sularaha saama ja seda sulli parteidele jaganud ärikate arved uuesti täidetud.
Vasta
#43

(15-11-2012, 12:32 PM)PlyVal64 Kirjutas:  ...
Lisaks ei kujuta ette, kui "kuum" see kuum on.
...

Noh, palju sealt sisepõlemismootorist või mikroturbiinist ikka kätte saab... 80-100 kraadi. Protsessiaur peaks vist olema ülekuumendatud, mida otse elektri tootmisest kätte ei saa.

Kui aga panna biogaasitehas praegu tavapärase sisepõlemismootoritoorme asemel toitma aurukatelt (kuhu üsna kenasti kogu saadav toorgaas sobib, küsimus on vaid heitmete puhtuse tagamises), siis saab sellist sooja, mida vaja. Küsimus on ju kogu süsteemi kasuteguris ja siin ei pruugi lihtsaim lahendus sugugi efektiivseim olla (kuigi pahatihti siiski on...).

Tõsi, kui peamiseks tooteks jääb elekter, peab üsna hoolega kalkuleerima, milline tehnoloogia mõistlik on. See, et põhimõtteliselt üks asi on võimalik, ei tähenda veel rahalist/keskkondlikku/ressursikulutuse mõistlikkust.

On meil siin mõni inimene kes teab, kuidas auruga käivad elektrigeneraatorid tegelikult käivad? Oleks endalgi huvitav teada.

Sünteetiline vedelkütus (oil 2.0) on paljulubav asi. Suvalisest bioloogilisest toormest (puit, võsa, hein, naabri kass, naaber ise...) Kahjuks praegu veel laboriteema, katsetehased ei ole käivitunud päris loodetud viisil... Ning hetkel mulle teadaolevalt täiesti sünteetiline tegevus.Rolleyes
Erinevalt looduslikku ökosüsteemi kasutavast biogaasireaktorist...Cool

(15-11-2012, 12:32 PM)PlyVal64 Kirjutas:  ...
IGA tuulepark vajab tegelikult kompensatsioonijaama kõrvale, mis silub ära kõik tuuletusest ja äkilisest tekkinud tuulest tingitud "löögid" üldisesse võrku. Tuulepargi piirist väljuvas traadis peab olema 24/7/365 kogu aeg "ühepalju elektrit". Eestis see nii ei ole ja kui Eesti energeetika üks grand old man'e Hr.Vali seda tippjuhina "nõudma" hakkas, sai kohe sule sappa ja energeetikat saadeti "juhtima" täiesti ebapädev tankistide seltskond eesotsas Veskimäega. Kuulekad poliitprostituudid ja puudlid.
Kõik, ongi ring täis ja ei avane 2013 mitte elektriturg, vaid jõumeetoditega meie rahakotid. Kuidagi peab ju ämma kappi kilekotti sularaha saama ja seda sulli parteidele jaganud ärikate arved uuesti täidetud.

Osaliselt nõus. Suletus süsteemis peab see nii olema. Kui vaatame Eesti elektrivõrku, siis meie oleme osa suuremast süsteemist ja võime lubada endale kompenseeriva võimsuse laenamist. Ehk teha rehepappi...Big Grin

Mille otstarbekus pikas perspektiivis muidugi on küsitav - ühendusliinide läbilaskevõime on piiratud ressurss ja hajatarbimist oleks ju mõistlik varustada süsteemi ühendatud, kuid siiski hajali paikneva tootmisegaWink Ning ega naabridki vaata hea pilguga, kui me nende süsteeme vahelduva eduga solgime.

Muide, biogaasijaamast kütuse saav ottomootoriga elektrijaam on üks selliseid süsteeme, mille käivitamine ja seiskamine on võimalik loetud sekunditega (oli vist 35...). Eeldusel, et gaasi ikka on. Ning gaasi mahutamine on tehniliselt lihtne ülesanne...

Ehk minu arvates võiks tuugenitega võrdne püsivõimsus olla ka BiGaJa poolt pakutav - tuul on ikkagi tasuta käes, vaid selle püüdmine maksab. Ning kuna elektri hinna määrab tarbimise ja tarnimise vahe. Kui odavat vee- ja tuuleenergiat ikak ei ole piisavalt, siis kannatab juba BiGaJa käima lükata ning kui neist ka väheks jääb, siis hakata Narva katlasse enam kivi kühveldama.
Tõsi, viimase reaktsiooniaeg oli vist ligi tund...

Variante on mitmeid. Küsimus on selles, mida me tahame ja mida me tegelikult oleme suutelised kinni maksma (mitte ainult rahas, vaid ka keskkonna ja oma elutingimuste arvelt).

Kel huvi rohkem, tasub sirvida Tartus peetavate TEUK-konverentside materjale:
http://tek.emu.ee/teuk-konverentsid/teuk-kogumikud/

Otseseid lahendusi on seal harva, kuid mõtlemisainet jagub...
Vasta
#44

Biogaasist tean väga vähe, aga ksf! V6sa näikse teemat valdavat.
Kuna energiaturg läheb järjest julmemaks ja ahnemaks, siis peaks vist tähelepanu pöörama neile kütuse/energia liikidele, mida on võimalik oma kodus ise valmis vaaritada või kinni püüda. Iseasi kui see massiliseks muutub. Kahtlustan, et siis lüüakse maksud peale ka kodustele tuulikutele...

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#45

(15-11-2012, 16:44 PM)Basilio Kirjutas:  ksf! V6sa näikse teemat valdavat.
Just-just!
Aga ühte mitte nii meeletut sooja vajavat tootmisharu tean veel: puskari ajamine Big Grin Kui juba niigi on biomassiga tegu ja üldiselt ka sadama ülim lähedus vajalik, siis miks mitte üleliigse soojaga toota piiritusküstust? See on energiakandja, mida saab salvestada ja koguda. Kuidas Brasiilia on oma meeletu piirituskütuse tootmisvõimsuse lahendanud? On ju piiritus üks alternatiividest teemakohaste masinate käitamisel.
Vasta
#46

Piirituse ajamisel on ka meeldiv külg, enamik põlde mis on söötis, läheks toorme kasvatamise alla. Põllumeestel ja maapiirkondadel oleks siis vist nagu loota et tekib ka elu uuesti kapakohilasse või kuratteab kuhu. '

Tore oleks näha kaugeid piirkondi mis ei ole väljasurnud ja mis kasutatakse piisavalt ära, selleks et ääremail oleks ka elu. Kuid projekt on vist liiga ulme Big Grin

http://www.motoristiklubi.eu  : pidevas sisu lisamises tegemistest.
Auto on vaid tagaveoline, ülejäänud on ostukärud!
Vasta
#47

Piirituse kasutamist kütusena on selles foorumis juba arutatud.
Kusagilt on kõrva jäänud, et kütusepiirituse ajamine ei tasuvat ära. Brasiilias on see suhkrutootmise kõrvalsaadus. Jääb vähem sodi järele.
Teema on kahtlemata huvitav ja olen ka ise seda kunagi kaalunud, aga loobusin. Aurutamiseks-destilleerimiseks läheb hulga kütet ja on palju mässamist. Lisaks aroomid, mille peale naabrid organitesse teatavad. Aga kui keegi viitsib ära proovida, siis võiks oma kogemusi jagada.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#48

lugupeetud ksf! v6sa kompetentsi ma loomulikult kahtluse alla ei julge seada. ja pole ju põhjustki. aga hästi tagasihoidlikult julgeks piiksuda, et see oil 2.0 mida mina tean, on läbinisti bioloogiline. tegu bakteritega, kes söövad suva orgaanikat ja situvad üsna nafta sarnast põlevat vedelikku. ja viimati kui ma mainitet kaubamärki omava firma kodulehele vaatsi, siis igatahes pakuti lahkeste sisteemi müügiks. a noh, välismaa keelne asi, eks võisin millestki ka valesti aru saada.
Vasta
#49

Tunnistan oma silmaringi ahtustSad - oil 2.0 on tõesti midagi muud, kui minu viidat sünteetilised vedelkütused (diislikütus läbi F-Tprotsessi, etanool lignotselluloosi lagundamisest).

Peab rohkem uurima, just seda osa, millest patendi omanik midagi ei räägiWink

Huvitav on ka utmistehnoloogia - ka selle abil saab sundida süsinikahelaid oma kuju meile vajalikus suunas muutma... Kahjuks jälle peamiselt laboriteema. Huvitav, miks...
Muide, TTÜ on aastaid seda teemat ajanud ja minu teada peaks neil oleme ports patente puidust põlevate substantside kättesaamiseks.

(15-11-2012, 17:13 PM)ryblik1 Kirjutas:  Piirituse ajamisel on ka meeldiv külg, enamik põlde mis on söötis, läheks toorme kasvatamise alla. Põllumeestel ja maapiirkondadel oleks siis vist nagu loota et tekib ka elu uuesti kapakohilasse või kuratteab kuhu. '

Tore oleks näha kaugeid piirkondi mis ei ole väljasurnud ja mis kasutatakse piisavalt ära, selleks et ääremail oleks ka elu. Kuid projekt on vist liiga ulme Big Grin

Pea pool söötis põldudest on söötis seetõttu, et neil millegi kasvatamine on pika miinusega tegevus (muld lahja, saastunud, liig märg või kuiv). Ülejäänust jälle pool on söötis seetõttu, et omanik on nii otsustanud (üsna tihti on otsuse taga alale tehtud detailplaneering...).

Needamad põllud võiks sama hästi ka biogaasitooret kasvatada... Ei ole vahet, millist päikesekonservi avadaWink

Kui ainult leidub keegi, kes suudab üksikud omanikud (eriti "omanikud") ühise mütsi alla tuua...Rolleyes

(15-11-2012, 19:36 PM)diesel Kirjutas:  ...
kompetentsi ma loomulikult kahtluse alla ei julge seada.
...

Kompetentsi pole mul grammivõrdki.Sad Kompetentsust teatud alal natuke hakkab kogunema...Rolleyes

Kompetents - võimupiir.
Kompetentsus - teadmised ja oskused, pädevus.
Allikas: ÕS.
http://www.keelevara.ee/login/?d=qs2006&q=kompetentsus&sne.x=0&sne.y=0

See, et Kutsekoda kutsestandardites oskusi kompetentsideks nimetab, on omaette kurb nali...
Vasta
#50

(17-11-2012, 16:20 PM)v6sa Kirjutas:  Needamad põllud võiks sama hästi ka biogaasitooret kasvatada... Ei ole vahet, millist päikesekonservi avadaWink
Pakun, et vähemalt selle teema parim lause ! Küta, Võsa! Big Grin

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#51

Tekkis huvi, et mida siinse foorumi külastajad sellisest ühistranspordist arvavad? Link siin: http://en.wikipedia.org/wiki/3D_Express_Coach

Kas ka Eesti tulevik?
Vasta
#52

(28-11-2012, 11:56 AM)K4uri Kirjutas:  Tekkis huvi, et mida siinse foorumi külastajad sellisest ühistranspordist arvavad? Link siin: http://en.wikipedia.org/wiki/3D_Express_Coach

Kas ka Eesti tulevik?

Ei usu, et siin säärase investeeringu tarvis piisavalt tarbijaid leiduks. Vajalik harjumuspärase taristu ümberkorraldamise ulatus on liig suur ja eestlase vastumeelsus probleemidele "kastist väljast" otsa vaatamiseks liig tugev.

Kuigi mõte on huvitavBig Grin - teatud suunad linnased saaks nii kenasti kaetud liikust häirimata. Huvitav, mis oleks sellise Tallinn-Tartu liini maksumus? Ilmselt mitte väiksem, kui postide otsa tõstetud raudteel...Rolleyes Ning eeldaks täispikkuses kaheniidilist, et liiklus toimuks mõlemal suunal.
Vasta
#53

3D buss on vast mõeldud ikka kitsaks jäänud tänavatega suurlinna, kus ei ole mujale laieneda kui üles. Nagu majadelgi.
Kui vaatasin aga bussi kõhualuse kõrgust, siis meenus kohe sellesuvine intsident Pärnus Uuel sillal, kus treilerijuht üritas ekskavaatori noolega silda pooleks sõita. Sild oli tugev ja korralikult ehitatud. Kaotajaks jäi masin, kuigi ka silla remont ei tule mitte odav. Treilajuhi 7 järeltulevat põlve ka vist maksavad.
Bussi kõõritades ... mnjah. Rolleyes

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#54

(14-11-2012, 19:12 PM)Basilio Kirjutas:  Led lambindusest on olnud plaanis teha eraldi teema ning jagada oma kogemusi, mida tasub osta, mida mitte. Aga pole eriti viitsinud, laisk nagu ma olen... Smile
Püüa laiskusest üle saadaSmile Hea oleks juba ledipeale maja ümber teha.
Vasta
#55

Meie ledihindadega on igasugune ümbertegemine majanduslik enesetapp. Võta lahti ebay ja telli sealt kasvõi prooviks meie pilusilmsete sõprade käest. Ma olen sealt mõnedki ledid tellinud ja oleks hea kogemust jagada.

Eriti huvitab, kas COB tehnoloogial põhinev led lamp on oluliselt parem kui SMD ledidel põhinev.
Vasta
#56

(28-11-2012, 18:00 PM)Mahno Kirjutas:  Eriti huvitab, kas COB tehnoloogial põhinev led lamp on oluliselt parem kui SMD ledidel põhinev.
Vot seda tahaks mina ka teada! Hiinlased on mulle COB lampe pakkunud küll otse vabrikust, aga alla 5tk näidiseks ei taha saata ja saatmise eest üksi küsivad 25 taala. Lampide endi hindu ei tahtnud ka kuidagi avaldada.
Muidu nad ärplevad küll, et sobib täpselt 100W hõõglambi asemele, nii et vahet ei märkagi mujal kui elektriarves. Aga see on kõik oftopic. Pean vägisi lediteema ära tegema... Wink

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#57

Samas kui nad 5tk saadavad ja 25 taala küsivad, siis 5 taala/tükk pole ju viga.

Ega mul pääsu pole, pean ise midagi ära tellima. Ainus jama selles, et COBidega on ainult spotlightid aga mul kohtvalgusteid eriti kodus vaja pole - hetkel oleks vaja välja vahetada hoopis E14 sokliga üldvalguse pirnid, mis krooniliselt läbi põlevad. E27 pirnid peavad paremini vastu. Kas mul on halb karma või on siin mingi loogika ka?

Kust sina oma hiina kontakte leiad?
Vasta
#58

Kõtt leedide teemasse oma koppidega. Toungue

Las see jääb (oma) tagumiku tulevikus liigutamise märgade unenägude jaoks...Rolleyes
Vasta
#59

(29-11-2012, 10:12 AM)Mahno Kirjutas:  Samas kui nad 5tk saadavad ja 25 taala küsivad, siis 5 taala/tükk pole ju viga.

Ega mul pääsu pole, pean ise midagi ära tellima. Ainus jama selles, et COBidega on ainult spotlightid aga mul kohtvalgusteid eriti kodus vaja pole - hetkel oleks vaja välja vahetada hoopis E14 sokliga üldvalguse pirnid, mis krooniliselt läbi põlevad. E27 pirnid peavad paremini vastu. Kas mul on halb karma või on siin mingi loogika ka?

Kust sina oma hiina kontakte leiad?
Vastan lühidalt, kuna tõepoolest OT-ks läinud. Õige teema nüüd http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=42934&pid=295952#pid295952
See 25 taala oli puhas saatekulu(DHL), sinna lisanduks pirnide hind, mis on teadmata.
E14 sokliga pirnid paistavad olevatki sellised äbarikud. Ämm kasutab ka neid ja surevad nagu kärbsed.
Kuna pean netipoodi, siis peavad hiinlased mind mingiks lambimagnaadiks ja saadavad reklaami iga päev! Mina ei otsi neid vaid nemad mind! Toungue
See on hea, sest hoitakse kursis uusimate toodetega, mida siinmail veel nähtudki pole.
Aga nüüd tõesti - kõtt ledi teemasse!

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#60

Elustaks teemat. Mitte just tuleviku, vaid pigem minevikuauto, aga siiski... Puugaasile ümber ehitatud sõiduauto. Puid veel metsas on. http://www.youtube.com/watch?v=kG8iR5DRLpw
Poisid on igatahes tublid!
Ühtlasi tekkis küsimus, mis toimuks TÜV punktis, kui sellise tossava pajaga sinna sisse trügida. Big Grin
Visatakse välja, lastakse maha, veel midagi?

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne