"Vanemuine" hävitamisohus!
#1

Ma nüüd ei tea, kui paljud militaristide tegemistel silma peal hoiavad, aga mootorrataste ja autode pinnalt sõjahullude ja uunikuhullude huvid kattuvad. Ja kas uunikuhuviliste hulgas leidub ka laevahuvilisi - vot ei tea.

Siit hakkab teema kerima: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic...&start=180

Sõnaga, et entusiastlik foorumikasutaja Meigo hakkas uurima, mis teemaksolevast mootorlaevast saanud-saamas on. Tahab projekti kirjutada jne. Mina aga olen lugenud siit neid bussitaastamise jutte ja rääkinud ka vagunite-vedurite taastamisest ja... olen Meigo ettevõtmiste kohapealt veidi skeptiline.

Aga Tartu sadam kibeleb paari kuu jooksul otsustama, mis Vanemuisega peale hakata ja on reaalne oht, et laevuke tehakse rauaks-rahaks ja Pegasus jääbki vesikonna ainsaks arvestatavaks laevaks.

Kas seda just nüüd varjupaika organiseerida (Ei usu, et keegi suudaks seda rauana välja osta ja veel vedamist kinni maksta) aga äkki äratan mingise huvi kaasfoorumlastes.
Vasta
#2

Soobel, merehulle leidub ja mitte üks või kaks. Aga mistahes ka maailma kalleima auto restaureerimine on kommiraha kas kõnealuse Vanemuise või teise, kunagise ENSV suurima jahi ja VSÜ "Kalev" Jahtklubi lipulaeva, Pirital Olümpiakeskuse lindi läbilõikamisel osalenud Vanemuine restaureerimiseks vajalike summade kõrval.

Ma toon Sulle ühe näitepojukese: selle 7,6X2,63 puupaadikese restaureerimine/ehitamine näituse korda koos kogu vajamineva tehnikaga - 46 000 EUR! Meie ostsime selle ära vaid projektile ja defekteerimisele kulunud olematu raha eest, sest sellisest tööst loobuti (arusaadav ju miks Wink ).

Tolle 1936.a. harkpoomketši reustauratsiooni maksumuseks hindasid 10 aastat tagasi seda vaatamas käinud sakslased 1-1,5M eur ja väitsid, et tuliuus ehitada on odavam. Too Tartu mootorlaev ei oleks teps odavam restaureerida, pigem uuesti kunagi üles ehitada. Selleks võiks originaali ülitäpselt üles mõõta ja maksimaalselt üles pildistada ning säilitada mingi spetsiifiline detail. Purjekal on selliseks asjaks tinakiil, mis on teatud kohas maa sees peidus, sest juba nõukaajal varastati metalli ja veeti vanarauda!
Vasta
#3

Seal foorumis arvatakse et nii suur summa on utoopia. Ühest küljest küll: raudkere on ju olemas, pealegi veel põhi hiljuti vahetatud.
Teisest küljest - masin ju praktiliselt maja suurune, kui palju kulub siseviimistluse ja akende jaoks, eriti, kui need peavad vastama mingisele normile, mis lubab neid laeva, mitte maja juures kasutada.
Pealegi selliseid, täiesti sõitvaid ja korras laevu müüdavat Venemaal mõnesaja tuhandega.
Vasta
#4

See ei ole utoopia, SEE ongi tegelik elu merel ja mereasjades!
Muidugi kui teha tartlaste jälekuutite kombel euroaluse laudade ja tõrvapapiga, kruvides seda kokku veel kipsikruvidega, saab jah odavamalt. Miski vana belarussi mootor peale, tavaline aknaklaas etc.
Aga vaid ja ainult uus katel koos kasti ja sõuvõlli ning propelleriga ja nii, et sillas "vajutad nuppu ja laev sõidab" koos muu sinna juurde vaja minevaga läheb maksma mitte vähem, kui 150 000 eur...
Sellise reisilaeva restaureerimine on pisut teine asi, kui Ikarussile elu sisse puhumine!
Vasta
#5

Ehk et kisub sinna Järvajaani Ikarus620 taastamise teemasse - odavam on osta ja kohale tuua samasugune sõitev masin...
Vasta
#6

kui mõni reaalne isik ei tunne südames eriti tõsist sügelust Tartu Vanemuisega tegeleda, siis ei juhtugi midagi peale vanaraua. foorumite arutelu on reeglina ikka ainult jutujätkuks ja suusoojaks.
või kui optimistlikumalt sõnastada, siis piisab ainult koguneda grupil tõsistel aktivistidel ja küll siis leitakse raha ja leitakse tegijad ja ehk lõpuks sõitjadki Smile

Siin üks näide Venemaalt, kus entusiastide punt jõudis vana 1956nda aasta auru-rataslaeva taastamisega üsna kaugele aastatel 2006-2010, isegi aurumasin pandi käima http://www.youtube.com/watch?v=lCOhGhyJ9zM
aga alates 2011 algusest ehk viimasest kahest aastast puudub netis edasiliikumise kohta igasugune inf
http://sidorov-spb.livejournal.com/3566.html

Kõige huvitavam olekski see organiseerimise pool, kui suur osa seal entusiasmil tegelikult oli, kahjuks pole sellest lähemalt poolt sõnagi.
ja nüüd enam ei ole isegi niipalju entusiasmi, et koduljehte või blogi uuendada http://colesnic.ru/ , http://bu33er.livejournal.com/tag/станюкович
Vasta
#7

Üks pilt "Vanemuisest" ka minu poolt, 2011a suvel tehtud.

   

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#8

Tartu Sadam ju pankroti äärel, ilmselgelt on tulevik tume. Tuttav jõel seilaja rääkis suvel, et aasta olla Kilgile aega antud Vanemuise osas. Kui midagi ei toimu, lõigatakse puruks.

Augustis sai sõidu pealt pilti klõpsida, soovikorral pakun vaadata.
Vasta
#9

Kõik sõltub nüüd hinnast aga üks variant, mida tihtipeale mujal ilmas kasutatakse, on sellise stiilse kere kohandamine elamuks/suvilaks. Vanemuise häda on tema pikkus/laius 29,5 X 5,3 meetrit ehk ta läheb laevade kategooriasse, kui teda kuidagigi ujuvvahendiks jätta. Lihtsustatud oleks see kere ehitada pargaseks ehk mootorita pukseeritavaks ujuvvahendiks. Too on küll juba tehases betoonpargaseks tehtud, nüüd kohandatud ujuvast laevatehasest kontor-laoks Riias.
24+ meetrit laev käitub juriidiliselt samamoodi, kui kinnisvara ehk ta on kohtu poolt hallatavas laevaregistris. Mingit sellist "jama" pole vaja, kui raudkere tirida kaldale, saada kas ajutise või statsionanrse ehitise luba ja sellest ehitadagi maja. No ja reaalselt ei ole vaja ka luba siis, kui veesõiduk on tõmmatud isiklikul maal kaldale, ka siis ei ole kellelgi mokakobinat ehituskeeluvööndi kohta.

Päris stiilne on too Vanemuine, seda ei saa salata. Ning sellist kere maismaa kombel elamiseks ehitada on julgelt kümme korda odavam. Lihtsalt esimese tööna on kõige ebavajaliku välja lõikamine ja totaalne liivaprits ning happekruntimine. Kui pargasena, siis kogu põhi täis valada ballast-betooni, mis ka kohe keldripõranda moodustab ning edasi on peaaegu et tavaline majaehitus. Aga siis võid tõesti kasutada kipsplaati jne. Kuna vedelkütte tank, korsten ning katlaruum on olemas, pole "keskkütte" tegemine ka probleem Wink
Vasta
#10

Lihtne küsimus, et mis sellise aluse käigushoidmise aastakulu võiks olla?
Vasta
#11

Muuseas, selle teema algust meenutades selgub, et Vanemuise kõrval on väga hiljuti toime pandud tegu, mille kõrval kahvatub kõik: tselluloosi tsisternvagun, Ülemiste vanavagunite park, Järve sõjaaegsed elektrirongivagunid jne...

Nimelt lõigati seal rauaks Uku-nimeline laevuke, mille kerel vanust tubli 100 aastat, pealisehitus kohandatud lõbusõiduks jne. Aga... algselt oli see suurtükipaat ja VIIMANE, AINUS SÄILINUD SÕJALAEV, MIS OLI OSA VÕTNUD VABADUSSÕJAST. Selline kurb lugu siis.
Vasta
#12

Tõde on vahest julm aga ega kõike ei saagi säilitada, tuleb teha ruumi uuele. Iga vana lõpp on uue algus.
Eks samamoodi läheb ka "Vanemuisega". Lõigatakse kenasti väikesteks tükkideks ja saadetakse laevaga rõõmsalt kaugele maale sulatusahju... Rolleyes
Vaevalt eestis leidub inimest kel on piisavalt raha ja motivatsiooni et tegeleda sellise kalli hobiga nagu seda on laeva renoveerimine.

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#13

(09-11-2012, 22:56 PM)Soobel Kirjutas:  Nimelt lõigati seal rauaks Uku-nimeline laevuke, mille kerel vanust tubli 100 aastat, pealisehitus kohandatud lõbusõiduks jne. Aga... algselt oli see suurtükipaat ja VIIMANE, AINUS SÄILINUD SÕJALAEV, MIS OLI OSA VÕTNUD VABADUSSÕJAST. Selline kurb lugu siis.

Kas tõesti on Uku vanarauaks lõigatud? Millal?

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#14

Kurb jah.Alles aastate pärast ehk aru sadud millest ilma jäädud.

Kell käib kõigile ja aeg teeb oma töö.
Vasta
#15

Venkude järelhüüe on siin: http://tsushima.su/forums/viewtopic.php?id=4214&p=7 postitatud augustis tänavu.

Üks militarist arvas, et nägi Ukut Tartus kai ääres, samas kohas, kus Vanemuistki, kellegile üks vana rääkis, et see on vanarauaks läinud.

Samas praegusel maaameti ortofotol on Uku ikka Praagal ninapidi kaldal. Tea, kui tihti seda pilti uuendatakse?

Viimastel fotodel tundub, et Uku on kaunis halvas seisus, vett ei pea jne. Ma natuke kahtlen, kas üldse olnuks tasuv teda sealt mättast lahti saada, veetihedaks teha ja Tartusse utiili tarida ja ma natukene loodan, et utiili läks ikka mingi muu laev.
Vasta
#16

Kõik probleemid on ikka inimestel pea sees kinni. Samuti on inimeste pea sees kinni need mastaabid, mille piires nad toimetavad. Siin foorumis pole laevade taastajaid palju just ette tulnud, aga mõni auto või tsikli taastaja on ikka sõna võtnud. Seega kogemusi vanatehnikaga hakkama saamisel peaks nagu olema. Mul enesel hetkel pole mahti tegeleda jõelaevanduse päästmisega aga erinevate suuremahuliste esemete restaureerimise skeemi võiks ikka tutvustada neile, kel on entusiasmi selle teemaga tegeleda veidi rohkem kui mul. Nimelt on mul nutitelefonis kalendermärkmik, kuhu on korraga ära mahutatud viie vana bussi ja ühe mootorratta renoveerimiste graafik, ehk siis korraga on töös viis bussi ja üks külgkorviga tsikkel. Nii kummaline kui see ei tundu, siis tsikli renoveerimisel (ei julge juba ammu oma tegemisi nimetada restaureerimisteks) on kulunud täpselt sama palju aega, energiat ja töid kui Ikaruse või mõne puust bussi tegemiseks. Liivapritsi tuleb mingid detailid ikka organiseerida, mingid jupid lähevad kroomimisse ja keegi peab polstrit õmblema ja väntvõlli otseks saama või rehvid alla muretsema. Vahe on ainult kilohinnas, ehk siis rohkemate tööprotsesside eest tuleb tasuda suuremaid arveid. Küsimus ei ole rahas, raha on ainult vahend oma ideede teostamiseks, ehk siis raha antakse ainult nendele inimestele, kellel on mõistusega hoomatavad ja loodetavasti teostatavad ideed. Enamasti ei ole nii, et kõige paremal keevitajal või poldi poleerijal on kõige rohkem raha, raha on ikka neil, kes selle majandamisega pidevalt tegelevad ja kellel ei ole aega ega huvi olla väga hea keevitaja. Seega tuleb ühe laua umber kutsuda kokku need, kes oskavad väga hästi keevitada ja need, kes oskavad koostada arusaadavat finantsskeemi.
Tähelepanu nüüd järgmise lõigu osas!!! Raha ei ole kellegi eraomand, seega ei saa laua ümber kutsuda neid, kes mõtlevad ainult sellest, kuidas teiste laua ümber istujate käest endale rohkem raha saada. Ehk siis erinevate juhtimismeetooditega tuleb vältida suhtumist, et keevitaja hakkab tööle alles siis kui makstakse rohkem kui Soomes.
Kõikidele osapooltele arusaadavalt tuleb sõnastada eesmärk. Näiteks on arusaadav eesmärk bussinduses: "Ikarus tuleb taastada nii nagu ta oli meie nooruses igapäevaselt sõites, pole vaja peenutseda tehase originaaliga, mida pole võimalik tuvastada" ja üsna arusaamatu on eesmärk "Päästke liinibussid 2". Väiksemad otsused võetakse vastu töö käigus. Laevanduses peaks olema sama: "Taastada Vanemuine Emajõel seisvaks museaaliks, mida huvilised saavad külastada" või midagi sellist. Nüüd on vaja kedagi, kes astuks sammu rivi ette ja hakkaks projektijuhiks. Projektijuht saab alguses igalt poolt peksa, aga eduka projekti puhul lõpetab miljokana. Kõik asjad saavad kusagilt alguse ja edukad on need, kes on olnud alguste juures otsustajad. Lõpuks surevad ikkagi kõik ühtemoodi...

PS Minu hetke suurem probleem on hoopis selles, et ma olen laupäeva hommikul lobisenud foorumis ja olen garaazi pool tundi hiljaks jäänud.

Tõnu Piibur
5116265
Vasta
#17

(10-11-2012, 09:42 AM)Väravamehaanik Kirjutas:  PS Minu hetke suurem probleem on hoopis selles, et ma olen laupäeva hommikul lobisenud foorumis ja olen garaazi pool tundi hiljaks jäänud.


Kuldne jutt! Ma mäletan,et juba ammu Sul nupp nokkis..Wink. Aga garaazist võid ju ka pool tundi hiljem ära tulla...Big Grin
Vasta
#18

Elukene- kas Raha või ASJADE loterii?????

Raha on ainult juu de vandenõu. (nood, kes ennemalt põlatult linnaservas kuudis pesitsesid)
Küll see ideede ja asjade aeg ka jälle tuleb!

loll on loll olla.
Vasta
#19

(10-11-2012, 21:24 PM)IIIFFFAR Kirjutas:  Elukene- kas Raha või ASJADE loterii?????

Raha on ainult juu de vandenõu. (nood, kes ennemalt põlatult linnaservas kuudis pesitsesid)
Küll see ideede ja asjade aeg ka jälle tuleb!
Elus on nii, et kellel on idee, sel pole asju ega raha. Kellel on asjad, neil pole ideed ega raha. Kellel on raha, neil on ideedest ja asjadest pohhui...

(10-11-2012, 02:47 AM)Soobel Kirjutas:  Viimastel fotodel tundub, et Uku on kaunis halvas seisus, vett ei pea jne. Ma natuke kahtlen, kas üldse olnuks tasuv teda sealt mättast lahti saada, veetihedaks teha ja Tartusse utiili tarida ja ma natukene loodan, et utiili läks ikka mingi muu laev.
Milleks veetihedaks teha? Lihtsam on vedamise ajaks pontoonid külgede alla panna.

Puruks ja pool pööret tagasi!
Vasta
#20

(10-11-2012, 22:32 PM)Mossemees Kirjutas:  
(10-11-2012, 21:24 PM)IIIFFFAR Kirjutas:  Elukene- kas Raha või ASJADE loterii?????

Raha on ainult juu de vandenõu. (nood, kes ennemalt põlatult linnaservas kuudis pesitsesid)
Küll see ideede ja asjade aeg ka jälle tuleb!
Elus on nii, et kellel on idee, sel pole asju ega raha. Kellel on asjad, neil pole ideed ega raha. Kellel on raha, neil on ideedest ja asjadest pohhui...

Aga äkki osadel ongi sellepärast (palju) raha, et algul oli idee ja siis suutsid ka (natuke) raha leida?
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne