[phyl]

See suur et... Lugesin siin teemat ja seoses soojuspumpadega jäi silma ehitusinfo lehelt et:

"Soojuspump vajab oma tööks täiendavalt elektrienergiat. Ühe kWh elektrienergiaga saadakse:

*maasoojuspumbaga 2,5–3,5 kWh soojust;
*õhusoojuspumbaga 1,5-3 kWh soojust;
*ventilatsioonisoojuspumbaga 2-4 kWh soojust."

Eeeeeehk siiiiiiis igiliikurid on ikka võimalikud Maal?? Või see on see, et 1 tonn rauda kaalub rohkem kui 1 tonn sulgi?

Aga samas tegelikult oli küsimus palkmajade soojuspidavuse kohta. Nimelt jäi silma netist ja raamatutest, et aastaringseks elamiseks kõlbab maja, millel palgi läbimõõt alates 20 cm. Sellisel juhul puudub vajadus (lisa) soojustuse vastu, kui kõik palgid on spets tehtud, et eelneva palgiga sobituda, et pole isegi takku vahele vaja.
Aga palkide omavaheline kokkupuute ala on ju oluliselt väiksem kui 20 cm, tihti ainult 15 cm, ehk siis pole seina paksus 20 cm?
Kuidas seda siis mõista nüüd?
Küsin sellepärast, et tahaks ühe vana palgist aida korda teha, millesse saaks tulevikus rajada sooja pidava töökoja. Et millisest palkide kokkupuute ala laiusest algab see soojapidavus?

Minu teada kõlbab 20 cm palki suvemajaks või saunaks. Elumajale on ikka põhjamaades 40cm miinimum, et täiendavat soojustust ja tuuletõket vaja poleks.

Ilma takuta paigaldatud palke tahaks oma silmaga näha, et need on ka nii soojapidavad - kui võiks olla.

Muidugi oleneb ikkagi asi sellest ka, et kui soojapidavat ruumi tahetakse. Telk on ka soojapidav.

Nende soojuspumpade ja elektriga kütmise kohapealt ütleb mulle loogika seda, et kui sa kütad väljast tulevat õhku (-20 kraadi) toa soojaks, kulub selleks hullult energiat - kui nüüd paigaldada selline maa-vesi-õhk soojustpump, mis võtab maaseest +4 kraadist vett ja soojendab seda külma õhku, mida õuest võetakse - siis kulub räigelt vähem energiat. Üld mõistes töötavad minu loogika kohalt kõik need õhk - elekter kütjad sama moodi. Üritatakse kuskilt raisku minevat soojust ära kasutada.