[meli666]

Sai soetatud selline punktkeevitus, nagu КСБ-03 УХЛ4. Tegin pildi ka, järsku kellegil sama asi kasutusel, aga margi järgi seda ei tea.
Tegu täitsa uue asjaga, aga ilmnes üks probleem. Nimelt asi vait kui sukk.
Kontrollitud said kõik vahekaablid, ühendused, kaitsmed jne.
Millegipärast on mul kahtlus, et vana hea vene elektroonika ei taha ka seekord koostööd teha.
Skeemil just üle mõistuse palju komponente pole, aga keegi oskaks ehk suunata, mida kontrollida? Nagu aru saan, siis läbi türistoride toimubki see punktkeevituse lülitus?
Või kui äkki kellegil on selle kohta elektriskeemi. Pass on küll mul ilusti kõigi lehtedega olemas, aga elektriskeemist on keegi täpselt pool ära rebinud ja operatsioonivõimendi skeem puudu.
Netist sai ka otsitud "схема КСБ-03" aga midagi nagu peale igas konditsioonis naisterahvaste ei leidnud.
Kui keegi on kasvõi sama keevitust kunagi kasutanud, võiks ka oma arvamuse kirja panna. Võibolla on tegu rohkem mingi laste mänguasjaga ja mõtekam on asi üldse Koskisse saata ja ost kooliraha arvele panna.

[muska71]

Küsi elfa foorumist seal tüübid oskavad skeeme otsida.Siin hunni skeeme http://archive.espec.ws/section1/

[kalleb]

http://www.weldshop.ru/ru/catalogue/anot...dves/1201/[/align]

http://www.laborant.ru/eltech/11/2/0/47-94.htm

[weldman]

Katsun miskit meelde tuletada...
Probleem oli kord tangides sees oleva lülitiga mis peab nii paigas olema et voolu lülitab taha kui elektroodid juba koos ja surve all on. Üks juhe oli lihtsalt jootest lahti. Ei kannata väga pikalt punktida, ühel hetkel aparaat lihtsalt ei tööta, tal on termokaitse mis ise ei tagastu. Teemaks olev aparaat tundub uuem kui see mida ise sai näpitud, tol oli termokaitse paneeli keskel oleva läbipaistva kestaga nupu all, eraldi termo nupp puudus. Elektroonika hingeelu kahjuks ei tunne.
Tasub korda tegemist, on natuke rohkem kui mänguasi, seeriatööks ei kõlba kuid kodutöökojas leiab ikka rakendust.

[Aspelund]

Off, aga korra õnnestus ühest pandimajast leida kasutatud puntkeevituse tangid, mille kogusuurus oli sama suur, kui antud vene komplekti tangide osa. Juhe seina ja anna tuld.
Hetkel töötab juba eakas masin edukalt meie tuntud autorestauraatori töötoas...

[meli666]

Probleem oli kord tangides sees oleva lülitiga mis peab nii paigas olema et voolu lülitab taha kui elektroodid juba koos ja surve all on. Üks juhe oli lihtsalt jootest lahti. Ei kannata väga pikalt punktida, ühel hetkel aparaat lihtsalt ei tööta, tal on termokaitse mis ise ei tagastu. Teemaks olev aparaat tundub uuem kui see mida ise sai näpitud, tol oli termokaitse paneeli keskel oleva läbipaistva kestaga nupu all, eraldi termo nupp puudus.

Seda lülitit sai juba näpitud ja reguleeritud. Testriga mõõtes nõks enne kangi lõppujõudmist tekib ilusti vooluring.
Sellel aparaadil on ka keskel see kaitse. Selline läbipaistev plastkaaneke. Keskel nupp ilmselt siis tagastamiseks.

[meli666]

Täna sai garaazi koristatud ja keevitus jäi silma ette. Töökorda pole seda siiamaani saanud.
Skeemiplaadil said üle kontrollitud kondensaatorid ja takistid. Kõik ilusti normis. Ära sai vahetatud ka UD 701 mikroskeem. Veel on kontrollitud türistorid üle. Ikka vait kui sukk.
Elfafoorumist abi ei saanud. Küsitud sai ka, et äkki mõni kodanik võtaks tasu eest seadme remonti. Ei ühtegi pakkumist, tundub et olemegi jõudnud viie rikkaima riigi sekka. Kõigil raha maa ja ilm ja juurde ei soovita.
Panen siia ka need fotod üles. Tegu ei ole mingi kosmosesüstikuga. Äkki keegi siit oskaks selle keevituse juhtimiskarbi korda teha. Postiga saab saata kasvõi saartele. Komponente on Tartus Tiigi elektroonikas kõiki saada ka, nii et see ei ole ka takistavaks teguriks.
       
Ideeliselt saaks vast nii ka teha, et teeb jalgpedaaliga läbi kontaktori lülituse? Ehk siis käsitsi vajutab tangid kokku ja siis vajutab jalgpedaali. Aga see ajaline viide on ka vist tähtis? Originaalkarbil saab potekast reguleerida 0,1-3Sek. Silma ja tunde järgi ilmselt vist ikka asja ei saa?

[Marko]

Olen kunagi ammu punktkeevitust häälestanud. Konkreetse ajalise viite kohta enam kahjuks ei mäleta aga üldiselt oli tegemist väga kapriisse seadmega, mille iga hälve mõjus koheselt punkti väljanägemisele. Kui ilu ei ole tähtis, võid muidugi katsetada.

[meli666]

Konkreetse ajalise viite kohta enam kahjuks ei mäleta aga üldiselt oli tegemist väga kapriisse seadmega, mille iga hälve mõjus koheselt punkti väljanägemisele.

Seda ma mõtlen ise ka. Niiöelda keevitusvool on ju sellel aparaadil konstantne ja reguleerida seda ei saa. Reguleeritav on ajaline viide, et kui kaua seal tangidel vool peal on. Mida paksem materjal, seda kauem.
Lihtsalt pole punktkeevitusega ennem kokku puutunud ja seetõttu mõtlesin, et äkki silmaga juba näha, kuna asi hea ja laseb jalgpedaali lahti vajalikul hetkel.

[meli666]

Kuna proovimishuvi oli suur, siis tegingi läbi kontaktori lihtsa lülituse.
Praegu siis niimoodi, et jalaga vajutab surunupplülitit ja niikaua kuni jalga peal hoiab, niikaua on ka tangidel vool peal. Käega muidugi enne pigistab tangid kokku, kui jalaga nuppu vajutab.
Proovitud sai igat sorti materjale.
2,5mm lehtterase plaadid. Kuna tegu paksema materjaliga, siis põhimõtteliselt teeb juhtbloki töö ka ära kahe õla vahel asuv asi. Punaseks minemine toimub kuskil paari sekundi kanti ja ilusti näeb ära, kuna asi hea ja võtab jala lülitilt.
   
Peenema 1mm plekiga ka asi suht kontrollitav.
   
Huvi pärast sai proovitud ka ümarmaterjali punktimist. 4mm naeltest sai proovitud midagi võrgu taolist meisterdada. Ümarmaterjaliga selline lugu, et vaja oleks juba seda ajaviitega juhtplokki. Kokkusulamine toimub vägagi kähku ja ei taha enam seda õige momenti ära tabada. Punktimiskohti vaadates on kokkusulamine eri kohtades erinev.
   
2,5mm naeltega võimatu saada jalglülitiga sobivat punktimisaega. Kord jääb väheks, kord saab üleliia.
   
Jällegi jämeda materjaliga pole probleemi õiget nupu vabastusmomenti leida. M8 poldid.
   
Oskab keegi targem öelda, mis mõõdga peaksid olema töövarraste otsad? Töövarda enda diameeter 12mm ja ots praegu 6mm. Ilmselt, mida kitsam, seda kiiremini vist peaks kokku keevitama, aga kokkukeevituspind jääb siis jällegi ka väiksem.
   
Muidu täitsa asjalik aparaat väiksemateks töödeks. Seeriatööks ta tõesti ei sobi, kuna puudub vesijahutus.

[meli666]

Oskab keegi öelda, kust Põlva või Tartu kandis saaks osta 12 mm vaskümarmaterjali? Pikkus võiks olla 300 mm kanti.
Sai treipingis proovitud töövardaid teritada otsast, aga keersin vist liiga äkki tera peale. Ühesõnaga, varda ots jooksis terale peale ja murdis vaskpulga ära.
Kui kellegil kodus ka olemas sellist vaskmaterjali, siis võib samuti ühendust võtta.

[pen.skar]

Vast ajad kuskilt välja jupi trammi-trolli kontaktliini?

[kass]

Vast ajad kuskilt välja jupi trammi-trolli kontaktliini?

See vast peenem kui 12 mm ja mitte silinderja ristlõikega...iseenesest mul on keldris mõni jupp, hvitav "libe" ja kõva materjal tundub olevat. Aga vb ka on sinna 12 mm kanti, ei julge öösel pimedas enam keldrisse minna

[meli666]

Ksf kass pääseb seekord keldrisse minekust. Leidsin Ebayst sobivad elektroodid ja mõtlesin sealt tellida.
Täna sai käidud aga Tartus Cedos ja seal täitsa otsitav letikaup. Õnneks on lääne punktkeevitustel samuti 12mm mõõt kasutusel. Ja pikkusi erinevaid saada, vist oli kasvõi 700mm kõige pikem elektroodi mõõt.
Elektroodid ei ole enam puhtast vasest nagu venelasel. Tehtud kroomi- vasesulamist tsirkooniumi lisandiga.