Probleem Peugeot süütega
#21

Peugeot J5 kastikal hakkas starter vaid siis järgi võtma, kui panid käigu sisse ja lükkasid käsitsi! nõksu autot edasi või tagasi. Nagu pendiks ei satuks hooratta hambavahesse. Samas starteri tõmbereleest juhtmeotsaga sigaretisüütajasse käivitab alati. Nii ongi jäänud, ajutiselt, aastateks...
Vasta
#22

Jälle esimeses postituses mainitus Pesukott 406 2.0 HDi-ga abi vaja. Kuna siinses teemas niigi juba muid asju peale süüte ka arutatud, siis otsustasin, et ei hakka seekord uut teemat tegema.

Alustan vea kirjeldusega. Auto hakkas esialgu pikal maanteesõidul välja surema. 170 km jooksul suri välja neli korda, aga oli tee ääres siiski õnnestunud uuesti käivitada. Pärast sihtkohta jõudmist seisis veidi ning seejärel suri ta samuti neli korda välja juba paarikilomeetrise sõidu jooksul. Läksin kohale ja selgus, et ilmselt ei saa kütust kätte. Keerasin mitu korda süüdet sisse-välja, et paagis olev etteandepump kõrgsurvepumbale ilusti kütuse ette annaks ja käiamisega ta käivitus. Käib minut-paar ja surem ära. Nii väga mitmeid kordi. Vahel töötab kauem, vahel vähem. On ta tühikäigul või täispööretel, vahet ei ole. Ära sureb ikka, kuigi tundub nagu, et tühikäigul kestab kauem. Samas see kuramus varieeerub.

Nüüd sellest, mida teinud olen. Esimese kõige lihtsama asjana sai vahetatud kütusefilter, kuigi arvata oli, et see midagi ei muuda. Kuna auto jamas samamoodi edasi ja sel mootoril on juba küllalt palju andureid, otsustasin lasta juhtme taha panna (ise seda kahjuks ei oma). Vigu näitas ta seal mitmeid, eks osad olid vanad kah, aga üks oli gaasipedaali positsiooni anduri viga ja mis põhiline - surve common railis madal. Kui arvuti taga ja proovida käivitada, siis ei saanud ta üldse pikka aega survet üles ja kui lõpuks käivitus, jäi tühikäigul surve kõikuma 250 ja 340 bari vahele (vist olid sellised numbrid). Igatahes surve oli ebastabiilne.

Kahtlustasin siis etteandepumpa, et ei suuda kõrgsurvepumpa ära toita. Sai maha võetud ja tundus, et töötab ilusti. Panin tagasi ja sai juhtmed otse akult pumbale veetud ja pikalt pumbatud, sai mootori käima ja tundus et sellega asi piirneski. Et õhk süsteemi ringlema jäänud või nii, kuigi see süsteem peaks oskama ise õhu välja ajada. Aga võta näpust, järgmine päev jamab auto samamoodi. Ei jää ta ka ise otse taha ühendatud etteandepumbaga käima. Suitseb samuti. Pumba juures on kuulda, et puristab õhku. Selline tunne, et süsteem saab kuskilt õhku, aga ometi ei tundu see loogiline, sest imiliine selles süsteemis pole, madalsurveliinid peaks kõik 3-barise rõhu all olema. Samas tundub see etteandesüsteem kah omamoodi vigur, voolikuid palju ja päris lõpuni sellest aru ei saa. Kahtlustan, et kuskil on klapp, mis laseb kütuse tagasivoolu kui etteandepump liiga palju pumpab ja mootor peaks näiteks seisma.

Samal autol vahetasin mõni nädal tagasi ka hammasrihma seoses sellega, et kõrgsurvepumba taga olnud jahutussärgi punn oli auguga. Aga sellel mootoril ei ole pumba hammas ju oluline ning seega see vast asjasse ei puutu. Tõsi, pärast seda ta külmaga käivitus kehvemini, tundus, et viga eelsüüteküünaldes. Rihma vahetasin väljas -20-ga ja ju mõni rabedaks muutunud juhe siis vigastada sai. Aga praegune probleem ilmus mõni nädal hiljem.

On kellelgi vihjeid anda? Ei tunne seda mootorit ülearu hästi, samas seda vana risu kuhugi remonti viia ka ei taha, liigub kaua liigub. Äkki saab veel sõitma.
Vasta
#23

Tundmata Peugeoti konkreetse mootori finesse tundub mõõdetud anumasurve 300 bar ikka kole vähe ühisanumsissepritsega mootorile.
EDIT: tundub, et siiski mitte:
http://www.christiantena.pwp.blueyonder....epump.html

Palju pihustite ülevoolud on? Kas anumarõhku hoidev klapp ikka peab?

Elektrooniliselt juhitavate pihustitega mootoritel on õnnetus tihti selles, et kui rõhku pole, jäetakse mootor seisma.

Kas mõni viga on aktiivsena üleval ka?

Kuidas see pumba kuulamine välja nägi? See pada plagiseb ju töötades mehemoodi...

EDIT 2: tundub, et prantslaste pada tapetakse õige mitmel puhul ära ohutuse tagamiseks:
http://static.kristoz.com/wordpress/wp-c...IEMENS.pdf
Vasta
#24

Tühikäigu rõhk on jah ok, aga see kuramus kõigub. Mis sa selle all mõtled, et palju on pihusti ülevool? Ülevoolu otsa võtsin lahti küll käivitamise hetkeks. Enne käivitumist sealt kütust ei tulnud, seega peaks OK olema. Minu arusaam on see, et kui nõelad kulunud, siis võib surve minna ülevoolu kaduma. Sealt aga lahinal midagi ei tulnud, seega ilmselt selles probleem pole. Pealegi, pihustite viga ei ilmneks ilmselt nii äkki. Common raili klappi mina kontrollinud pole. Ei kujutagi ette, kuidas kontrollida klappi, mis peab hoidma kuni 1600 bari. Minusugusele õues põlve otsas parandajale on see surve ohtlik.

Paagipump kohiseb, see ju tagumise istme all, sinna mootori plagin ei kostu. Praegu tahaks pihta saada sellele madalsurveliinile ja seal olevatele anduritele, kui süsteem selge, võib ju proovida mootorit käivitada nii, et asetab kanistri kütusega kõrgemale ja voolik otse kõrgsurvepumbale. Aga ennem vaja sellest süsteemist sotti saada, võib-olla ei lase ta mootoril ennem käivitada kui madalsurveliinis on oma 3 bari sees. Ei tunne seda süsteemi.

Praeguseid vigu ma ei tea, ei oma kaablit. Ju ta ikka seda ühistoru madala surve viga annab, mida muud ikka.
Vasta
#25

(11-02-2014, 17:03 PM)KristjanT Kirjutas:  Tühikäigu rõhk on jah ok, aga see kuramus kõigub.
...

Praeguseid vigu ma ei tea, ei oma kaablit. Ju ta ikka seda ühistoru madala surve viga annab, mida muud ikka.

Kõikuda ei tohi.

Ilma kaablita on elu huvitav...

Pihustite tagasivool tohib olla suurusjärgus milliliitreid minutis. Kümned milliliitrid minutis tekitavad ekstsesse.

Tegemist on digisüsteemiga ja siin tähendabki mingi parameetri langemine alla väärtuse läve kohest surma.

Mis värvi on heitgaas? puterdamise ajal? Kas see muutub? Kas mootori tööhääl enne mahakoolemist muutub teravamaks ka?
Vasta
#26

Olen kogu sinuga nõus ja kursis. Aga proovin veel hooldusesse viimist vältida. Praegu tahaks proovida ära nii elementaarse asja nagu kanistrilt käima panemine, kui kellelgi on selle kohta midagi poetada, siis loen huviga. Kahjuks pole see etteandesüsteem jah nii üks-ühele lihtne ja selge.

Suits on seal sinise ja valge vahepeal. Haiseb rohkem kui varem, üldiselt on need ju puhtad mootorid. Puterdama mootor eriti ei hakka. Vahel töötamise ajal on tunda selliseid kergeid "tõukeid", selliseid olen varem kogenud diiselmootorite puhul kui õhk süsteemi satub. Aga jumal teab, võib ka muud olla. Enne seiskumist see hääl väga ei muutu, suhteliselt järsult seiskub. Ehk siis lonkavat käiku väga ei ole, pigem sellised üksikud tõuked või vahelejätud töötamise ajal.

Ilmselt see interneeduse teel vea mõistatamine tagumiku kaudu hammaste ravimine on. Mina tahaks välistada etteandesüsteemi vea "kanistermeetodil", eks õhtul vast uurin-proovin. Kui see võimalik on ja seal viga pole, siis kõrgsurveosaga peab küll vist mujale pöörduma. Ja elektroonilist viga võib ju otsima jäädagi...
Vasta
#27

Tõuked ja värin - äkki mõni asendiandur (väntvõll, gaasipedaal) nöögib? Seal on ju veel kolm temperatuuriandurit ka (kütus, õhk ja mootor), lisaks ÕKM. Viimane võib igasugust kino teha. Sellelt pistiku mahavõtmisel peaks see kino kaduma, tasub proovida.

Esimeses lingis on mõne vidina jaoks kontrollväärtused olemas.
Vasta
#28

Kui ÕKM all mõtled ÕhuKoguseMõõtjat, siis selles probleem ülisuure tõenäosusega ei ole. Ikka kütuseliinis kuskil. Ahjaa, on ka mootoreid, kus õhulugeja tagant võtmine katla hoopis seisma paneb. Enda kogemus.

Muude andurite vea tuvastamiseks jäävad ikka käed lühikeseks arvutita. Tõepoolest, gaasipedaali asendi anduri viga ju arvuti isegi näitas, aga samas ei tohiks see mõjutada mootori käivitumist. Peab ju pikalt käiama. Seega vist võib välistada.

Ma ei tea, kas selline pull oleks mõeldav, et panen pimeda ette liini otsale, mis varustab madalsurvega kõrgsurvepumpa ja kõrgsurvepumbast omakorda voolik kanistrisse. Ülejäänud süsteem jääks samaks ja paagipumbale ka pistik taha. Nii näeb aju, et liinis surve sees ja peaks saama käivitada, kõrgsurvepump saab ju nii igal juhul oma kütuse kätte. Ainult et pime peab olema piisavalt tugev ja kas seal ikka on turvaklapp kah, et paagipumpa ära ei tapa või hoopis kuskilt voolikut-liitmikku lõhki ei löö? Saaks vähemalt välistada selle etteandeprobleemi.
Vasta
#29

(11-02-2014, 17:54 PM)KristjanT Kirjutas:  ...
Ahjaa, on ka mootoreid, kus õhulugeja tagant võtmine katla hoopis seisma paneb. Enda kogemus.
...

Töö ajal jah. Aga kas sama katel keeldus ka taaskäivitumast ilma ÕKM ühendamata?

Mis pada oli? Teaksin vältida vale nõuannet edaspidi.

Oled kindel, et seda etteandesurvet üleüldse kontrollitakse? Samas - 3 bar saab ju mõõta ka rehvimanomeetriga ja kui see olemas on, pole ülejäänud mökerdamisel mõtet.
Vasta
#30

Tegu küll hoopis bensiinimootoriga, aga jah, nii ta mu meelest aastaid tagasi oli, ilma andurita mingi valemiga käima ei läinud. Mu oma auto, Audi 2,7 BiTurbo, 2003. aasta väljalase.

Madalsurveliini rõhu kontrollimises ei ole ma kindel ja üleüldse ei ole ma selle toitepoole osas mitte milleski kindel. Aga mingi andur seal tõepoolest on. Ja igatsugu kolmikuid ja klappe ka. Muidugi ilma etteandepumpa tööle panemata on ju kanistriga lihtne testida, aga kardan, et nii ta jah ei käivitu. Aga seda võib üsna lihtsasti proovida, vaja ainult kindlaks teha, kumb on KSP ülevool ja kumb toide.

Õhtul olen loodetavasti targem. Tänan sind, Võsa, kaasa mõtlemast!
Vasta
#31

Konkreetselt sellel mootoril ei tea, kuid ta vigasel poolvennal sitröön ksaraal on sama mootor, 2.0, hdi, küll vaid 66kw(mu pesool on 80kw, tundub turbo ja intercooleri vahe olema neil vaid)
See hakkas üle aasta tagasi kuidagi katkuma kiirenduse ajal nagu ei saaks kätte, jöudu polnud. Ma ei viitsinud pikalt mämmutada ja tömbasin ÖKM pistiku tagant, nii jäigi ja toimib senini vigadeta. Järelikult-kasutu varuosa on auto külge pandud tehasestSmile
Käivitub ka külmaga ja ainus tuntav anomaalia on käivitades külmaga, nimelt käima hüpates köigutab pöördeid paarkorda üles-alla ja siis rahuneb.

Pesool vist viskab selle mootoritule pölema, sitröönil ei ole midagi muutunud lahtise pistikuga.

Gaasiasendi andur(vöinoh, mis andur, see ongi pmtselt gaasipedaal) on mul üks pesoo oma üle, tuli autoga kaasa kunagi. Siis, kui avariireziimis oli, keegi ilmselt lootis et selle vahetusega hakkab gaasi saama anda a tutkit.
Peetis oli hoopis turboröhuandur.

Karateturbo-kolm purki ja tiguWink
Vasta
#32

vabandust, ilmselt ülinaiivne sõnavõtt pika ja targa jutu vahele, aga igaks juhuks ikke mainin, et kas õhk paaki pääseb? äkitse on kork umbes.
Vasta
#33

Pole see sõnavõtt nii naiivne midagi, asjalik märkus. Aga õhk siiski pääseb ilusti paaki, seda sai ka "lahtise" pumbaga testitud.

Praeguse seisuga sain nina, silmad, suu ja kõrvad diisliga üle pritsitud, kuid targemaks mitte. Imiteerisin madalsurvele igasuguseid olukordi ja proovisin samal ajal "kanistrimeetodit", aga tööle ta nii ei läinud. Ilmselt on KSP mingi klapp, mis avaneb selle madala survega. Ja samas tuleb nagu kütust paagist etteandepumbast kuidagi ebaühtlaselt. Seda ma oma silmaga päris näinud ei ole, abilisel lasin jälgida, aga õigesti teda nagu ei tule. Samas kui pump maas käis töötas küll korralikult. Ja survet ta ka toodab ja hoiab, sest kui testisin nii, et pime ees, siis hiljem pimedat avades lõi pahvaka diislit näkku. Nii, et hetkeseisuga targem ei ole.

EDIT: unustasin mainida, et probleemne isend on samuti 66 kW mootoriga, aastast 2000.
Vasta
#34

pump maas töötab korralikult , kuidas mõista ? See et pump pahmaka diislit näkku viskab ei näita veel survet ega ka tootlikust , õigem oleks manomeeter töötavale mootorile järgi ühendada .
Kogemustest võiksin pakkuda paagisisest pumpa sellise vea põhjustajaks , jah kõik tundub toimivat normaalselt ja rõhku ka nagu annab ja sõidab ka .Kuid mingi hetk kiilub pump kinni ja seisabki suvalisel hetkel , tegu lihtsalt pumba mehaanilise kulumisega mida ei ütle ükski tester ega diagnostika . Seda viga kohanud volvodel mitsudel ja peugeotil .... muidugi ei väida et see sinu autol on nii
Vasta
#35

Pump ise ei visanudki diislit näkku, liinis püsis 10 minutit suur jääksurve, nii et voolikuklambrit avades lõi pimeda pauguga ära. Kahtlustangi hetkel enim just seda etteandepumpa, samas lõpuni hõre ei tohiks olla, kui jääksurve sisse jäi. Pump maas käiski pumba töö hindamine silma järgi, ega minul muud võimalust seda teha ei ole. Kui voolikut pigistada kokku, siis samuti pump jaksas edasi lüüa. Peamine kahtlusalune on ta siiski, hetkel mõtlen, kas osta sellele risule uus pump või leian veel mingi katsetusvõimaluse. See auto on odav tööliikur ja ega ta üle aasta-kahe enam niikuinii ei sõida.
Vasta
#36

mina tänan. ja sellest julgustatuna viskan veel ühe prosta asja õhku. nimelt ega kütte toru ei ole võind muljuda saada? kui ta muidugi üldse põhja all jooseb. pealtnäha vaid õrnalt mõlkis piduritoru igatahes õli läbi ei lasknud, ehk võib siis sarnane juhus ka küttega olla.
Vasta
#37

Mul juhtus korra nii, et sõidu pealt hakkas nõksutama ja jäi seisma. Proovisin käivitada ja lõi mootoritule ka põlema. Kapoti alla vaadates oli üks madalsurvetoru filtri küllest lahti tulnud. Pärast arvuti näitas mingit fuel pressure viga. Samas toru ühendades läks kohe käima.

Pole midagi targemat teha
Vasta
#38

Kas sa oled ikka kindel, et pumbaratta asend ei ole oluline? Osadel on rihmakatte küljes andur, mis loeb mingeid andmeid just kütusepumba rihmaratta pealt.

Teiseks kas rihmavahetusel said märgid õieti paika? Osadel on jällegi nukkvõlli ratas koonusega mis rihmavahetusel tuleb lahti lasta.

Ja kolmandaks kontrolli kütusetorustik üle. Oli sarnane juhus ühe renoo träffikuga, kus tööliste buss sõitis objektile ja õhtul käivitus, sõitis 200m ja suri välja. Peale 10min. seismist läks käima ja sõitis jälle 200m. Ja viga oligi kütusetorustikus mis oli kuhugile kinni jäänud ja kahekorra keeranud ennast.

Ja fuel rail pressure vms. viga tuleb Fordil näiteks sisse peale kütusefiltri vahetust, kui natuke õhku sisse jääb.

Ennem sõidan aeglaselt ja jään totaalselt hiljaks kui et enam kunagi kuskile ei jõua.
Vasta
#39

peugeoti sel mootoril minumeelest ei oma pumbaratta asend tähtsust , küll aga on mõningad nipid kuidas hammasrihm õigesti peale käib .Samas probleem on ju teine ... aegajalt sureb välja ja muidu sõidab
seega rihm on enamvähem paigas
Vasta
#40

Ega ta nii väga sõida, aga mööndustega töötab jah lühikest aega. Pumba seibi asend ei ole mitte kuidagi moodi oluline, tegu on ühisanumsissepritsega. See emakeelne väljend on muidugi veidi kohmakas, ingliskeeles tegu common railiga. Seal pole pumbaseibi asendiga mitte mingit pistmist. Aga tõsi ta on, et ega see hammasrihma vahetuski väga sujuvalt ei läinud, mitukümmend kraadi külma kippus ka muidugi remondisoovi vähendama ja tööriistad tahtsid käe külge jääda. Probleem oli siis selles, et vana rihm oli peal hirmus lõdvalt ja uue rihmaga ei tahtnud enam nuka tihvt lukustusauku minna. Hamba võrra valesti ei saanud ta ka mitte kuidagi moodi olla, aga vana rihmaga võrreldes oli nihkes justkui millimeetrike. Mõtlesin, et kas tõesti erinev rihm sattunud, aga kuna ta käima läks ja töötas ilusti, siis ma rohkem pead ei vaevanud.

Praegu on kahtlusaluseks siiski etteandepump. Lollikindlat kontrollimise võimalust justkui polegi peale pumba vahetuse. Homme võrdlen visuaalselt kütuse väljajooksu läbi masina torustiku ja otse pumbast. Mingi kahtlus on, et jama on madalsurveliinis. Väliseid kahtlustusi torustikus täheldanud pole, kõik vajalikud liitmikud on korrektselt monteeritud. Lisaks proovin masina töötamise ajal etteandepumba töö katkestada, ise tehtud juhtmed ja vooluring selleks tarbeks on juba olemas. Vaatan, kas sureb siis kohe välja või mitte. See kinnitaks KSP survele avaneva klapi teooriat.

Kõige kurvem on see, et lihtsa talupoja kanistermeetodil madalsurveliini viga välistada ei saanud... Aga homme olen taas targem ja hoian teidki kursis!
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne