[maitus]

Proovisin suvalise 4 mm paksuse C-profiili vastupidavust külgsuunalisele (profiili jaoks kõige ebasobivam suund) koormusele.Umbes 800 kg andis minimaalse läbipainde, koormuse kadudes võttis profiil esialgse kuju.Veoka raam peaks olema lausa 6 mm.

Ma kaldun arvama, et Hr Võsa pidas silmas väänet mitte külgsurvet. Selle suhtes on tal kindlasti õígus. Eks veoauto raam ongi arvatavasti sellepärast C profiilist tehtud, et raam liiga jäik ei oleks ja natuke vetruda annaks. See vääne toimib muidugi aga terve pika raami ulatuses ja kuskiltmaalt jääb kindlasti ka koormaga Gazikul üks ratas õhku rippuma kui pind alt kaob- esimene ratas muidugi ... . Esilaaduri puhul on aga lahtised C profiili osad nii lühikesed, et mina ei suuda kuidagi selle väände toimimisse uskuda... C- profiili puhul võlub mind see, et on võimalik õlutorud... paigutada profiili sisse varju ..ja teine meeldiv asi on see, et see raam on mul olemas . Kusagilt tuleb nagu ette, et olen sellist esilaadurit ka näinud kus hüdrotorud C profiili sees on ? Ebameeldiv on aga kindlasti see, et selle raami külge on igasugu arsenali kinni needitud- õnneks mitte keevitatud ....neid needipäid tuleb siis hakata sealt eemaldama et raam siledalt kätte saada ja ma ei kujuta ette kas need augud tuleks ka puht esteetilisest seisukohast lähtudes kinni keevitada- tugevuse pärast ma ei muretseks.

Kui aga asi kipub kobakaks kätte minema, siis saan ka kasutada Tifti nõksu ja siilud vahelt välja lõigata. Ei mõõtnud, aga silmajärgi on see raam jah paksem kui 4 mm .

[runts]

Räägiks natuke oma kogemustest. Kunagi sai ise ka karprauast põkale esilaadur tehtud. Materjaliks oli 100mm karpraud ja tõstejõud 600 - 700kg. Lihtsalt tõstmiseks ja lükkamiseks sellest täiesti piisas, aga kui üks kopa nurk kergemini maasse jooksis või tuli näiteks palke tõsta, siis oli ta ikka liiga vedel. Lõpptulemuseks oli see, et karpraua lahtistele külgedel sai plaat keevitatud. 53 raam on muidugi oluliselt jämedam, aga selle väänamiseks pole ka eriti palju jõudu vaja.

[maitus]

Räägiks natuke oma kogemustest. Kunagi sai ise ka karprauast põkale esilaadur tehtud. Materjaliks oli 100mm karpraud ja tõstejõud 600 - 700kg. Lihtsalt tõstmiseks ja lükkamiseks sellest täiesti piisas, aga kui üks kopa nurk kergemini maasse jooksis või tuli näiteks palke tõsta, siis oli ta ikka liiga vedel. Lõpptulemuseks oli see, et karpraua lahtistele külgedel sai plaat keevitatud. 53 raam on muidugi oluliselt jämedam, aga selle väänamiseks pole ka eriti palju jõudu vaja.

Usun, et see võis nii olla kui terve nool oli tehtud ühelaiusest matejalist. Minul tuleb see laaduri raam sarnane vabrikuomadele, kus konstrui läheb keskelt laiemaks ja noole murdekohtadel on üsna suured plaadid. Keskkoht tuleb ikkagi terve gaziku raami laiune ja sinna tuleb ka samalai risttala mis kindlasti väändele ei kipu alluma.
Ma meisterdan vahel oma lõbuks vibusid ja seal on ju tegelikult sama süsteem, et otsad on peenikesed, keskelt on jäme ja käe toetuspind on keskel nagu silinder laaduri noolel. Vahe muidugi selles, et laaduri nool on jäik .. .
Saan aru, et silindrid vast väände vastu ei tööta, sest õli hakkab paralleelsetes silindrites vast lihtsalt ühest silindrist teise voolama kui rõhud on erinevad. Kui ikkagi mingi vääne peaks toimima, siis on vast ka võimalus C-profi lahtisele poolele keevitada diagonaalid- nii nagu see kraana mastidel on- hoiaks kaalu pealt kokku kui täisplaati väldiks ...

[runts]

Räägiks natuke oma kogemustest. Kunagi sai ise ka karprauast põkale esilaadur tehtud. Materjaliks oli 100mm karpraud ja tõstejõud 600 - 700kg. Lihtsalt tõstmiseks ja lükkamiseks sellest täiesti piisas, aga kui üks kopa nurk kergemini maasse jooksis või tuli näiteks palke tõsta, siis oli ta ikka liiga vedel. Lõpptulemuseks oli see, et karpraua lahtistele külgedel sai plaat keevitatud. 53 raam on muidugi oluliselt jämedam, aga selle väänamiseks pole ka eriti palju jõudu vaja.

Usun, et see võis nii olla kui terve nool oli tehtud ühelaiusest matejalist. Minul tuleb see laaduri raam sarnane vabrikuomadele, kus konstrui läheb keskelt laiemaks ja noole murdekohtadel on üsna suured plaadid. Keskkoht tuleb ikkagi terve gaziku raami laiune ja sinna tuleb ka samalai risttala mis kindlasti väändele ei kipu alluma.
Ma meisterdan vahel oma lõbuks vibusid ja seal on ju tegelikult sama süsteem, et otsad on peenikesed, keskelt on jäme ja käe toetuspind on keskel nagu silinder laaduri noolel. Vahe muidugi selles, et laaduri nool on jäik .. .
Saan aru, et silindrid vast väände vastu ei tööta, sest õli hakkab paralleelsetes silindrites vast lihtsalt ühest silindrist teise voolama kui rõhud on erinevad. Kui ikkagi mingi vääne peaks toimima, siis on vast ka võimalus C-profi lahtisele poolele keevitada diagonaalid- nii nagu see kraana mastidel on- hoiaks kaalu pealt kokku kui täisplaati väldiks ...

Oli minul ka see keskelt laiem ja risttalasi oli lausa kaks (mõlemad kinnised), aga kuni mingi osa raamist on lahtine karp, siis pole võimalik kuidagi väänet vältida. Diagonaalid oleks kindlasti abiks, aga samas pole kindel, et nendega tingimata kaalus võidaks, sest juba päris õhuke plaat võtab raami jäigaks.

[Tift]

Jah, vaadake, härrased, eks see süsteem on tarvis natuke läbi mõelda. Igasuguste üleloomulike jõudude vastu hüdrosüsteemis kaitseb reduktsioonklapp, mis avaneb siis, kui surve süsteemis või siis vastavas funktsioonis tõuseb vastavale tasemele ja ta ei lase masinat ära lõhkuda. Mõnes sistemis on kasutuses koguni igal funktsioonil oma klapp, erineva reguleeringuga jne. On jabur, kui kopp on pilgeni täis selget tina ja siis üritad lollaka peaga seda tõsta ja süsteemi miski ei kaitse. Ja lähebki midagi katki, midagi väändub jne.
Kui isand maitus jõuab arvamisele, et avatud karp on vedel, siis pole mingi probleem see avatud külg tummiselt kinni panna, jätta ainult vajalikud avad.

[maitus]

Kui isand maitus jõuab arvamisele, et avatud karp on vedel, siis pole mingi probleem see avatud külg tummiselt kinni panna, jätta ainult vajalikud avad.

Need kuldsed sõnad on nagu minu enda suust tulnud

[v6sa]

...
Proovisin suvalise 4 mm paksuse C-profiili vastupidavust külgsuunalisele (profiili jaoks kõige ebasobivam suund) koormusele.
...

C-profiil on nõrgim survele "seest välja". Pildil on surve "väljast sisse", mida talub oluliselt paremini.

C-profiil ei tohi pääseda vänduma koormuse all. Sellele järgneb läbipaine. Nelikant talub ka väänet.

Samas on see kaunikesti teoreetiline arutelu ja veoka raam iseenesest sobib väikese laaduri ehitamiseks küll. Täitsa huvitab, palju valmis aiste kaaluks tuleb...

Kui pika käiguga on tõstesilindirid plaanitud? Kas kallutusilindreid tuleb üks või kaks? Kui pika käiguga? Kas liigend käiguulatust kordistama tuleb? Kas tuleb neliliigend kopa asendit stabiliseerima?

[maitus]

Täitsa huvitab, palju valmis aiste kaaluks tuleb...

Huvitab mind ennastki

Kui pika käiguga on tõstesilindirid plaanitud? Kas kallutusilindreid tuleb üks või kaks? Kui pika käiguga? Kas liigend käiguulatust kordistama tuleb? Kas tuleb neliliigend kopa asendit stabiliseerima?

Tegelikult ei ole veel midagi planeeritud. Kõigepealt pean raami sildadele saama ja siis on võimalik alles planeerida esilaadurit, selle suurust ja käguulatust. Selge on ainult see, et silindreid tuleb neli. Muidugi kinnituskohaga tuleb arvestada juba raami tehes.
Ülejäänud asjad kõĺavad ka loogilisena .. . Kui juba nii suur töö ära teha,,,, siis juba teha !!!

Hetkel on aktuaalsem tegelikult kahe Uaz-i või Volga või vist ka Niva velje leidmine ja peab ka järele uurima, et milline on Multicari vejlele rehvide saadavus. Paar poolpidust oleks mul võtta, aga natuke peab ka tuleviku peale mõtlema..

[Tift]

Kaks poolpidust rehvi võid minu käest juurde saada, ma ei usu, et Berta oma "sussid" minu elu ajal läbi suudab kulutada. Kui just ora otsa ei juhtu.. Aga mõõtude poolest peaks sarnaseid ikka saada olema.
Esilaaduri juures peaks isand maitus mõtlema ka seda, kui kõrgele võiks Marta koormat tõsta. Berta eesmärgiks oleks umbes 1,5-2 meetrit, rohkem pole nagu tarvis, piisab, kui madalama käru peale midagi tõsta saab.

[maitus]

Kaks poolpidust rehvi võid minu käest juurde saada, ma ei usu, et Berta oma "sussid" minu elu ajal läbi suudab kulutada. Kui just ora otsa ei juhtu.. Aga mõõtude poolest peaks sarnaseid ikka saada olema.
Esilaaduri juures peaks isand maitus mõtlema ka seda, kui kõrgele võiks Marta koormat tõsta. Berta eesmärgiks oleks umbes 1,5-2 meetrit, rohkem pole nagu tarvis, piisab, kui madalama käru peale midagi tõsta saab.

Tegelikult peaks lakaluuk kõrguse paika panema, aga eks teatud tööde teostamiseks on võimalik leiutada ka mineid pikendusi ja mida iganes kopa asemele panemiseks- tuleb ju viimane teisaldatav

[maitus]

Ehk keegi kostab midagi selle peale , et kuidas toimib kui kardaanil on erineva suurusega ristid ?

[Tift]

Ehk keegi kostab midagi selle peale , et kuidas toimib kui kardaanil on erineva suurusega ristid ?

Toimib nii, nagu toimima peab. Arvestama peab "nõrgima lüli"-ga . Et siis väiksema risti vastupidavusega.

[maitus]

Õnnestus siis Pärnaka käest gaasikeevitusele peale veel Volga veljed saada ja põhimõtteliselt istuvadki minu tundmata sugupuuga silla otsa, ainult ,et kesmist ringi tuleb karvajagu maha käiata. Lõikasin veljesisud välja ja nüüd tuleb need Multicari velgeda jaoks parajaks teha ja siis näitan neile haavlipritsi .. . Volga velg on iseenesest küll selline plekk, et keera näpitsatega rulli, aga sisud on tugevad. Homme otsustan, et kas olen nii kõva mees, et teen seda ilma treipingita või lähen siiski treilali jutule . Multicari veljesisud 53-e velgedesse õnnestusid igatahes käsitööna suurepäraselt...

[maitus]

Ma ei teagi täpselt mida nüüd kuulda tahan, aga tõstaks veelkord üles selle teema, et kas patjadel või ilma... .
Olen nüüd uurinud igasugu trakatseid ja näpuga katsunud ja pilti teinud jne. No on nad ikka kõik tehtud nii, et tagasild, käimakast ja mootor ühes tükis. Ei ole seal mingeid patju mis juhini jõudvat vibratsiooni maha võtaks.... on küll padjad mootori esiotsa all, aga tagumine poolraami ots on ikkagi jäigalt mootor/käigukast/tagasild- ühendatud ploki küljes. Jääb mulje, et nende patjade mõte ei ole vibratsiooni summutamine, vaid esisillalt saadud löökide leevendamine, et need löögid mootorini ei jõuaks...põhimõtteliselt ütleks nii, et padjad on sillal, .. - mitte mootoril.

[v6sa]

"Päris" traktoritel panustatakse juhi isoleerimisele vibratsioonist: 3 suunas vedrustatud iste, kahes suunas vedrustatud kabiin. Ehk kabiin elab ülejäänud traktorist erinevat elu. Mootorikinnituse padjad ees on vajalikud jõuülekande (mille jätkuks mootor on) ja esipoolraamide omavahelise elamise võimaldamiseks.

Martal ilmselt 3suunalise vedrustusega istet ei tule ja kahesuunaliselt vedrutama pole ka midagi panna, kuna kabiini ei tule..

Või?

[maitus]

Mootorikinnituse padjad ees on vajalikud jõuülekande (mille jätkuks mootor on) ja esipoolraamide omavahelise elamise võimaldamiseks.

No nii ma sellest aru saingi, aga ei osanud nii kenasti sõnastada .

Martal ilmselt 3suunalise vedrustusega istet ei tule ja kahesuunaliselt vedrutama pole ka midagi panna, kuna kabiini ei tule..

Või?

Kabiini ei tule, kuigi mingi teisaldatav presendist varikatus on plaanis küll, aga istmekinnituse saan ju patjadele panna, amordika istme alla ja padja saab ka lisaks tagumiku alla sättida .
Mulle teeb aga rohkem muret see, et kas mootoriblokk jäiga ühenduse puhul kinnituskohtadest vastu peab ? Ma ei arva ka seda, et mingi kõigutamine seal midagi ära peks lõhkuma- pigem just seesama vibratsioon...kui nüüd paar tarka meest mulle ütleks, et see vibra neid ühendusi ei lõhu, siis teeksin kindlasti ilma patjadeta.

Selline mõte ka, kuna jõuülekanne mootorist reduktorini on ka üsna pikk ja massiivne ja kinnitused asuvad just nende küljes, siis patjade puhul tekiks kindlasti ka nende sõlmede vahel paras väändemoment, mis just eriti hästi reduktori kinnituspoltidele ei mõjuks. Ilma patjadeta ehk sellist hirmu ei oleks...või peaks ka raami väänet kartma ???

[v6sa]

...või peaks ka raami väänet kartma ???

Vat sellesama väänte üleelamiseks neid patju tehaksegi.

Ära unusta, et Sa tahad sinna lisada laaduri.

[maitus]

...või peaks ka raami väänet kartma ???

Vat sellesama väänte üleelamiseks neid patju tehaksegi.

Ära unusta, et Sa tahad sinna lisada laaduri.

Laadur ei ole siinkohal minumeelest argument.. laadur kinnitub traktori keskele ja kallutab raamil olevate jõuülekante kinnitusi võrdselt, mitte ei vääna raami- nii nagu seda näiteks jäigalt kinnitatud esisild, tagasilla suhtes ebatasasel maastikul teeks...

[aavu]

laadur kinnitub traktori keskele ja kallutab raamil olevate jõuülekante kinnitusi võrdselt, mitte ei vääna raami- nii nagu seda näiteks jäigalt kinnitatud esisild, tagasilla suhtes ebatasasel maastikul teeks...

Mingid jõud ikka tekivad kopaga, ebatasasustel, kurvi läbimisel hooga ja kurvis pidurdamisel, kopas asuva raskuse ühele poole paigutamisel jne. Kui just kogu kopa tekitatud jõud ei asu tagasilla vahetus läheduses.

[v6sa]

Laadur ei ole siinkohal minumeelest argument.. laadur kinnitub traktori keskele ja kallutab raamil olevate jõuülekante kinnitusi võrdselt, mitte ei vääna raami-
...

Loodame, et Sul õnnestub luua sümmeetriliselt koormust raamile jagav laadur. Oleksid esimene...

Tegelikult me räägime olematu ulatusega võimalikest liikumistest - pane esimeses lahenduses jäigalt. On võimalik, et Su raam on piisavalt jäik, et probleeme ära hoida. Eriti, kui pead töötamisel silmas, et ei laseks esisilda piirajasse.

Kui tekivad praod või murrab midagi ära - küll siis paned kummi vahele.