Jaanipäeva tähistamisest kolhoosides.
#21

(24-06-2013, 18:18 PM)v6sa Kirjutas:  
(24-06-2013, 13:46 PM)kass Kirjutas:  ...
peab vist tõesti poole vähem hakkama tarbima ja kirjutama ka...

Sellised avaldused võivad põhjustada ulatuslikke rahvarahutusi...Rolleyes Eriti see kirjutamise vähendamist puudutav pool tsitaadist. Sest see tähendab kohe poole vähem valitsevast meelsusest erinevat loetavat ja see ei lähe mitte. Eriti peale jaani...Rolleyes

Kodanik kass peaks kuldsuu preemia saama varsti, kohe 3000 sisukat postitust täitumas siin foorumis Wink

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#22

(21-06-2013, 12:16 PM)E303 Kirjutas:  Kohe on tulemas jaanipäev ning huvitav oleks teada kuidas maarahvas omal ajal kolhoosides jaanipäeva pidas.Tean et mingit vaba päeva tol ajal ei olnud ning linnas rahvas ka jaanipäeva ei pidanud....

Eluaigse linnainemisena pias tollele vähä vasta vaidlema.
Nimelt oli omal ajal igal korrailkul külal-linnal (ilm popi külaseltsita) oma lõkke ja kiigeplats, kus tuld (sh ka maituld) tehti. Rahvas tuli kokku, lõkkematerjal oli juba kokku aetud ja pillimees ülesse soojendatud. Käis kõva seltsielu ja popimatesse kohtadesse laekus rahvast ka ümbertkaudu asundustest. Veel kaheksakümnendate lõpus, kui tekkis võimalus omal käel liigelda, sai erinevatel aegadel erinevates kohtades tulel käidud, kus ka linnarahvas pidutses. (kes mäletab veel Tartu Jaanipidu ja tuld Emajõel?)
Näituseks võiks tuua pisikese külakese, pisikese linnakese veeres, kus mäletamist mööda 70-tel ikka rahvast sadades võis lugeda. Nüüd vohab samasel lõkkeplatsil vaid umbrohi, kiigest on mälestused +40-ste põlvkonnas (ja kohalikku populaarset välikino ei mäleta isegi nemad). Samal ajal innas olid aga jaanipeod ja kontserdid, kus esinesid ka omaaegsed staarid ja staarikesed ja rahvast oli väljakutäis.

Paneme kõrvale möödunud jaanipeo sellesamase pisukese linnakese lauluplatsil, kus küll vokaal instrumentaal ansambel kahes isikus vehkis pool ööd rahvast ja lapsi lõbustada ja ka uhke lõke oli püsti aetud, aga mida ei olnud, see oli pidutsev rahvas. Lapsed vehkisid karelda, sadakond vanemat kodanikku olid end ka platsi serva muusikat kuulama seadnud, paljudel seltsiks paariliitrine plastpudel, ehk kohapealt soetatud plekkpurk, aga nooremast piduseltskonnast, kes tantsu vehiks polnud jälgegi. Või ehk olin ma vales pidus?
Ajad muutuvad, kombed muutuvad ja suhtlemiseks on peenembaid viise...


Vasta
#23

Ehk aitab tollast elu-olu valgustada ja ka linnainimese jaanipäevakombeid selgitada üks tõeline dokumentalistika pärl - dokfilm "Jaanipäev" . Režissöör Andres Sööt , Tallinnfilm, 1978. http://www.youtube.com/watch?v=owHNHgeaUDc

Lühikirjeldus:
Film on vaba aja veetmise probleemidest linnastumise tingimustes, jaanipäevade traditsioonilise sisu muutmisest, linlase emotsionaalsest vaesumisest.
Peeter Linnap on kirjutanud, et "Jaanipäev" oli oma aja kohta üllatavalt julge film. "Sööt näitas meile tookord ilmekalt, kuidas eestlaste ennemuistne suvine püha polnud juba 1970. aastatel enam midagi muud kui üks maotu grüüne peal tatsamine, korralik põhjus oma nosud lihtsalt täis tõmmata. Paralleelselt sellega hargnes filmis aga teinegi liin, mis oli tema huvitavuse oluliseks tagatiseks — meie natsionaalse rituaali tõlgendamine nn vennasrahvaste poolt.
Allikas, http://ef100.ee/index.php?page=153&
Vasta
#24

Eks jaanipäeva pidustused olid lubatud tänu sellele, et olid kokkulangevused.

Kui neid poleks olnud, polnuks ka jaanipäeva pidustusi.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#25

(26-06-2013, 17:52 PM)TeeTL Kirjutas:  Ehk aitab tollast elu-olu valgustada ja ka linnainimese jaanipäevakombeid selgitada üks tõeline dokumentalistika pärl - dokfilm "Jaanipäev" . Režissöör Andres Sööt , Tallinnfilm, 1978. http://www.youtube.com/watch?v=owHNHgeaUDc
Väga hea film - osalt ehk ka seetõttu, et oli au selles filmis osaleda Toungue (9:57)

Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)
Vasta
#26

MInu mälestused 70-date lõpust, 80-date algusest Hiiumaal. Jaaniku pidamine, nagu varemgi öeldud, käis ikka, eelkõige siis majandites. Ei mäleta, et Kärdlas oleks tollal oma jaanituld olnudK. Kindlad kohad olid aga Kassaris ja Hellamaa kiigeplatsil.
Tõsi, me pidasime alati seltskonna sõpradega oma isiklikku jaanituld ühe suvemaja õuel, tegime ka bändi ja puha. Kunagi sai "Kolhida" kastis isegi klaver sinna veetud Smile
Aga meeles on üks lugu kui suvel "Rahu Eest" kolhoosis töötades anti ühel päeval vastutusrikkaks ülesandeks jaanituli üles ehitada. Agronoom viis mind koos klassivennaga Hellamaa kiigeplatsile ja käskis oodata, kohe pidi tulematerjal toodama.
Peatselt tuligi Belaruss ja tõi kärutäie autorehve ja selle järel 1 või kaks kärutäit kuivanud kännusakkaid. Loopisime need siis poole tunni jooksul rehvidega vaheldumisi hunnikusse ja tööpäev oligi tehtud. Kirja läks muidugi kogu päevSmile
Õhtul Kärdla rannast vaadates tõusis Hellamaa poolt üles vägev must suitsusammas. Seega oli meie töövaev ikka kenasti tuld võtnud.
Vasta
#27

(27-06-2013, 11:02 AM)ennww Kirjutas:  ...Peatselt tuligi Belaruss ja tõi kärutäie autorehve ja selle järel 1 või kaks kärutäit kuivanud kännusakkaid...
Eks nõuka aegsed jaanituled võis kõik suitsu järgi üles lugeda. EPT ja kolhooside vanad kummid veeti riigi poolt korraldatud lõketesse ja kodused lõkked olid enamasti sõiduautode kummidest.
Igastahes mina mäletan Kuressaare jaanitulesid Loode Tammikus ikka suurte kummihunnikutena.
Vasta
#28

(27-06-2013, 12:53 PM)motamees Kirjutas:  
(27-06-2013, 11:02 AM)ennww Kirjutas:  ...Peatselt tuligi Belaruss ja tõi kärutäie autorehve ja selle järel 1 või kaks kärutäit kuivanud kännusakkaid...
Eks nõuka aegsed jaanituled võis kõik suitsu järgi üles lugeda. EPT ja kolhooside vanad kummid veeti riigi poolt korraldatud lõketesse ja kodused lõkked olid enamasti sõiduautode kummidest.
Igastahes mina mäletan Kuressaare jaanitulesid Loode Tammikus ikka suurte kummihunnikutena.
Eks neid kummisuitsuseid jaanitulesid oli ikka omajagu, kuid meie küla poisid põletasid vaid ühel korral ühe ZIL-i kummi ja sellepärast saime vanematelt sarjata, et rikkusime tahmaga ilusa jaaniõhtu.
Jaanituleks sai põlevmaterjali hakatud koguma juba kevadel.Eriti võimas jaanituli oli siis, kui saime loa lammutada talvel lume raskuse all kokkukukkunud küünilobudik.Aga pahandust tegime ka.Nimelt sokutasime lõkkesse eterniiti, mis siis kuumuse käes ühel hetkel päris korralikult paukuma hakkas.Mõned kõmakad olid ikka päris kõvad.
Vasta
#29

(27-06-2013, 10:36 AM)Walter Kirjutas:  
(26-06-2013, 17:52 PM)TeeTL Kirjutas:  Ehk aitab tollast elu-olu valgustada ja ka linnainimese jaanipäevakombeid selgitada üks tõeline dokumentalistika pärl - dokfilm "Jaanipäev" . Režissöör Andres Sööt , Tallinnfilm, 1978. http://www.youtube.com/watch?v=owHNHgeaUDc
Väga hea film - osalt ehk ka seetõttu, et oli au selles filmis osaleda Toungue (9:57)

9:15 pasunamees on hea. Kiiruga suits lõpuni ja siis pilli puhuma Big Grin
Vasta
#30

Ma vaatasin ka selle filmi ära. Peaks ütlema, et emotsioon on kergelt võttes sünge.
Ma olen elu aja vihanud Eesti filmikunsti. Kõik mida tehakse on külma ja vastiku alatooniga.
Mina mäletan tolle aja õismäed ja oma lapsepõlve õnneliku ning lillelisena, mitte sellisena, nagu sealt välja paistab.
Ma usun, et ka paljud teist, vaatavad tolle ajastu ülesvõtteid sama pilguga.
Mõtetud filmitudengid, te tootsite sitta ja toodate siiani seda. Minge õppige teine amet endale, säästate vähemalt meie lapsi sellest pasast.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#31

Lapsepõlvest mäletatakse reeglina head, mis omab muidugi ka erandeid. Oman DVD plaati, millel Söödi filmide hulgas ka see olemas. Tahtsin seda ka siia teemasse soovitada aga ju siis otsisin valedest kohtadest. Olen olnud lapsepõlves nii kaheksakümnendate lõpus, ühel Tartus, FI majade juures toimunud jaanipeol ja paljud asjad selles filmis tulid tuttavad ette.
Vasta
#32

http://www.youtube.com/watch?v=owHNHgeaUDc

Tahtsin ka vaadata, aga ei anna kätte. Sad
Vasta
#33

(30-06-2013, 00:07 AM)viplala Kirjutas:  Ma vaatasin ka selle filmi ära. Peaks ütlema, et emotsioon on kergelt võttes sünge.
Ma olen elu aja vihanud Eesti filmikunsti. Kõik mida tehakse on külma ja vastiku alatooniga.
Mina mäletan tolle aja õismäed ja oma lapsepõlve õnneliku ning lillelisena, mitte sellisena, nagu sealt välja paistab.
Ma usun, et ka paljud teist, vaatavad tolle ajastu ülesvõtteid sama pilguga.
Mõtetud filmitudengid, te tootsite sitta ja toodate siiani seda. Minge õppige teine amet endale, säästate vähemalt meie lapsi sellest pasast.
Sõber! Eesti filmikunstil pole häda midagi aga lihtsalt osadel inimestel on asjast oma nägemus ja eks see ideoloogia oli juba selline,et kui sind teatud maani solgutati,hakkasid nägema seda,mida taheti.......Big Grin
Iga lapsepõlv ja noorusaeg on ikka ilusad! Eriti nüüd tagasi vaadates....Wink
Vasta
#34

Oli keegi filmimees, äkki Ruusi Jaan ehk.. Aga ütles et Eesti film, see on nigut oma sittt. Ikka vaatad ju, et mis välja tuli.....

loll on loll olla.
Vasta
#35

(30-06-2013, 09:06 AM)motamees Kirjutas:  http://www.youtube.com/watch?v=owHNHgeaUDc
Tahtsin ka vaadata, aga ei anna kätte. Sad

Link ei toimi enam jah. Film on tehtud privaatseks.
Sulgemise põhjustas ilmselt see, et pärast avalikku viitamist siin algas tihe liiklus ja vaatamine. Mida siis filmi ülespanija pidas kahtlaseks, või siis keegi autorikaitsest järsku märkas ja ärkas ning soovitas ära koristada.
Kel rohkem huvi, siis DVD peal saab seda ka osta, ja eks ETV või ETV2 vahest näitavad.

Kindlasti on film hästi ja mõjuvalt tehtud. Mida näitab muuhulgas ka see, et siingi oli viplalal põhjust seda etteheitmist väärivalt süngeks pidada Smile
Aga mis parata, ega rõõmsa nägemusega inimesed eriti ei kipugi filme väntama. Pole seda tõukejõudu ja probleemitunnetust, mis sunniks filmitegemise vaeva ette võtma.

Tahaks väga meenutada ka midagi isklikku teema kohta ehk kasvõi mõnda nõukaaja jaanipäevas, aga paraku viibisin juunikuiti pidevalt pioneerilaagris ja ei teadnud midagi päriselu jaanikutest Smile
Vasta
#36

(30-06-2013, 12:07 PM)TeeTL Kirjutas:  
(30-06-2013, 09:06 AM)motamees Kirjutas:  http://www.youtube.com/watch?v=owHNHgeaUDc
Tahtsin ka vaadata, aga ei anna kätte. Sad

Link ei toimi enam jah. Film on tehtud privaatseks.
Sulgemise põhjustas ilmselt see, et pärast avalikku viitamist siin algas tihe liiklus ja vaatamine. Mida siis filmi ülespanija pidas kahtlaseks, või siis keegi autorikaitsest järsku märkas ja ärkas ning soovitas ära koristada.
Kel rohkem huvi, siis DVD peal saab seda ka osta, ja eks ETV või ETV2 vahest näitavad.

Kindlasti on film hästi ja mõjuvalt tehtud. Mida näitab muuhulgas ka see, et siingi oli viplalal põhjust seda etteheitmist väärivalt süngeks pidada Smile
Aga mis parata, ega rõõmsa nägemusega inimesed eriti ei kipugi filme väntama. Pole seda tõukejõudu ja probleemitunnetust, mis sunniks filmitegemise vaeva ette võtma.

Tahaks väga meenutada ka midagi isklikku teema kohta ehk kasvõi mõnda nõukaaja jaanipäevas, aga paraku viibisin juunikuiti pidevalt pioneerilaagris ja ei teadnud midagi päriselu jaanikutest Smile

Käisid äkki "ARTEKIS" kah??
Kuulnd kord ühe kohalkäinud tüübi kirjeldust, keda poolsunniviisiliseltkogemata rahvatantsurühma koosseisus suure kodumaa eliitlaagrisse küüditati. Teisel päeval tahet välja visata aga kodutee olnd na pikavõitu.....

loll on loll olla.
Vasta
#37

(30-06-2013, 09:06 AM)motamees Kirjutas:  http://www.youtube.com/watch?v=owHNHgeaUDc

Tahtsin ka vaadata, aga ei anna kätte. Sad

Meil on täielik lollidemaa.... ei tohi maas vedelevat hunnikut puutuda....lõhnama läheb...Big Grin
Vasta
#38

Söödi film on väga hea. Tehtud 78., mil veel vanemat põlve elus oli. Näiteks see lõikavalt kurb koht, kus vanaeit koos lõõtsmoonikut kääksutava mehega lähevad paneelikate vahel koos jaanipeole. Keegi, kes linnas paneelikas kasvanud on, ei käitu niimoodi mitte kunagi. Linnastumine ja traditsioonilise eluviisi järsk muutus, siin ei saagi mingit lõbusat vaadet olla.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne