(21-06-2013, 12:16 PM)E303 Kirjutas: Kohe on tulemas jaanipäev ning huvitav oleks teada kuidas maarahvas omal ajal kolhoosides jaanipäeva pidas.Tean et mingit vaba päeva tol ajal ei olnud ning linnas rahvas ka jaanipäeva ei pidanud....
Eluaigse linnainemisena pias tollele vähä vasta vaidlema.
Nimelt oli omal ajal igal korrailkul külal-linnal (ilm popi külaseltsita) oma lõkke ja kiigeplats, kus tuld (sh ka maituld) tehti. Rahvas tuli kokku, lõkkematerjal oli juba kokku aetud ja pillimees ülesse soojendatud. Käis kõva seltsielu ja popimatesse kohtadesse laekus rahvast ka ümbertkaudu asundustest. Veel kaheksakümnendate lõpus, kui tekkis võimalus omal käel liigelda, sai erinevatel aegadel erinevates kohtades tulel käidud, kus ka linnarahvas pidutses. (kes mäletab veel Tartu Jaanipidu ja tuld Emajõel?)
Näituseks võiks tuua pisikese külakese, pisikese linnakese veeres, kus mäletamist mööda 70-tel ikka rahvast sadades võis lugeda. Nüüd vohab samasel lõkkeplatsil vaid umbrohi, kiigest on mälestused +40-ste põlvkonnas (ja kohalikku populaarset välikino ei mäleta isegi nemad). Samal ajal innas olid aga jaanipeod ja kontserdid, kus esinesid ka omaaegsed staarid ja staarikesed ja rahvast oli väljakutäis.
Paneme kõrvale möödunud jaanipeo sellesamase pisukese linnakese lauluplatsil, kus küll vokaal instrumentaal ansambel kahes isikus vehkis pool ööd rahvast ja lapsi lõbustada ja ka uhke lõke oli püsti aetud, aga mida ei olnud, see oli pidutsev rahvas. Lapsed vehkisid karelda, sadakond vanemat kodanikku olid end ka platsi serva muusikat kuulama seadnud, paljudel seltsiks paariliitrine plastpudel, ehk kohapealt soetatud plekkpurk, aga nooremast piduseltskonnast, kes tantsu vehiks polnud jälgegi. Või ehk olin ma vales pidus?
Ajad muutuvad, kombed muutuvad ja suhtlemiseks on peenembaid viise...
Eriti see kirjutamise vähendamist puudutav pool tsitaadist. Sest see tähendab kohe poole vähem valitsevast meelsusest erinevat loetavat ja see ei lähe mitte. Eriti peale jaani...
(9:57)
