Vaidlus Moto555-ega
#41

Grupp maailmaparandajaid...Big Grin Õigel meistril pole seda aega, et koguaeg rääkida ja kuulutada, kui kuldsed käed tal on... siin aga mitu erinevat seltskonda, kes ei viitsi isegi ennast sügada ...Big Grin Eks praegugi on lahtiste ustega garaaze, kus käiakse "tarkust" kuulamas et pärast maailmale kuulutada O M A teadmisi...Big Grin

Tegelikult on alati kõige ohtlikumad inimesed ühiskonnas truualamlikud käsutäitjad kelle ainuke soov on
                                           OLLA KEEGI JA SILMA PAISTA
Vasta
#42

(25-08-2013, 01:19 AM)karvik Kirjutas:  Diisel annab suurema surve tõttu suurema momendi. Põlemis temp on kõrgem. Kolvikäik on pikem, mis annab pikema aja töö tegemiseks. Seega on diisel mootori efektiivsus suurem.

Bensiini mootori tulekera plöts on jahedam ja annab vähem aega kolvile pressimiseksja kolvikäiku on vaja vähem, mis annab suurema pöörete võimaluse.

Diiselmootoris kütusel ikka põlemistemp. kõvasti madalam kui bensiinimootoril, sealt ka 1 põhjusi miks efektiivsus/kasulik töö suurem- vähem energiat läheb õhu "kütmisele".
Vasta
#43

(25-08-2013, 16:16 PM)mossepower Kirjutas:  
(25-08-2013, 01:19 AM)karvik Kirjutas:  Diisel annab suurema surve tõttu suurema momendi. Põlemis temp on kõrgem. Kolvikäik on pikem, mis annab pikema aja töö tegemiseks. Seega on diisel mootori efektiivsus suurem.

Bensiini mootori tulekera plöts on jahedam ja annab vähem aega kolvile pressimiseksja kolvikäiku on vaja vähem, mis annab suurema pöörete võimaluse.

Diiselmootoris kütusel ikka põlemistemp. kõvasti madalam kui bensiinimootoril, sealt ka 1 põhjusi miks efektiivsus/kasulik töö suurem- vähem energiat läheb õhu "kütmisele".

Ei pretendeeri oma lausega absoluutselt tõele, aga bensiini jumakas tekitab umbes 1300-1500 kraadi kuuma ja diisli jumakas umbes 1900-2000 kraadi.

Kui jutt laskub väljalaske gaaside temperatuurile, siis diislil on need alla 900 kraadi, aga bensukal on 1000 kraadi juures. (teadupäraselt EGT)

Sellepärast on diiselmootori efektiivsus 40 protsenti ja bensukal ligi 30 protsenti.

Tavaline nähtus on bensukal punane väljalaske kolle - aga mitmel diislil punast kollet olete näinud?

Ja EGT ongi see, mida peab alati jälgima, kuna kui see on liiga kõrge, siis on ka põlemis temperatuur liiga kõrge ja pada lendab laial.

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#44

(25-08-2013, 17:11 PM)phyl Kirjutas:  ... - aga mitmel diislil punast kollet olete näinud?...
Kui öösel sai DT75 turvast töödeldud, siis oli kollektor koguaeg õrnpunane. Öösel niiske õhuga liikus traktor palju paremini ka. Võttis lindid lausa kummi. Päeval õrnpunast ei näegi.
Vasta
#45

Vabandan räige OT perast, aga mulle meenutab siinne virtuaalne kaklus midagi sellist: http://www.youtube.com/watch?v=ISaNC9aGYU4
Big Grin
Ise, muide, paadunud diselist! Meeldib lihtsalt diisli jorin. Peaks vist raviasutuse poole pöörduma...
Ah jaa, väidan et aurumasin on väga hea pöördemomendiga ja talvel hää lämmi sõita.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#46

Kommenteeriks veidi seda väidet:
Kas see oli konkreetse passati viga 1.9TDI aga peale 160km sõitu -18 kraadise pakasega hakkas salongi tekkima mingi leige õhu moodi asi .
Aastat pole siin nimetatud, aga mul on juhuslikult 1,9 TDI 2007 aasta Octavia.
Pärast kümmet kilomeetrit sõitu on ka kõige külmemal talvepäeval salong korralikult soe.Kui istmesoojendus ka veel max asendisse panna siis lähevad munad keema Big Grin.
Vasta
#47

(26-08-2013, 08:39 AM)raulex Kirjutas:  Kommenteeriks veidi seda väidet:
Kas see oli konkreetse passati viga 1.9TDI aga peale 160km sõitu -18 kraadise pakasega hakkas salongi tekkima mingi leige õhu moodi asi .
Aastat pole siin nimetatud, aga mul on juhuslikult 1,9 TDI 2007 aasta Octavia.
Pärast kümmet kilomeetrit sõitu on ka kõige külmemal talvepäeval salong korralikult soe.Kui istmesoojendus ka veel max asendisse panna siis lähevad munad keema Big Grin.

samas on aga nt. selline auto nagu ford transit connect väikekaubik koos vaheseinaga seega on salong vaid 2 kohaline.
mootor samuti 1,8 ja td ja auto aastast ~2006...2007
AGA salongi soojaks ei saa seda siis ilma liskütteta.
seega võib mõne ehk paljude uuemate diislite tundeline soojus tuleneda hoopis lisakütteseadmest mille olemasolu pole kasutajale teada. !?
Vasta
#48

(26-08-2013, 09:12 AM)MeelisV Kirjutas:  ....
seega võib mõne ehk paljude uuemate diislite tundeline soojus tuleneda hoopis lisakütteseadmest mille olemasolu pole kasutajale teada. !?

Siit jõuame jälle sujuvalt selleni, et materiaalosa tuleb tunda.Toungue

Tšuktš ju ka kirus, et mootorsaag ei kõlba kuhugi - raske ja ebamugav...Rolleyes
Vasta
#49

VAG kasutab osadel mudelitel elekrilist jahutusvedeliku soojendamist.
Samas pole ju vahet mis värvi kass on, peaasi, et hiiri püüab.
Vasta
#50

eks sellega on aga omad agad
kui see "webasto" ära kooleb siis remont ehk uus asi maksaba "liiga palju" tõenäoliselt auto vanust ehk turuhinda arvutades
samuti ei ole kompuutri kuvatud kütusekulus SEDA kulu sisse arvutatud ja sealt ka mõned "valearvamused"

ehk auto mootor aetakse nii ökoks, et soojust üle ei jää aga siis kütame diislit veel ahju, et seda soojust ikkagi saada Big Grin
jah lõuna euroopas ok aga meil on ikkagi "pool aastat lund"

teisalt on aga nende lisakütetega võimalus saada parem mugavus ehk polegi nad nii pahad

reaalosa tedmisega on aga see lugu, et uut autot ostes/tellides ei räägita sellest ja kätte saades on erutus nii suur, et ei pane seda tähele ja siis ....
Vasta
#51

Mis oleks täiselektrlise (küünlad jahutusvedilikus) lisasoojendusüsteemi miinused?
Küünal ise on suht lollikindel.
Aku alalaadimist jälgib aju, kütusekulu suurema koormusega töötamisel kompenseeritakse mootorile soodsama tööreziimiga.
Geneka lühem tööiga on ainus, mis mulle pähe tuleb.
Vasta
#52

Kogu selle webastode ja muude lisa soojendite jutu peale ütlen mina, et investeerige 150 eurot orginaal softi välja vahetamiseks ja pole enam vaja ühtegi lisa soojendit. (chip-i tuuning)

Seda juttu ei räägi ainult mina, vaid kõik kes on seda teinud. Pill muutub veel ökonoomsemaks ja mehisemalt jõulisemaks.

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#53

Näiteks kui auto on 2004 a ja sa pead common rail 4 pihustit kõik ära vahetama + eelsüüted 4x190 eur + 4 x 13 eur = 760+52= 812 eur + filtrid + tööraha 2 nädalat remondis, häälestus, maksad liisingut käid jala samal ajal versus süüteküünal 4x10 eur süütejuhtmed 4x 10 + priiskamine igaks juhuks uus süütemoodul 100 eur 80+100 eur= 80+20eur bensiinifilter=100 eur kokku 30 min tööd
Diisel on öko pill jätkuvalt!Cool 1300 eur vs 120 eur pole mingit vahet
Pane lisandeid need maksavad ja pealegi ei soovitata neid ka panna, mis on ikka õhtal see õhtal omadega
Siis mingi tüüp saatis seenele, et pihusti osandamine ja mikroskoobi all 800x suurendust piisav uurimine on mõtetu tegevus kuna pihusti koosneb kalibreeritud osadest ja pihusti ei kulu ja uuemad diislid on common railid enamus ja mitte parimas korras mootor tahm mootoris ei põhjusta detoneerimist, järelpõlemist , hõõgsüüdet ja küttekulu ei kasva teooria käis otsa ja turbo ei leki kunagi ja õli silindrisse ei satu see põleb ennem kuskil ära!
Põleb kolvide peale, põletab ära klapid ja kolvirõngaste vahel ja küttekulu ainult kasvab koos remondiarvega ja abrasiivosad mootoris teevad ainult head silindris kuluvad ümmarguseks ja tugevalt ellipsis silindrisse uute kolvirõngaste vahetus töötab silindri ilusaks ümmarguseks tagasi.

Vaat selliseid teooriaid pean mina kuulama

Masin , mis on puhas ja korras sellega on meeldiv sõita aga seda peab hooldama ja remontima ka ja reeglina paisatakse turule masin , mis on pehmeks sõidetud ja tehtud ennem mis iganes makrofleksi ja muude lisanditega nn iluravi ja sellise suhtumisega tegelastest lihtsalt hoia suure kaarega eemale muud midagi.
Mis puudutab chip tuuningut siis millegi arvelt tuleb lõivu maksta see on kahe otsaga asi ja jõud tuleb põlemisest ja põlemiskambrist.
Kas sa tapad ta ära kiiresti koormates või hoiad korras ja ei koorma eluiga sõltub sellest
Vasta
#54

http://www.youtube.com/watch?v=UkgoSOSGrx4

Ma arvan, et see ütleb piisavalt.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta
#55

Noo selle eelneva postituse peale ei oska muud öelda, kui kordamine on tarkuse ema!

Kes on väitnud, et commonrail ja pumptüüs diisel pillid on umbe hääd?

Et asjadele natuke selgust tuua, siis diisleid on toodetud läbi aegade erinevaid.
1. Eelpõlemis kambriga (pihustus rõhk 150 bar, üks pihustamis auk)
2. Otse sissepritsega (pihustus rõhk 180 bar, 3-7 pihustamis auku) (olen rõhku tõstnud isegi 220 bar)
3. Pumptüüs (pihustus rõhk 2000 bar, 5-7 pihustamis auku)
4. commonrail (pihustus rõhk 2000 bar, 5-9 pihustamis auku)
5. Tänapäeval on veel ägedamaid asju veel välja mõeldud, aga mina neist ei tea midagi.

Minu loetelust on kõige pommikindlam versioon tähistatud number 2-ga.

Veel vaidlemiseks, tõid sa Moto555 jälle ühe väga imeliku ja ennast ülistava näite.

süüteküünlad+juhtmed+moodul vs pihusti+eelsüüte küünal+juhtmed+filtrid+tööraha+liising

Kas siis bensuka omanik ei maksagi liisingut ja tööraha?

Saad äkki ise ka aru, et see näide on jumala kaka.

Võtame võrdlusesse siis uuema mootori kui ecotec, aga sama aasta pillid.

Vag 1.9 TDI 81 kw vs Volvo 2.3 t5 176 kw

Mõlemad on turbokad ja aastast 1997.

Süütesüsteemi ja KÜTTE süsteemi hooldus

vag:
1. pihusti ots 22 euri x 4
2. eelsüüte küünal 10 euri x 4
3. kütuse filter 23 euri
4. eelsüüte küünla juhtmeid tavaliselt ei vahetata.

+ pihustite stendimine ja töö raha siis

Volvo
1. Küünal 15 euri x 5
2. pihustid (mitte keegi neid tavaliselt ei vaheta, kuluvad sama moodi nagu diislilgi) orginaal osa maksab vast 150 euri/tk
3. kütuse filter 20 euri
4. poolid 100 euri x 5

+ töö tegemine siis. (odavus paistab lihtsalt sellega välja, kuna keegi ei vaheta iialgi pihusteid ja poole lihtsalt selle pärast, et äkki peaks)

Tagasi teenivuse aeg, Volvol kütte kulu 9, vag-il 4,5 ehk siis 4,5 eurot iga läbitud 100 kilomeetri pealt hoiad kokku + siis kindlustuse pealt kokkuhoid.

Iga 10 000 kilomeetri pealt pead hooldust tegema, kokku hoiad kütte pealt 450 euri, remondile kulutad 55 euri rohkem kui sama aasta bensukat omades.

See näide on igate pidi äärmuslik. Reaalsus on see, et mitte keegi ei vaheta peale filtrite mitte midagi ennem kui tekivad probleemid, seega korruta läbisõit 3-ga ja kokkuhoid ka 3-ga.

Too veel "näiteid", mulle meeldib vaielda, kui sellele pole veel pihta saanud!!

Nagu ma jätkuvalt pahameelest ja pettumusest välja loen, siis oled arvatavasti soetanud endale (või keegi tuttav) mingi 9 aastat vana fordi (pakun huupi) oma commonrail süsteemiga ja pidanud seda remontima ja kunagi nooruspõlves oled nautinud ecotec-i võlusid ja nüüd kuulutad maailmale, et diisel on ikka saast, kuna mina pidin endale liisingusse võtma ühe õnnetu fordi (pakun huupi) ja seda veel remontima ka. Õhh opelit ju ei pidanud remontima Big Grin.

Kes käskis osta fordi (fakt on lahtine)? Veel liisingusse ka võtta? Commonraili ka veel?

Kas tõesti pole ühtegi tuttavat remondimeest, kes oleks soovitanud kaugele hoida sellistest masinatest.

See et sinul on kehv kogemus ühe eksemplariga, ei tähenda, et kõik on kohe kehvad. Kui tegu oli tegelt ka fordiga, siis welcome to the club, hakkame koos laimama fordi diisleid.

Arvatavasti kui aasta oli 1920, siis karjusid hobuse omanikud ka kõik, et mis sa seda autot ostad - näed tänapäeval küsitakse, et miks sa endale hobuse ostad.

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#56

Siin hakkas juba midagi argumentatsioonilaadset olema.
Panen siis ka mõned faktid.
Andmed pärit tehase manuaalist, peaks olema omavahel objektiivselt võrreldavad.
Octavia 5 käiku manuaal.
Keskmine kulu 1,9 diislil 5,3 liitrit, 1,6 bentsukal 7,0.
Kilovatte diislil 77(4000 rpm), bentsukal 85(6000 rpm).
Moment diislil 250(1900 rpm),bentsukal 155(4000 rpm).
Auto (kontrollitud ajalooga) on sõitnud 200 t km, seega ainult kütuselt on säästetud 3400x1,3=4420 EUR.Päris uut autot ei saa,pihusteid remontida saaks ilmselt ka esinduses mitu korda.Kirikuõpetaja autoga saksast ei pruugi muidugi nii olla.
Vasta
#57

Seoses kirikuõpetajaga tuli meelde äge juhus võrus mutter ja polt lammari platsi peal.

Tuli seal ka kirikuõpetaja mingit juppi otsima, aga ei leidnud, läks siis auto peale tagasi, ja esimene asi mida tegi oli see, et lõi "risti" ette, pani auto tööle ja hakkas sõitma - selle asemel, et vöö peale tõmmata Big Grin

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#58

Kellele ema,kellele tütarBig Grin

Mina eelistan bensiini mootoreid,kuna mul enamasti on lühiksed linna otsad.

Diisli miinuseks on minu"silmis"hais mille kadumine võtab aega(pean silmas seda kui on kusagile peale läinud) Big Grin

Tänapäeva mootoreis suudetakse põlemis protsessidest võimalikul palju kasulikku energiat välja võtta,see pärast ka need mootori mahud ka aina vähenevad.

Diisel masinat pidada tööloomaks ja bensiini masinat lõbu täkkuksBig Grin
Vastavalt sellele tasub emba kumba ka eelistada.

Kogemata sai kunagi selline säästukatse läbi viidud:
Vennal oli 90a 1.8l 4x4 Lancer,mille ootamatult ütles aju üles.Juhtumisi oli käeparast Lanceri 1,5l aju millega sai masina jälle liikuma.Küttekulu langes peaaugu 2l võrra aga mööda sõidud võis unustada.Liiga pikalt sellise lahja seguga sõit oleks mootori kindlasti rikkunud.Õnneks sai mõne aja möödudes sobiva ajuga sõidurõõmu tagasi.

Diisel on säästlikum ja parema väändega,kuid mulle meeldib ikkagi särtsakas bensukas.
Vasta
#59

Õige, kui autoga on ainult lühikesed otsad, siis on bensukas asendamatu pill, aga kui igapäevaselt on nii pikki ja lühikesi otsi, siis muutub diisel kasulikumaks.

Rallimiseks kasutan ise ka bensukaid, aga neid togin ka vastavalt soovile.

Ökonoomsuse vastu diislile ei saa, ja kasutegur on igal juhul suurem Rolleyes

Tegelikult tegi kuskil VW foorumis keegi katse selle aasta vw jettaga (autoga võin eksida) 1.4 (või 1.6) otsesissepritsega bensukas + surugaas ja 100 kilomeetri läbimise kuluks sai 3,8 euri.

Võrdluseks võeti sama auto aga diisel mootoriga ja seal tõesti väideti, et diisel on kulukam.

Ainuke viga on see, et surugaasi tanklaid on eestis 3 ja otsesissepritsega bensukas maksab kena kopika.

Ja otsesissepritse bensuka pihustid maksavad ka kena kopika.

Ja põhiline on see, et lisandiks tuleb gaas ja asjad ei ole jälle võrreldavad.

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#60

Vabandan teemavälise küsimuse pärast . Kuna siin on koos kõik kes kiidavad taevani VAGi diisleid ,sellest ka küsimus .Miks on väga palju audisi ja volkareid mis pidevalt tossavad ja tahmavad nagu vana MAZ foori tagant minek päris kole ka bmw toodangu hulgast leidub selliseid isendeid väga palju . Samas ei ole märganud tossavaid toyotasi, mitsusi ,ka kirutud prantsuse kaubikud sõidavad tossuvabalt . Kas on mingi tehnoloogiline eripära või kõik need tossutajad on "kirikuõpetaja " autod .kiitke ja tehke lollie selgeks ?
Teemasse ka , kui hakata auto ostmisel ainult kallimate varuosade hinbu uurime ja arvestama kuidas ma iga 10000 järgi pihusteid vahetan .... siis pole olemaski sellist autot mis hea oleks .
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne