Vaidlus Moto555-ega
#61

Täpsustuseks peab küsima, et millistest vag grupi pillidest ja bmw pillidest jutt käib?

Kui jutt käib kuni 95 aasta volkaritest ja audidest, siis need pillid on kõik mehaanilise pumbaga, seega on alati kõike kruvisid näpitud, et pill mehisemalt edasi astuks

Kui üle 95 aasta vag grupp on jutuks, siis tavaline nähtus on see, et katt on alt nahujaada saadetud, pihustiotsad on läbi ja/või on väikene chip paigaldatud masinale. (viimasel juhul on see chip väga kehvasti koostatud)
Variant on ka see, et masinal on väiksed rõhu probleemid - ehk vile ei tooda enam seda rõhku mis peaks.

Bemmide puhul on ka küsimus, et milliseid silmas pead?

Kui pead silmas bemme, mis on kuni 97 vist. Siis need mootorid kasutavad kõik veel eelpõlemis kambrit, tänu millele ei ole kütuse segunemine õhuga hea ja pillid tahmavatki tehasest juba.

Selle vastu on võetud kõige lihtsam abinõu - katt, aga kati tahmab ka ära ja odavam on alt ära lõigata kui uus paigaldada.

Mida võib pesjööde ja citröönide ja toyota kohta öelda, siis need masinad ei ole disainitud POWER-i jaoks vaid ökö ja roheline.

Neil on nii palju erinevaid öko solenoide ja filtreid igal poole vahel, et tahmata ei saagi - teine asi on kütte pumbad, need on ka nii roheliste järgi koostatud, et kütet ei antagi silindrisse, seega ei saa tahmata ka.

Toyota kohta ma ei tea, aga pesjööd ja citröönid kasutavad ka lukase kõrgsurve pumpasid, mis ei ole väga töökindlad.

Minu jutt võib olla ennast ülistav ja rahuldav, aga seda see ongi Big Grin. Ei ole iial vaimustunud prantslaste ja japside diislitest.

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#62

Siit jooksis läbi tegelikult üks nõks veel, kuidas just eelkõige diisli kütusekulu alla saadakse: originaalaju ümberprogemine. Kahjuks või õnneks ei ole omal ühtegi sellist aparaati, mille peal seda katsetada, kuid minus tekib sellega seoses väikene tõrge millegipärast.

Põhjus on see, et isegi kui seda teevad viisakad ja ametlikud ettevõtted, jätab see minu jaoks ikkagi mulje, et talumees üritab üle kavaldada nt baierimaa pikkade traditsioonidega insenerikooli. Kuna ma olen ise ka mehaanikaseadmete suurtootmist natuke lähemalt näinud, siis iga uue seadme taga on üldjuhul ka päevade, nädalate ja tuhandete tsüklite kaupa kestvusteste ning ma eeldan, et ka iga enam-vähem hi-tech mootor on läbinud kestvustestid. Ja ju ikka mingi põhjus kuskil pidi olema, et njuutonmeetreid on ikkagi X, mitte 1,2*X. Vaevalt, et autotehases polnud seadmeid, millega mootorit mappida...

Võib-olla on mu pelgus ikkagi asjatu, kuid selle on põhjustanud asjaolu, et olen kõrvalt paar korda näinud olukorda, kus lihtsatöömees on proovinud targem olla kui arvutused, aga väga hästi välja pole kukkunud Smile
Vasta
#63

(27-08-2013, 10:14 AM)41Degree Kirjutas:  ...
Põhjus on see, et isegi kui seda teevad viisakad ja ametlikud ettevõtted, jätab see minu jaoks ikkagi mulje, et talumees üritab üle kavaldada nt baierimaa pikkade traditsioonidega insenerikooli. Kuna ma olen ise ka mehaanikaseadmete suurtootmist natuke lähemalt näinud, siis iga uue seadme taga on üldjuhul ka päevade, nädalate ja tuhandete tsüklite kaupa kestvusteste ning ma eeldan, et ka iga enam-vähem hi-tech mootor on läbinud kestvustestid. Ja ju ikka mingi põhjus kuskil pidi olema, et njuutonmeetreid on ikkagi X, mitte 1,2*X. Vaevalt, et autotehases polnud seadmeid, millega mootorit mappida...
...

Kaks põhjust.


Esiteks ei määra enam ammu insener, vaid turundus. Ning oluliselt soodsam on tellida 1xx xxx mootorit sama raudvaraga ja toota neist xx varianti Indiast tellitud tarkvara abil, kui tekitada xx mootorit, millega igaühega tuleb tegelda eraldi.

Teiseks - autotehas peab TAGAMA oma toote töö mõistliku aja vältel. Selleks jäetakse varu. Mis enamasti on liigsuur (harva kooleb tänapäevase auto raudvara enne auto üldist käestminekut). Mis omakorda tähendab, et teadlik kasutaja saab oma jõujaamast enam kätte, kui algselt plaanitud, väiksele riskile minnes.

Tänapäevaste mootorite puhul ei ole suurt vahet, kumba kütust põletavad. Mõlemal juhul tehakse elektroonika ja materjaliteaduse koostöös imesid. Arvestades teema põhjuseks olevat traktorikasutust, siis mõlemad on sama ebamõistlikud iseehitatud aiatraktori jõuallikana.

Kui rääkida vanemast rauast, tuleb väga täpselt rääkida mootorist. Sest ka kaheksakümendatel oli õnnetunud isendeid, aga oli ka täielikke ämbreid. Ning tulles tagasi siinteemaski mainitud EcoTeci juurde, siis see pada on üsna tundlik kokkuhoiule õlihooldusel. Ning kord rikutud nukad tuleb vahetada... Mis pole mitte odav lõbu.

Teisest küljest: millegipärast ei kasutata pidevat valu saavas ärikasutuses bensumootoreid just kuigi laialt...
Vasta
#64

Turu peal on jah, neid "üle kavaldajaid" palju, sellepärast tulebki alati uurida, et kust soft pärineb - kui ise põlve otsas kokku mixitud, siis tihtipeale pillid lihtsalt ei tööta, kuid kui kasutada heaks kiidetud tarnijaid/tegijaid, siis tulemus pole siiani kunagi halb olnud.

Arvud millest jutt käib, on tavaliselt 10 prossa võimsuse kasv ja 15 prossa kütte kulu vähenemine.

Saab alati ka rohkem jõudu võtta, aga sellisel juhul ei garanteeri keegi, et pada koos püsib.

Tehase masinad on igast otsast VARUGA tehtud.

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#65

No tuli asjalikku juttu ka päris palju, tore
Diislitega olen piisavalt palju kokku puutunud ja isiklikult ei soovi aga diisli allergiat kui sellist nagu ka ei ole, et ei kõlba karu sinna samusessegi aga liiga palju jamasid olnud nendega alustades audist, vw, pikendusjuhtmetest, kinni külmunud filtritest jne lihtsalt aitab jamast.
Süüteküünlad ja juhtmed vahetan kodus 30min-ga, diisli puhul tuleb stendida, juhtme otsas rippuda, programmeerida jne tegevust jagub..
Lihtsalt ei mõista seda, et miks aretada vahele kuskile diisel kui pea kõik tuleb ringi ehitada, ei sobi käigukastid 1:1 , ülekanded ja oma tõde selles ka mingi on, et mida lihtsam seda töökindlam ilma lisa tulede vidinate pasunateta ja vanakooli MB 3.0 R5 näiteks ei mahu projekti aiste vahele, pole käigukasti sinna sobivat ja varuosadega suht tuuga.
Lennuki tanki ja pisikese citrööni omavahel võrdlemine, et bensiin vs diisel on suht koht aga võib kui soovi on.
Ka see on ammu selge, et autotootjad ajavad juba tehasest saadik udu nii keskmise küttekulu kohta(testid näitavad, et mõni lausa 35% sh oli mainitud ühte japsi ja vagi tootjat mida kõik imetlevad aga valetavad, miks?).
Diisli remont on kallis toodud hea näitena Lucas KS pump, et kui miskit p siis pane uus a vaata, mis maksab siis kogu see remont kokku ja hobi korras vaevalt keegi autopoes uuelt masinalt nüüd diisli maha keerab ja aiatraktori aiste vahele istutab.
Tehasest tuleb kaasa hooldusjuhend mida reeglina ei järgita ja neid sirvides muutub meel teinekord päris nukraks, seal on märgitud ka tüüpvead(adekvaatsed) ja mõni isend on neid täis mida ka siin on mõni taevani kiitnud
Ecoteciga, see lugu jah, et tihti lastakse saaled ja nukad valesti valitud õliga küpseks ja hooldust mootorile õieti ei tehta a nii võib kokku lasta ükskõik millise mootori kui tekivad määrimisega probleemid kui täissünt vedelaks jääb ja õlipudelilt ei loeta mis kirjas ja mida sinna tegelikult vaja ja seda regulaarselt ei vaheta ja turbo on eriti tundlik selles osas
Aa paneks 568 Nm 4200 rpm säänse opeli mootori aiste vahele, sellest 470 Nm on 2000 pöörde juures väidetavalt saadaval ja diisel MB 123 pealt 3.0l siis näitajad 245 Nm 2400.
Arvutus 470-245=225Nm, 568-245=323Nm.
No kohe kuidagi ei saa analoogse kubatuuriga kiidetud diisli väänet sinna kanti ja pole vajagi
Eesmärk ei ole projekti ära lõhkuda vaid see peab koos püsima ja suurim murekoht on nagu ikka nurkülekanne.
Kokku silikoonitud liimitud volvo jms pläusti ei hakka siin näidetena kasutama nendega pole teha midagi
Lammutusest päevi näinud TD ei taha.Ei viitsi turbosid remontida ja raha maha pilduda ausalt ei viitsi.
Ootan põnevusega talve ja masinaid, diisleid, mis paugust - 25 kraadise külmaga metsas käivituvad ja ööbivad metsas ja pole probleeme käivitamisega ega midagi TAHAKS SEDA PÄRIS NÄHA!
Eelsüüte kaitse välja siis oled bensiiniga nn võrdses seisus.
Uus mood, ostan diisli ja sõidan friikartuli alt praetud õliga.Öko pill ja edukalt kannatab müüa kui v heas korras autot hiljem.

Jala on kõige soodsam käia ja tervislik ka pealegi!
Vasta
#66

(28-08-2013, 01:07 AM)Moto555 Kirjutas:  Ootan põnevusega talve ja masinaid, diisleid, mis paugust - 25 kraadise külmaga metsas käivituvad ja ööbivad metsas ja pole probleeme käivitamisega ega midagi TAHAKS SEDA PÄRIS NÄHA!

Aga mis seal imelikku on?

(28-08-2013, 01:07 AM)Moto555 Kirjutas:  Eelsüüte kaitse välja siis oled bensiiniga nn võrdses seisus.

Eemaldaks äkki bensukal küünlad hoopis, oleks diisliga võrdses seisus.

(28-08-2013, 01:07 AM)Moto555 Kirjutas:  Uus mood, ostan diisli ja sõidan friikartuli alt praetud õliga.Öko pill ja edukalt kannatab müüa kui v heas korras autot hiljem.

Miks ta ei peaks siis kannatama? Kade oled või Big Grin?

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#67

(28-08-2013, 01:59 AM)viplala Kirjutas:  
(28-08-2013, 01:07 AM)Moto555 Kirjutas:  Ootan põnevusega talve ja masinaid, diisleid, mis paugust - 25 kraadise külmaga metsas käivituvad ja ööbivad metsas ja pole probleeme käivitamisega ega midagi TAHAKS SEDA PÄRIS NÄHA!
Aga mis seal imelikku on?
Viimaste talvede külmarekord oli 31,5 kraadi.Diisel käivitus küll hetkega.
Kui veel sellist ilma tuleb, siis pistan diagnostikaabli järgi.
Siis on täpselt teada, mitme millisekundiga mootor käivitub.
Vasta
#68

Loen huviga seda teemat, kuigi poolest jutust aru ei saa kuna olen üsna võhik autoasjanduses- eriti diislite suhtes. Vana vene bensutehnikaga saan kuidagi hakkama Smile.
Ja ikkagi tundub mulle, et siin toimub rohkem vaidlus tegelikult heade ja halbade autode üle, mitte diisli ja besuka üle.
Ainuke näide mille ma tuua oskan, on see, et mul endal on olnud väike tagaluuktõstukiga Fiat Ducato veokas. Käima läks see mitte just esimeses nooruses olev diisel sõna otseses mõttes iga ilmaga paari sekundiga, pehmema ilmaga aga hetkega ja kabiinis oli kümne minutiga selline saun, et pidi hakkama õhku koomale keerama ja aknaid avama Smile. Vaatamata oma hirmsale tagaluugi poolt tekitatud tuuletakistusele oli see pill ka ökonoomsem kui mu praegune Escort. Kiirendus oli ka nagu sõiduautol.
Kui keegi seda fakti ümber hakkab lükkama, siis jätaks ta mulle küll rumala inimese mulje- nagu tahaks tõestada, et mul pole tilli püksis ja ma pole sellega kolme poega valmis treinud .... Big Grin Big Grin
Vasta
#69

(28-08-2013, 01:07 AM)Moto555 Kirjutas:  ...vanakooli MB 3.0 R5 näiteks ei mahu projekti aiste vahele, pole käigukasti sinna sobivat ja varuosadega suht tuuga.

No see jutt küll ei päde, om617 varuosade saadavus on väga hea, hind on küll kõrge aga neid läheb sinna suhteliselt harva vaja ... ühtlasi ka kokkusugutamine erinevate kastidega on suht laialt levinud selletüübilistel sidurikodadel.

Dad.
Vasta
#70

(28-08-2013, 01:07 AM)Moto555 Kirjutas:  No tuli asjalikku juttu ka päris palju, tore
Diislitega olen piisavalt palju kokku puutunud ja isiklikult ei soovi aga diisli allergiat kui sellist nagu ka ei ole, et ei kõlba karu sinna samusessegi aga liiga palju jamasid olnud nendega alustades audist, vw, pikendusjuhtmetest, kinni külmunud filtritest jne lihtsalt aitab jamast.
Süüteküünlad ja juhtmed vahetan kodus 30min-ga, diisli puhul tuleb stendida, juhtme otsas rippuda, programmeerida jne tegevust jagub..
Lihtsalt ei mõista seda, et miks aretada vahele kuskile diisel kui pea kõik tuleb ringi ehitada, ei sobi käigukastid 1:1 , ülekanded ja oma tõde selles ka mingi on, et mida lihtsam seda töökindlam ilma lisa tulede vidinate pasunateta ja vanakooli MB 3.0 R5 näiteks ei mahu projekti aiste vahele, pole käigukasti sinna sobivat ja varuosadega suht tuuga.
Lennuki tanki ja pisikese citrööni omavahel võrdlemine, et bensiin vs diisel on suht koht aga võib kui soovi on.
Ka see on ammu selge, et autotootjad ajavad juba tehasest saadik udu nii keskmise küttekulu kohta(testid näitavad, et mõni lausa 35% sh oli mainitud ühte japsi ja vagi tootjat mida kõik imetlevad aga valetavad, miks?).
Diisli remont on kallis toodud hea näitena Lucas KS pump, et kui miskit p siis pane uus a vaata, mis maksab siis kogu see remont kokku ja hobi korras vaevalt keegi autopoes uuelt masinalt nüüd diisli maha keerab ja aiatraktori aiste vahele istutab.
Tehasest tuleb kaasa hooldusjuhend mida reeglina ei järgita ja neid sirvides muutub meel teinekord päris nukraks, seal on märgitud ka tüüpvead(adekvaatsed) ja mõni isend on neid täis mida ka siin on mõni taevani kiitnud
Ecoteciga, see lugu jah, et tihti lastakse saaled ja nukad valesti valitud õliga küpseks ja hooldust mootorile õieti ei tehta a nii võib kokku lasta ükskõik millise mootori kui tekivad määrimisega probleemid kui täissünt vedelaks jääb ja õlipudelilt ei loeta mis kirjas ja mida sinna tegelikult vaja ja seda regulaarselt ei vaheta ja turbo on eriti tundlik selles osas
Aa paneks 568 Nm 4200 rpm säänse opeli mootori aiste vahele, sellest 470 Nm on 2000 pöörde juures väidetavalt saadaval ja diisel MB 123 pealt 3.0l siis näitajad 245 Nm 2400.
Arvutus 470-245=225Nm, 568-245=323Nm.
No kohe kuidagi ei saa analoogse kubatuuriga kiidetud diisli väänet sinna kanti ja pole vajagi
Eesmärk ei ole projekti ära lõhkuda vaid see peab koos püsima ja suurim murekoht on nagu ikka nurkülekanne.
Kokku silikoonitud liimitud volvo jms pläusti ei hakka siin näidetena kasutama nendega pole teha midagi
Lammutusest päevi näinud TD ei taha.Ei viitsi turbosid remontida ja raha maha pilduda ausalt ei viitsi.
Ootan põnevusega talve ja masinaid, diisleid, mis paugust - 25 kraadise külmaga metsas käivituvad ja ööbivad metsas ja pole probleeme käivitamisega ega midagi TAHAKS SEDA PÄRIS NÄHA!
Eelsüüte kaitse välja siis oled bensiiniga nn võrdses seisus.
Uus mood, ostan diisli ja sõidan friikartuli alt praetud õliga.Öko pill ja edukalt kannatab müüa kui v heas korras autot hiljem.

Jala on kõige soodsam käia ja tervislik ka pealegi!

Mida võin oma kogemusest mainida, siis kõik õlid põlevad diisel mootoris, olen katsetanud vana mootori õliga, uue mootori õliga, hüdro õliga, trafo õliga, toidu õliga, reduktori õliga, ahju küttega - KÕIK PÕLEB.

Küsimus on ainult selles, et mida eelpool nimetatud kemikaalid mootorile teevad? Hüdro õli on kõige leebeme, trafo õli tahab 2T õli sisse saada, mootori õli sisaldab väävlit, mis koguneb igale poole, ahju küte käitub sarnaselt mootori õlile.

Aga praktika on tõestanud, et 30/70 koksina, siis diisli kasuks, kannatab kõik õlid ära põletada.

Lihtsalt filtreerida tuleb korralikult.

Aa, ja see jutt, et diisel ei käivitu külmaga. Noo ootame siis talve ja pistame siis kassil nina kuse sisse - kui muidu ei usu Big Grin

Eelsüüte kaitse võib teatud isenditel eemaldada - kahjuks pole enam seda audit alles, mis ilma eelsüüteta käivitus -25-ga. Selle eest on järgmine projekt ja vaatame mis talvel teeb.

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#71

(28-08-2013, 09:02 AM)dad Kirjutas:  
(28-08-2013, 01:07 AM)Moto555 Kirjutas:  ...vanakooli MB 3.0 R5 näiteks ei mahu projekti aiste vahele, pole käigukasti sinna sobivat ja varuosadega suht tuuga.

No see jutt küll ei päde, om617 varuosade saadavus on väga hea, hind on küll kõrge aga neid läheb sinna suhteliselt harva vaja ... ühtlasi ka kokkusugutamine erinevate kastidega on suht laialt levinud selletüübilistel sidurikodadel.

Dad.

Vastupidi - see võrdlus näitab kenasti Moto555 "pädevust"Toungue

OM61x mootoreid (mõtlen ikka noid vabalthingeldavaid malmpadasid) saab tappa vaid vedeliketa tarbides. Tõsi, erivõimsus on neil kah vastavalt madal.

Bensukal on minu silmis oma koht täitsa olemas - kellegi teise liikuril.Cool
Vasta
#72

Ei mahu kuidagi no ei mahu ja ei taha ka.
Sa räägid mingist Smilehinnast ja tavasõiduki juures ja ekstreemsusi mitte ehitades vast eriti ei juhtu midagi kokkuvõttes ei sobi
Hetkel vaevatakse pead käigukasti osandamisega ja ülekannete sättimisega ja tundub, et 3-5 käik saab asenduse kastis sees ja sidur tuleb koos korviga M seeria Bmw küljest.Hooratta treimine ja haardepinna suurendamine.
Mis puudutab opeli mootorit siis sinna külge ei poogita holingeri käigukasti kui sellel asjal jumet ei ole.Ei vahetata võlle(ülekandeid), kodus neid ei tehta, neid on eraldi müüa ja pähe ladumise(koormuse) juures parem unusta ära nurkülekanne see ilmselt ei kesta ja kui puruneb lõhub ka muid asju,vahekasti siiski ei tule.
Kardaan tuleb jätkuvalt kõige nõrgem osa kui nii väljendada for safety

Tänan kaasa mõtlemast
Vasta
#73

Kui tahta, siis mahub - kõik on võimalik.

Iseasi on asja eesmärk Rolleyes

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#74

Ei taha diislit ja kõik
Mudasse kaevatuna haardeteguri kasvu oodata kui seda ei ole ja 3.0 diisliga rattad tyhja keerutada ja kiita, et meil on diisel tuleme siit välja on üpris märg fantaasia, selle asemel, et paremat pinda otsida...paremat haardumist(diisel vs bensiin kütteliik seda ei anna vaid juht kabiinis, rehvid rõhud jms)
Mind isiklikult ei huvita nii diisli ökonoomsus(kaudseid nn kulusid arvestades ja kilomeetri hinda arvestades on kütuse hind tanklas 1 näitaja kogu rehkenduses).Töökindlus ja kui ma pean midagi remontima, mis peaks tulu sisse tooma teenin ma kahjumit või kulutan teenitud raha töökindluse tagamiseks, et oleks võimalik teenida?Lisandeid jms, kuhu see kulu liigitada siis
Lihtsalt konkurent tuleb võtab su töö ka ära käest ja mis puudutab metsavedu siis katsu suvel materjali müüa näiteks..
Hangete juures nõutakse seda, et oleks uued masinad, mõtle natuke miks!

Las see jutt olla oleneb , mis eesmärk masinal ja millega üldse tegu, jutt käib ka ilmastikust ja sellega seonduvast ja diisli käivitumisega hetkel kui see korras tõesti probleeme ei ole ja eelsüüdet on vaja käivitamisel ja see peab olema korras kaitstes sellega ka elektripoolt ja hoiad seal kulud mõistlikkuse piirides.(regulaarne hooldus)
Ei taha diislit kuna töökindluse osas kahtlen ja kulud on ületanud alati bensuka kulusid seega Ei.
Tore teada, et mõni diisel ka nn paugust käima läheb aga lase jahtuda ja seista 2 päeva metsas tuule ja -25 käes siis enam ei lähe ja akust kaob sellistes tingimustes mingi 35%, õlid lähevad paksuks, kui küte maha ka natuke vajub tekib vahetult kondents ja siis oled sa viisakalt öeldes päris korralikus p ja korralikus p-s ja kui õhutrass ka kinni külmub siis ekstra p-s
Vasta
#75

(29-08-2013, 15:19 PM)Moto555 Kirjutas:  Ei taha diislit ja kõik
Mudasse kaevatuna haardeteguri kasvu oodata kui seda ei ole ja 3.0 diisliga rattad tyhja keerutada ja kiita, et meil on diisel tuleme siit välja on üpris märg fantaasia, selle asemel, et paremat pinda otsida...paremat haardumist(diisel vs bensiin kütteliik seda ei anna vaid juht kabiinis, rehvid rõhud jms)
Mind isiklikult ei huvita nii diisli ökonoomsus(kaudseid nn kulusid arvestades ja kilomeetri hinda arvestades on kütuse hind tanklas 1 näitaja kogu rehkenduses).Töökindlus ja kui ma pean midagi remontima, mis peaks tulu sisse tooma teenin ma kahjumit või kulutan teenitud raha töökindluse tagamiseks, et oleks võimalik teenida?Lisandeid jms, kuhu see kulu liigitada siis
Lihtsalt konkurent tuleb võtab su töö ka ära käest ja mis puudutab metsavedu siis katsu suvel materjali müüa näiteks..
Hangete juures nõutakse seda, et oleks uued masinad, mõtle natuke miks!

Las see jutt olla oleneb , mis eesmärk masinal ja millega üldse tegu, jutt käib ka ilmastikust ja sellega seonduvast ja diisli käivitumisega hetkel kui see korras tõesti probleeme ei ole ja eelsüüdet on vaja käivitamisel ja see peab olema korras kaitstes sellega ka elektripoolt ja hoiad seal kulud mõistlikkuse piirides.(regulaarne hooldus)
Ei taha diislit kuna töökindluse osas kahtlen ja kulud on ületanud alati bensuka kulusid seega Ei.
Tore teada, et mõni diisel ka nn paugust käima läheb aga lase jahtuda ja seista 2 päeva metsas tuule ja -25 käes siis enam ei lähe ja akust kaob sellistes tingimustes mingi 35%, õlid lähevad paksuks, kui küte maha ka natuke vajub tekib vahetult kondents ja siis oled sa viisakalt öeldes päris korralikus p ja korralikus p-s ja kui õhutrass ka kinni külmub siis ekstra p-s

Eem kui teemaks tuli metsa tegemine, siis ma pole iial kohanud ühtegi metsa masinat, mis veaks või lõikaks metsa kasutades selle jaoks bensiini.

Tegelikult olen küll - selle nimi on inimene+husqvarna - haardetegur on võimas, maastiku läbitavus on võimas, kulu osasid on vähe. Voh - päeva idee - hakkame hiinlasi tööjõuks eestisse vedama ja las kütuse ärikad nälgivad.

Aga see metsas külmakäes istumine - kui aku on kehvake, siis ei tohi lihtsalt akut metsa jätta (päti poisid viivad muidu minema), õlide paksuks minemise vastu on vastavad õlid, (mineraal ei ole tõesti lahenduseks), see kui kütus trassis maha langeb, tähendab seda, et trassis on mingi tsombe, kondentsi vastu on arktiline kütus ja korralik kütt filter.

Aga kui kütus on tõesti saast, mis vee mõjul ära külmub, siis selle vastu tõesti ei ole midagi teha.

Bensukaid kimbutab ka kütuse veemõjul ära külmumine. Endal oli kogemus, ostsin tanklast 20L bensiini kanistisse, lasin pagassis 3 päeva vedeleda (-25-se pakasega), ja kanistrit tühjendades avastasin, et jää tükk (siuke kilone) oli kanistri põhjas.

Mis seda arvatavasti põhjustas, oli etanooli mõjul niiskuse kogunemine kütusesse - teadupärast sisaldavad kõik tankla kütted 5 prossa etanooli vähemalt.

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#76

Loen ja imestan Teie kõigi püsivuse üle siin vaielda. Argumente on kõigil ja ei ütleks, et kõik on ka valed või õiged aga ühe eluliselt tähtsa valemi olete küll ära unustanud - KELLELE EMA - KELLELE TÜTAR.
Vasta
#77

(29-08-2013, 15:51 PM)klaave Kirjutas:  KELLELE EMA - KELLELE TÜTAR.

Kellele mõlemad...

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#78

Mulle mõlemad ja naabrieit läheb ka peale
Vasta
#79

Aga siis sobib äkki härradele aurumasin? Käivitusraskusi ei ole, kui puud ja tikud kuivad, väänet on rohkem kui diislil ja bensukal kokku, talvel hää lämmi sõita, roheline pealekauba... Metsas töötades ei lõppe kütus otsa jne.
Vara tuleb ainult tõusta, et tuli alla teha ja talvel ka vesi igal hommikul sisse valada.
Naabrieide käivitusraskusi ei oska kommenteerida. Sõltub eide tüübist, läbisõidust ja kasutatava kütuse oktaanarvust! Big Grin

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#80

5+ kommentaar on viimane.

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne