[stig.liim]

Meil need uuemad (vist TDT 55 siis) kolistasid nii aastat 30 tagasi ringi ja üks seisis meie elamise juures - ukrainlased langetasid metsa ja elasid vagunis sügisepoole suve mitu head kuud igal aastal. Kümneaastaseks saamiseni elasin isegi toonases mõttes üsna eraldatud kandis vanas pätsuaegses tüüpilises metsavahimajas - iseloomustab see et elektriliin lõppes meil ja lähim maja oli kilomeeter eemal. Külasse 4 kilomeetrit läbi paksu metsa, teiselepoole jäi pea 15 kilomeetrit paksu metsa kus oli ainult paar majapidamist. Talvel sageli teed lahti ei lükatud ja no siis ma kooli ei läinud (kuhu sa ikka lähed - 4 kilti sinna, 4 tagasi, mõlemad otsad pimedas ja nabani lumes).

Nii nende juhte kui ka tavalisi traktoriste iseloomustas maniakaalne huvi käivitusmootorit pläristama hakata JUST SIIS kui mingi pätakas mööda astus. Ise mitu korda kreepsu saanud mistõttu õppisin nendest eemale hoidma. Teine asi see et pimedas maja juures ringi ukerdav ja räuskav hõõguvate tuledega 55 nägi minu jaoks väga hirmuäratav välja. Hirmu süvendas veel teadmine et traktoristid polnud kunagi päris kained.