[süsikas]

---

Kõige olulisem asi, mis iga gaasikeevitaja omale kohe selgeks teeb on see, et atsi ballooni tühjaks saades keeratakse balloon tagurpidi ja balloonist saad ca. teeklaasitäie piiritust kätte (vähemalt vene ajal sai). Piiritus atsi balloonis pidi siduma sinna sattunud niiskuse. Maitse pidi küll jube olema aga küll ära harjub, vaikselt alustad asjaga.

Esiteks ei tohi atsi ballooni tühjaks tarvitada, ning pole seal sees mingit piiritust, vaid gaasiline atsetüleen lahustatuna atsetoonis.Peale selle on seal sees poorne aine ohutuse tagamiseks.

[Marko]

Ei ole ühtegi katki saaginud aga jutud käivad, et pimsskivi laadne aurusti sees. Keegi ehk täpsustab? Ei raatsi enda omasid lõhkuda, vast läheb tarvis.

[pvr]

Piiritus olevat olnud nõukogude aegsetes co2 pudelites, et siduda niiskust. atsi pudelis on näiteks aktiivsüsi või poorne lubjakiviollus.

Aga nüüd asjast ka küsimus:

Nõukogude aegne atsetüleeni reduktor ei hoia gaasirõhku stabiilselt, kui pitsi kinni keerad siis jookseb vaikselt kõrgemaks kuni umbes 1,5 kgf'ni kuni ülerõhu klapist hakkab välja ajama, ja kui nüüd pitsi kraan lahti keerata siis jookseb vaikselt alla kuni 0,5 või 0,25 ni sõltuvalt valge kruvi lahtiolekust. Redukoril mõlemad membraanid pehmed, terved ja puhtad. Oskab ehk keegi hüva nõuga aidata kell rohkem kogemust oleks hädasti vaja natuke kuuma anda ja aparaat mitte ei taha tööd teha.

Parimat
Jaanus.

[Dexter]

Ärataks vana teema korra jälle elule ja küsiks, millega tuvastada hapniku leket ilma, et midagi halba juhtuks? Nt. klimmasüsteemide leket näeb hästi seebiveega kui värvainet sees pole, samamoodi rehvide leket.

[aavu]

Ei julge tuld ja rasvaaineid soovitada. Esimesena tuleb pähe vooliku veevanni uputamine. Kas sellega mingi oht kaasneb, ei tea.

[Dexter]

Tänan idee eest, kuid ennist unustasin mainimata, et lekke koht on kuskil reduktori ümbruskonnas ja välistan ka voolikud kuna need peaaegu uued - paar korda kasutanud ainult.  Susisemise häält kuulda pole aga ca 10 min. peale balooni kraani sulgemist on osutid nullis. Kas on viga nüüd reduktori küljes olevates liidetes või balooni ja reduktori vahelises liites, selles sooviks selgusele jõuda. 
 Tänapäevane "eurukvaliteet" võib olla teadagi mis.

[ahtos]

Fairi lahus näitab lekke kätte.

[h2rra]

Põrsapõlves  vene ajal õpetasid kaks keevitajat NORiLSKIST, raudsete reeglite järgi toimetama. 
!. ballooni kraan lõpuni lahti, sest siis tihend surutakse ventiilis  kinni.
2. peale keevituse lõppu koheselt ballooni kraan kinni ja siis vabastab see tihend ja kraan, reduktori ja voolikud surve alt. 
3. Õlise käega hapniku ligi ei minda
4. Segu koostis lõikamisel 1 osa atsi 5 osa hapnikku sama ka väikse pitsiga töötamisel
Siiani olen elus ja terve, ainult üks kord on atsi voolik paukudes juppideks läinud , aga jõudsin atse kraani ennem kinni, kui tuli sinna jõudis ja kaitseklapp peeretas nigu vanainimene. Voolikud olid ju seest puhastamata
Mis ehitusega on EURO kraanid  Ei ole uurinud.

[pikk88]

Oskab keegi kõneleda, kuidas on lood propaani kasutamisel keevitamiseks? Eespool räägitakse, et raua keevitamiseks ei kõlba, sellega saab vaid vasktorusid joota. Raua/terase keevitamiseks sobib vaid atsetüleen. Aga miks?  Samas kirjutatakse netis, et propaani ja atsi düüside vahe seisneb selles, et propaani düüs on suurema läbimõõduga. Ennevanasti olevat pitsil düüs 0,8mm puuriga üle tehtud ning siis kõlbas atsetüleeni pits ka propaaniga töötamiseks. Mul lõikepitsiga probleeme pole, see on Cedost ostetud tänapäevane kaup ja töötab. Algul ei saanud asja tööle, sest ei taipanud oodata kuni pits soojeneb vaid hakkasin kohe hapniku kraani avama. Sellega kustus aga leek ära ning nii pidi ikka mitu mitu korda jantima. Selle "harjutamise" käigus läks pits soojaks ning siis hakkas ka toimima. Kunagi pool aastat hiljem märkasin, et kõigepealt tuleb pits soojaks ajada ning siis pole selle kasutamisel ka probleeme. Mingi hetk sain AGA pitsi omanikuks, millel on vahetatav ots ning väidetavalt pidi olema jootepits. Seda aga tööle ei saanud ja vedeleb riiulinurgas. Täna sattus see kevadkoristuse käigus taas kätte ning mõtlesin siit foorumist järele pärida mida targemad pead räägivad. Kunagi käisin selle pitsiga ka Cedos kuid tookord ei oskanud ka nemad midagi asjalikku kosta miks propaaniga ei tööta. Atsetüleeniga pole proovinud, sest siiani pole olnud vajadust seda ballooni endale hankida. Hädapärast saab raua punaseks ka lõikepitsiga, kuid jootepitsiga võiks olla nagu veidike rahulikum majandada, kuna temperatuurid on madalamad ning eesmärk oleks raua painutamiseks see kuumaks ajada mitte lõikamiseks sulatada.

[2715]

Propaaniga ei saa sel lihtsal põhjusel keevitada, et kuumust ei jätku.
Atsetüleen annab põlemisel oluliselt kõrgema temperatuuri ja see võimaldab kasutada atsetüleeniliiaga leeki kus leegis pole hapnikku mis sulametalli oksiidiga katab ja seguneda ei luba.
Nii lihtne ongi ja isegi jootmisel on atsetüleen eelistatum kiirlõiketerase jootmisel mis ülilihtsalt oksüdeerub ja joodisega ei märgu.
Alumiini keevitamise kohta käib ka sama jutt nii jootmisel kui keevitamisel.