MTZ metsaveoks kohandamine.

Mtz baasil ehitatud metsaveotraktor on praegu müügis. Mida arvata sellisest masinast kas ta on parem kui tavaline käruga belaruss ning kui mõtekas on üldse Mtz selliseks ümber ehitada? http://kuldnebors.ee/search/metsandus/me...uage_id=et


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   

NB.-Riigiaparaadi hammasrattad ja väntvõll vajaks kiiremas korras remonti.
Vasta

Olles ise süsteemis sees (loe: töötan tehases), siis mainin igaks juhuks ära ka, et Palms'i kärudele on juba 2 aastat pakutud ka vedavat hüdrorummu. Igati vägev asi on ja üsna hästi end tõestanud. Ainus oluline puudus on selle süsteemi hind... 2 ratast rummuga vedama panna on õige pisut kulukam, kui nelja ratast rulliga. Maamessil on vast tänavu ka jälle väljas.
BB seeria rummud
Muidu vägev projekt, aga kas kõige selle hüdrotamise juures ei kaalunud ka muutuva tootlikkusega pumpa? Mis jagaja tõstukile - mu isiklikust kogemusest lähtuvalt soovitaksin Walvoili jagajat, See eelhüdraulilistest kõige mõnusam pruukida ja igasugu kompensaatorid jms seal sees tagab võrdsed tingimused kõikidele funktsioonidele
Vasta

(03-02-2014, 01:04 AM)E303 Kirjutas:  Mtz baasil ehitatud metsaveotraktor on praegu müügis. Mida arvata sellisest masinast kas ta on parem kui tavaline käruga belaruss ning kui mõtekas on üldse Mtz selliseks ümber ehitada? http://kuldnebors.ee/search/metsandus/me...uage_id=et

Järele proovitud ja esimene puudus on pidev treileri vajadus ja teine miinus veovõllile ligipääs ja remont...

(02-02-2014, 23:55 PM)KristjanT Kirjutas:  Pumba tehnilistes andmetes on kirjas, kui kaua tohib mis pöördeid hoida. Päris masinatel on jah otse väntvõlli otsast, peab ta sinulgi ilmselt lülitamatagi vastu.

Sinu pumpa varitseb pöörete andmise kõrval üks teine oht. Juhin nimelt uuesti tähelepanu sinu hüdraulikasüsteemile tervikuna. Veel ei ole aru saanud, mis jagajat sa täpsemalt kasutad ja kui jämedad on liinid. Ehk siis - kui jagaja läbilaskevõime ei ole piisav, saad oma pumbast küllaltki kiiresti jagu, muudest kõrvalmõjudest rääkimata. Kuskil eespool vist kirjutasin ka täpsemalt. Ise läbi elatud-õpitud kombineerimine. Kui on küsimusi, aitan meeleldi.
Uuele kärule ostan uue jagaja ja siis pean juba aru hüdromeestega poes. Smile

(03-02-2014, 01:38 AM)Lapik Kirjutas:  Olles ise süsteemis sees (loe: töötan tehases), siis mainin igaks juhuks ära ka, et Palms'i kärudele on juba 2 aastat pakutud ka vedavat hüdrorummu. Igati vägev asi on ja üsna hästi end tõestanud. Ainus oluline puudus on selle süsteemi hind... 2 ratast rummuga vedama panna on õige pisut kulukam, kui nelja ratast rulliga. Maamessil on vast tänavu ka jälle väljas.
BB seeria rummud
Muidu vägev projekt, aga kas kõige selle hüdrotamise juures ei kaalunud ka muutuva tootlikkusega pumpa? Mis jagaja tõstukile - mu isiklikust kogemusest lähtuvalt soovitaksin Walvoili jagajat, See eelhüdraulilistest kõige mõnusam pruukida ja igasugu kompensaatorid jms seal sees tagab võrdsed tingimused kõikidele funktsioonidele

Kui palju on nende rummude hind?

Mina olengi 87 aasta parim väljalase Wink
Vasta

Kui rulliga veomootor maksab 1000 eur siis selline rumm arvatavasti 1500 kanti.
Senini kättesaadavaimad veosillad Zil-131 alt maksavad 1000 eur tk ja seega peaks olema juba otsus tehtud millega vedama panna.
Puhas sääst on vastava suurusega pumba ja jagaja pealt kuskil 2000eur ja pannes selle sinna silla hinnale otsa saame 4000 ja ülla ülla selle eest on võimalik saada Naf tandemsild juba ka praktiliselt uuena kätte kui otsida.
Seega see udupeen hüdrovedu jäägu ikka spetsmasinatele millele ei saa jõuülekannet teha võlliga või siis kahekäigulise vahekasti otsa üks suur veomootor ja muutuva tootlikkusega pump mootori otsa.
Belarus ei saa aga mingite ümberehituste tulemusena selliseks metsamasinaks mis arvestab ka inimese tervisega.
Juba vajadus igaks masina liigutamiseks lahutada sidur, oodata hetk et ühendada sünkronisaatoriteta hammasrattad vabastada sidur, liikuda 2m edasi, vajutada uuesti sidurit ja võtta käik välja ja vajadusel tirida peale käsipidur ebamugavast kohast peaks juba midagi ütlema.
Ei vaidle selle vastu, et käru võiks olla vedav aga sinna ette on täiesti mõistliku hinnaga saada juba välismaine masin mis sõidab ilma sidurita ringi ja seisab paigal kui vaja.
http://www.kuldnebors.ee/search/pollumaj...uage_id=et pole küll automaatkasti aga on pikem teljevahe ja tegu on lihtsa ja lollikindla masinaga, mis on Belarusist vaata et odavam...
http://www.kuldnebors.ee/search/pollumaj...uage_id=et
Kindlasti on veel paremaid pakkumisi kui ringi vaadata.
Vasta

Ma loodan, et ei pane väga puusse, aga ühe paari esimese põlvkonna rummude hind oli suurusjärgus 6000 EUR paar, nüüd on nad juba oluliselt töökindlamaks ja ka odavamaks läinud. Suurem osa sääraste rummudega kärudest läheb suurte raamide peal Poola ja Leedu metsameeste kätte, hädakisa kuulda pole olnud.
Aga teisel teemal ka pisut. Olles näinud sama meest töötamas MTZ'il ja Valtral, siis viimasega ilmusid koormad metsast välja nagu võluväel, osa puid korjati peale suisa sõidu ajal. Ja no muidugi on üsna märgatav vahe ka koorma suuruses
Vasta

Täna sai T40 AM-ile lindid peale panna kuna majapalk on niivõrd jäme ja raske, et russiga teda käruga välja ei too...Aga sellega küll Smile
[Pilt: icpclz.jpg]
[Pilt: 1rwv4l.jpg]

Mina olengi 87 aasta parim väljalase Wink
Vasta

Näis, kas käised ka valule vastu peavad. Pidamist on ilmselt piisavalt nende lõhkumiseks.Big Grin
Mille külge need krihvid on polditud? Tummine transportöörilint?

Mis imepalgid need siis on, et tõstuk jagu ei saa?
Või on küsimus liigses pikkuses?
Vasta

(05-02-2014, 09:44 AM)v6sa Kirjutas:  Näis, kas käised ka valule vastu peavad. Pidamist on ilmselt piisavalt nende lõhkumiseks.Big Grin
Mille külge need krihvid on polditud? Tummine transportöörilint?

Mis imepalgid need siis on, et tõstuk jagu ei saa?
Või on küsimus liigses pikkuses?

Käiseid ei ole mitme aasta jooksul veel puru saanud. Palgi pikkus on 7.10 ja jämedus alates 45

Mina olengi 87 aasta parim väljalase Wink
Vasta

Pikemalt ei ole kirjutanud. Vahepeal sai vahetatud sidur, tagasild, ja veel nipet näpet.
Nüüd siis nokitsesin elektrikapi kallal tulede jaoks..
Algmaterjalik Raffaello karp
Tulede lülitite jaoks auk relakaga sisse
[Pilt: jttgro.jpg]
Lülitid paika
[Pilt: 2gwyoh4.jpg]
Juhtmed ja kaitsmeplokk
[Pilt: 28s5268.jpg]
[Pilt: 2ef2ivm.jpg]
Ja siis õlipumba ümberehitamine taha sai ka ära alustatud
Treiali juures sai tehtud selline võll
[Pilt: 2mwv19h.jpg]
Esisilla kaks flantsi, millest see võll läbi läheb
[Pilt: 2uj42no.jpg]
[Pilt: 14vjjgy.jpg]
Ja lõpptulemus selline
[Pilt: 2vd2sl0.jpg]
[Pilt: dg12sx.jpg]
[Pilt: elchl.jpg]
[Pilt: dg12sx.jpg]
Homme siis kardaanid vaja parajaks teha ja kokku keevitada...
Ehk saab hääled ka sisse mingiaeg...

Mina olengi 87 aasta parim väljalase Wink
Vasta

Raffaello karp on väga hea lahendus. Big Grin

Pori paneb rattad ringlema. Cool
Vasta

(05-03-2014, 09:03 AM)ukfmx Kirjutas:  Raffaello karp on väga hea lahendus. Big Grin

Nojaa...Tuleb ära kasutada seda mis kodus leidub Smile Must värv pelae ja pole yldse mitte kole Toungue

Mina olengi 87 aasta parim väljalase Wink
Vasta

Jaa, see raffaello ikke päris hea mõtte Smile
Vasta

Kas mitte selle pukiga kardaanid töllerdama ei hakka?
Vasta

(05-03-2014, 23:23 PM)Rapsijuurikas Kirjutas:  Kas mitte selle pukiga kardaanid töllerdama ei hakka?

Hmm, ma hetkel ei saa päris hästi aru kuidas? Aga kui sa seletaksid ehk siis läheb pilt selgemaks. Pukis sees on flantsid jäigaltthentris ja otsast mutriga kinni tõmmatud.

Mina olengi 87 aasta parim väljalase Wink
Vasta

Mihandne laager pukis on? Kui on lai kaherealine rull-laager (mis ei tundu ära mahtuvat), siis suudab see tekkivaid jõude tasakaalustada.

Aga kui on üherealine kuullaager, siis on võimalik läbipaindumine ja sealtmaalt lähevad asjad huvitavaksWink

Reeglina pannakse kaks laagrit, et sellist läbipaindumist vältida.
Vasta

See peaks olema üherealine kuullaager mille välimine saale veel kumer ja annab pesas liikuma pikitelje suhtes. Nii, et siin võib tõesti probleeme tekkida.

Bedford Blitz CF350 Madel(1980), K-750m(1965), GAZ 21(1964), GAZ 66-01(1977)
Vasta

(06-03-2014, 22:01 PM)hellrix Kirjutas:  See peaks olema üherealine kuullaager mille välimine saale veel kumer ja annab pesas liikuma pikitelje suhtes. Nii, et siin võib tõesti probleeme tekkida.

Okei...Kui tekivad probleemid siis leidsin riiuli pealt ühe MTZ 52 vahepuki...Aga eks paistab, kas lendab kohe laiali või ei...Kasutasin sellist lahendust sellepärast, et mul kunagi vedaval kärul oli otsa kardaani hoidmiseks samasugune, aga suurem...

Mina olengi 87 aasta parim väljalase Wink
Vasta

Nüüd on pudru ja kapsad. Sellises kohas peab olema kaks laagrit, äärmisel juhul kaherealine laager. piki telge liikumine vast ikka kardaani nuutidega tehtud?

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

(06-03-2014, 22:55 PM)Marko Kirjutas:  Nüüd on pudru ja kapsad. Sellises kohas peab olema kaks laagrit, äärmisel juhul kaherealine laager. piki telge liikumine vast ikka kardaani nuutidega tehtud?

Aga miks te arvate, et see süsteem ei ole piisavalt tugev? Mis seal juhtuda saab?

Mina olengi 87 aasta parim väljalase Wink
Vasta

Üksiku kuullaagri väändele vastupanuvõime on paariga või kaherealisega võrreldes kümneid (pigem sadu) kordi viletsam. Oled sa näinud kreissaagi, millel on ühel pool laagripukki ketas ja teisel pool rihmaseib? Nii oleks ju palju lihtsam teha Smile

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne