[Jaanus9112]

Väga julge tundub see kabiinis olev "katlamaja" - ma isiklikult oleksin vähemasti suka peale lasknud panna voolikutele. Siis ei hakka purskav hüdroõli elunatukese kallale, kui mõni voolik peaks juhuslikul kombel lõhkema. 
Ja veel - kas tõstukile nn põdrasarve tüüpi jagajat ei kaalunud?

Ei soovi enam põdrasarve. Elektroonilisega saan oluliselt kiiremini laadida. Suvel on nagunii metsatööd vähem ja siis ainult väike jagaja kabiinis. Pole mul õnnestunud seel yhtegi 3/4 voolikut lõhkema saada. Aga voolikutele tuleb nagunii kate peale kuna akna vahelt kipub talvel palju külma sisse tulema.

[huvi5]

Kunagi juhtus, et määrdepritsil lendas voolik puru, sain tavotiga piku nägemist, lõug oli marraskil pärast, ja kael ka punane, mitte määrdest vaid sellest litakast mis sain, ei kujuta ettegi mis juhtunud oleks kui vedel õli hüdrovoolikust oleks tulema pääsenud selle asemel.

[Jaanus9112]

Kunagi juhtus, et määrdepritsil lendas voolik puru, sain tavotiga piku nägemist, lõug oli marraskil pärast, ja kael ka punane, mitte määrdest vaid sellest litakast mis sain, ei kujuta ettegi mis juhtunud oleks kui vedel õli hüdrovoolikust oleks tulema pääsenud selle asemel.

Tuleb voolikutele kate peale.

[Jaanus9112]

Saigi valmis mu traktor. Tõstuk toimetab väga nobedalt tänu kolbpumbale ja üldiselt jäin rahule. Aga nagu ikka selline enda traktor on nagu Tallinna linn mis kunagi päriselt valmis ei saa. Kunagi kui rohkem aega üritan sisu ka korralikumalt vaibaga katta. Kui keegi soovib veoteenust või kompleksteenust võib julgelt ühendust võtta Tel 5132014. Hinnad mõistlikud.

[jancs]

Küsimus siis targematele hüdraulikameestele- metsaveokärul kasutusel sekstsioonidest koosnev jagaja, umbes selline nagu sellel lehel olev RS 217/RS 218. Toite saab läbi traktori jagaja ühe sektsiooni. (Tean jah, et hakkate kohe soovitama otse pumbast kolmikkraaniga, aga eelmise pumba lasin niimoodi ribadeks). Pumbaks siis NSH 32-A3, ümmargune variant. Pump annab kenasti 200 baari rõhku, kellaga mõõdetud, samast sekstioonist, kust metsakäru jagaja saab toite. Pannes metsakäru jagaja järgi, siis surve kukub kohe 150 baari peale ja rohkem ei miskit. Jagajal otsas ülerõhuklapp, selle kruttimine ei anna mingit tulemust. Kas sellel jagajal on veel kuskil mingi klapp, mis võib surve kadumises rolli mängida? Osade kangide juures on veel mingisugused reguleeritavad poldid(kuuskant), mida need teevad? Kas võimaldavad antud operatsiooni kiirust reguleerida?
Plaan panna 50ne pump peale, aga ilma kolmikkraanita, ehk siis hargneks traktori enda ja metsakäru jagaja vahel. Eelmine kolmikkraaniga variant lõppes õli kuumaks minemisega, tühikäigul oli normaalselt kiire, aga teel sõites (pöörded suht põhjas) ei suutnud jagaja ilmselt tekkivat õli kogust läbi lasta(inin oli kõva taga). Selleks siis jätaks nüüd ka traktori enda jagaja süsteemi järele, see oleks ka selline igaks juhuks variant, kui tagumisel jagajal miskit juhtuma peaks. Õlitorustik on ehitatud nati torude peale, seega piisavalt jämedad.
Tagumine jagaja ühendatud kiirühendustega, kuna traktor on vajalik ka muudeks töödeks.

[Lapik]

Kõige kindlamalt saaks nende erinevate reguleervigurite otstarvet määrata siis, kui siia tekiks mingisugune pilt konkreetsest jagajast. Turul on neid liikumas tohutul hulgal- tootjaid alates Bosch-Rexroth'ist kuni Nordhüdraulic'uni välja. Vahepeale jääb veel tohutu nimekiri...

[jancs]

Katsun homme pildi teha ja üles riputada.
Tegemist siis umbes täpselt sellise tõstukiga
 http://melit.ee/files/SP-HK4066.pdf

[KristjanT]

Metsatõstuki jagajale toite andmine läbi traktori jagaja sektsiooni on vale. Kolmikkraaniga lased pumba puruks (kui näkkab) siis, kui kraani töö pealt lülitad. 200 bari on Vene NŠ pumbale ilmselgelt liig, üle 150 ära sinna pane. Kui soovid kõrgemat survet, vaheta pumpa.

[uko]

Sa ei saa nii panna teist jagajat juurde,õli läheb sealt kus kergem ehk läbi traktoi enda jagaja ja tõstuki jagaja tööle ei hakka.Tuleb panna ikka ainult kolmikkraaniga.Saad muidugi panna ka kalli 3/2 suunaventiili mis siis nupust võimalik toimima saada.Ah jah kindlasti tekkis küsimus miks traktori jagajast õli läheb,sellepärast et asi on neutraalis ja tagasivoolu klapp töötab.

[jancs]

Aga mis ma teen lahenduseks sellele, et ainult läbi metsajagaja minnes läheb õli kuumaks? Mingisugune möödavooluklapp?

[uko]

Keerad kraani traktori jagaja peale ja tuld.

[Meistrimees]

Kiirühendusi ei panda voolutrassidele! See on pumba ja jagaja surm. 

[hannest]

Kiirühendusi ei panda voolutrassidele! See on pumba ja jagaja surm. 

Miks?

[2715]

Et õli ei läheks kuumaks.

[jancs]

Nonii, tänane päevategevus oli siis uuesti NSH 50 pumba pealepanek. Kolmikkraan vahel, pumbast kolmikkraani toru, jämedust ei mõõtnud (tegemist siis T 130 torudega vanadest varudest), aga nati voolik käib kenasti otsa. Kolmikust hargneb metsajagajale toru taha otsa välja, siis nati voolik ja kiirühendusots (saan aru jah, et see on selline pudelikael aga  oskab keegi mingit paremat lahendust kiirühendustele pakkuda, mul on siiski vaja suht sageli käru järelt ära võtta.) Traktori jagajasse läheb kolmikust nati voolik. Traktori jagajast tagasivool läheb vist taha monoblokk rippsüsteemi. Metsatõstuki tagasivool samuti läbi nati vooliku (pool meetrit), sealt edasi on juba jäme magistraal (monobloki tagasivool).
Tulemus siis see, et iniseb mis kole, nii traktori jagajaga kui ka metsatõstuki jagajaga. Muidu on metsatõstuk päris kiire, palju katsetada ei julgenud. Tühikäigust palju pöördeid juurde ei pannud, kartus on, et kuskilt miski annab järele. Tõstukit liigutades tõmbab traktori pöörded kõvasti maha.
Mulje on täpselt selline, et kuskilt poob ikka väga kinni. Kas võiks viga olla kolmikkraanis, et see liiga väike? Mõõte ei oska kohe öelda, sisenevad stutsid on M20 keermega. 
Metsatõstuki jagaja on selline:
https://www.dropbox.com/sh/lz1nr0w708wqh...aeTZa?dl=0
Ei mõistnud siia otse üles panna.
Eelnevas postituses küsisin teisel pildil olevate reguleeritavate poltide otstarbe kohta. Kõige paremal on siis toiteliin (alumine) ja tagasivool (ülemine, pole pildil ühendatud). Tagasivoolu kohal on vist ülerõhuklapp, näha hästi kolmandal pildil.
Probleem suht terav, masin kasutusel lihaveiste söötmisel.

[KristjanT]

No räägi siis, milline see kolmikkraan on. Kui suured on ühendused? Reeglina seal ka nominaalne läbilaskevõime kirjas. Kui sa ütled, et liini väliskeere on M20, siis see on selgelt pisike. Kui viiekümnene pump taga, peaks liin vähemalt kolmveerandtolline olema.

[jancs]

Kolmikkraan on midagi sellist 
http://www.flintkaubandus.ee/et/a/kraan-...500-bar%29

Vabandan juba ette, et ei suuda normaalses terminoloogias rääkida, ehk siis ei tea läbilaskevõimeid ja muud sellist.
Kolmikkraani läbivad avad on umbes sama jämedad, kui on russi enda vooliku jämedus, ehk siis hakkab ka mulle endale tunduma, et see ongi see koht, mis pumba inisema paneb. Huvitav, kui suur kolmikkraan teistel metsarussidel paigaldatud on? Kui kellelgi on linki sobivast, võiks jagada.

[2715]

Ma võtaks korraks sealt selle kiirliite vahelt välja ja prooviks siis mis teeb.
Püsivooluga torudele EI ole mõistlik kiirliiteid panna.
Seal peaks olema tavalised voolikud, kuid sulgekraanid vahel kui palju lahutamist on.
https://www.google.ee/search?newwindow=1...ntOIx7OjGo
Kindlasti PEAKS olema peale pumpa ja enne teisi komponente kaitseklapp rõhuga alla 200 Bar ja kõrgema rõhuga kui jagaja oma on.
Siis ei lase pumpa kohe lilleks kui on suur soov eksperimenteerida erinevate kiirliidete ja teadmata skeemiga kraanidega.
Oletame, et kuidagi juhtub et selle kiirliite lööb lahti misiganes põhjusel.
Kas ei pannud ise korralikult kokku, venis asi välja või läks sees splint katki pole oluline.
Nüüd tuleb pumbast õli peale, mis ei pääse kuhugi ja eks siis nõrgem osa annab järele ning Vene pumbal on see korpus.
Kui peaks aga lahti tulema jagaja tagasivooluvooliku kiirliide võib jagaja maha kanda, kuna siis tõmbab siibrite otsakaaned puruks ja neid eraldi ei müüda.
Mis jagajasse puutub, siis need kuuskandiga reguleeritavad asjad reguleerivad iga operatsiooni max võimalikku rõhku ja neid näppida poleks vaja.
Kui näiteks peaks raskus noole otsas ületama taluvuspiiri laseb see klapp läbi suht väikse augu õli ühest silindripoolest teise ja seega ei lõhu midagi ära.
Eriti tähtsad on need masti pöördesilindritel et mitte hambaid maha ajada ja see reeglina kõige madalama survega sektsioon.

[jancs]

Sellepärast mul seniajani oligi metsajagajale toide võetud läbi traktori enda jagaja, et oleks mingi kaitsev element, kui taga miskit juhtuma peaks (voolik tuleb lahti jne).
Eksperimenteerimisoovi eriti pole, tahaks saada asja nii toimima, et saaks madalamal pöördel tõsta. Eelmise pumbaga pidin gaasi peaaegu põhja lükkama, et asi enamvähem toimiks.
Oleks võinud ka uue 32se pumba panna, aga tulevikus peaks ette ka frontaal tulema, siis kulub vast võimsam pump ära. Iseasi kuidas sellele toide võetakse.
Milline see kaitseklapp välja näeb. PM kaubamajas kus ma enamus oste teen, ei ole hüdraulikas väga tugevaid isikuid, kelle käest küsida.
Vaatasin pumpa ostes ka sellist asja,
http://www.pmkaubamaja.ee/index.php?page...29&lang=et
 aga seal neli ühenduskohta, kolmele leian kasutuse- 1 sisend (toide) 2- edasi kolmikkraani 3- läbi klapi paaki tagasi 4-?

[viplala]

Oeh, mida rohkem loen, seda lollimaks jään . Mul tekkisid samuti küsimused. MB Unimogil on samuti voolikud läbi kiirliideste. Pumbad olid vist kuni sajased. Taha topiti neile nii koppasid kui ka tõstukeid. Samas ei olnud kiirliited takistuseks. Kiirliidete suurused olid tavalised, nagu traktorite omadki, välja arvatud otse tagasivool, mis oli pisut suurem. Tegelikult ei saa ma täpselt ka sellest aru, miks seal kaks tagasivoolu üldse on, aga see vist teine teema.

Teine asi mis mulle jääb ikkagi arusaamatuks on see, et miks ei saa läbi jagaja anda õli edasi teisele jagajale? Kui kang tööasendisse tõmmata, siis peaks ju õli nii minema kui ka tulema. Kui juba jagajast läheb, siis ta ju teise jagajasse ka jõuab.