[honkomees]

On reklaamitud, et Aspenis (jms) väävlit 10 x vähem, aromaatseid süsivesinikke 350 x vähem, benseeni 100 x vähem, olefiine 50-180 x vähem.

Aromaatsed süsivesinikud: lühend PAH. PAH-idega kokkupuutest tuleb püüda hoiduda nii palju, kui see on võimalik, sest on kindlaks tehtud, et osa PAH-e on genotoksilised kantserogeenid. PAH-ide toksilisus avaldub peaaegu kõigis organismides olemasoleva AhR-retseptori abil, mis on võimeline tekitama võõrühendeid metaboliseerivaid ensüüme[7]. PAH-id on toksilised, sest nad on võimelised seonduma rakumembraani ja membraanensüümidega ning oma väikese molekulmassi tõttu on PAH-id suutelised tekitama muutusi pinnamamebraanides, suurendades sellega ka rakumembraani läbimisvõimet, mille tõttu tekivadki molekulaarsed muutused. Kõrget sünnieelset ekspositsiooni PAH-idele on seostatud madalama IQ ja lapsepõlveastmaga[12]. Laste Keskkonnatervise Keskuse (The Center for Children's Environmental Health) andmetel on raseduseaegsel kokkupuutel PAH-idega seos sündivate laste väikese sünnikaaluga, enneaegsete sünnitustega ja laste südame väärarengutega. Uuringud on näidanud ka, et kõrge sünnieelne ekspositsioon PAH-idele põhjustab arenguhäireid kolmeaastastel ning käitumisraskusi kuue- ja kaheksa-aastaste

Benseen:  on kantserogeen ja pikaajaline suures koguses kokkupuude benseeniga võib põhjustada leukeemiat. Väga suures koguses benseeni sissehingamine võib põhjustada surma. Suures koguses lühiajaline kokkupuude benseeniga sissehingamisel või allaneelamisel mõjutab kesknärvisüsteemi ja võib põhjustada halvatust, koomat, krampe, peapööritust, magamatust, kiirenenud südamelöögisagedust, pingeid rindkeres, värinaid ja kiirenenud hingamist. 
Suures koguses benseeni sissehingamine töötades benseeni kasutavas ettevõttes võib põhjustada pöördumatut ajukahjustust, teadvusetust, südame seiskumist, hägusat nägemist, peavalusid, värinaid, segadusesolekut ja väsimust. Naistel võib see põhjustada emaka suuruse vähenemist ja menstruaaltsükli ebaregulaarsust. Benseeni nahale sattumisel põhjustab see punetust, haavandeid, armide teket ja naha kuivust. Silma sattumisel kahjustab see sarvkesta ja põhjustab ärritust. 
Pikaajaline kokkupuude benseeniga võib vähendada punaseid vereliblesid, mis võib viia aneemia tekkeni. See võib samuti põhjustada ülemäärast veritsust ja mõjuda immuunsüsteemile suurendades nakkuste ohtu.

Võrdluseks:

Keelustagem divesinikoksiid!
Divesinikoksiid (DVO – tuntud ka kui divesinikmonoksiid ja vesinikoksiid) on värvitu, lõhnatu ja maitsetu kemikaal, mille tõttu sureb igal aastal tuhandeid inimesi.
Enamiku surmadest põhjustab DVO juhuslik sattumine kopsudesse, kuid kemikaali ohud ei piirdu sellega.
Kestev kokkupuude selle aine tahke vormiga tekitab tõsiseid kahjustusi organismi kudedele.
Kemikaali sattumine seedetrakti põhjustab tugevat higi- ja uriinieritust ning vahel ka turset, iiveldust ja oksendamist.
Sellest ainest sõltuvusse sattunu jaoks tähendab DVOst loobumine kindlat surma.
Divesinikoksiid:
• on happevihmade oluline koostisosa;
• soodustab kasvuhooneefekti;
• võib põhjustada ränki põletushaavu;
• tekitab erosiooni;
• kiirendab paljude metallide korrosiooni;
• võib elektrisüsteemides põhjustada lühiseid;
• võib vähendada autode juhitavust.
DVOd on leitud pahaloomulistest kasvajatest.
DVOd on kõikide mandrite veekogudes – peaaegu igas ojas, jões ja järves.
Seda on palju meredes ja ookeanides.
Reostus on sõna otseses mõttes ülemaailmne – seda kemikaali esineb koguni Antarktika jääs.
DVO on viimastel aastatel tekitanud ülisuurt kahju nii keskkonnale kui ka majandusele kogu maailmas.
Riskidest hoolimata kasutatakse divesinikoksiidi sageli:
• tööstuses lahusti ja jahutina;
• tuumaelektrijaamades;
• tulekustutusvahendina;
• loomkatsetes;
• pestitsiidides (isegi pärast pesemist jäävad tooted selle kemikaaliga saastunuks);
• põllumajanduses (kuigi kemikaal suurendab tunduvalt paljude kultuuride saagikust, satub see paratamatult lõpptoodangu koostisse);
• alkoholi tootmisel.
Paljud kompaniid juhivad suures koguses DVOd jõgedesse ja meredesse.
Takistada neid ei saa, kuna selline tegevus on siiani juriidiliselt korrektne.
Divesinikoksiid on meie koduplaneedi loodusele avaldanud juba tohutut mõju.
Seda ei tohi enam eirata!
Veel ei ole hilja keelustada see nähtamatu tapja!

Ja kes veel seda koletislikku ainet ära ei tundnud siis neile teamiseks, et see on VESI. 
Sedapidi saab iga ainet ohtlikuks kuulutada ...