[uko]

Vaat selle KÕIGE uuema tehnikaga töö tegemisega ei saa paraku nõustuda.Miks ei saa,väga lihtne .Hetkel maksab uus Kobelco ekskavaator 136tuhat €,+kõmm.Uus Ponsse harvester kusagil 365tuhat€.Mis ma teen sellise raha eest nende masinatega?Selleks peab olema juba enne miljonär,ja kui juba oled miljonär on raha mõistlikum paigutada kuhugi mujale.Sest need masinad ei teeni seda raha mõistlikult tagasi,ennem on nad tükkideks.No ekskavaator vast teenib kah,paberi peal arvutades teenib lausa paari kolme aastaga,aga tegelik elu on natuke teine.Ja kõige suurem probleem on normaalse operaatori leidmine,või isegi mitte operaatori vaid selle töö tasuvus mis ta teeb.

[Laurimetall]

Kui mõelda igapäevast tööd siis on kindlasti nõukogude aegsel tehnikal kriips peal. Samas lihtsalt kodumajapidamises ajab vanem traktor asja kenasti ära. Näiteks kui jätta mõni uuem traktor seisma mõneks aastaks , siis alustuseks oleks vaja kõik vedelikud vahetada hooldus ja muu selline teema. Kahekümne aasta jooksul tuleks tõenäoliset ka kõik kummidetailid vahetada. Minul seisab vahepeal traktor mitu aastat. Vahepeal teen tööd mõni päev. Kuuri all seismisega pole mingeid probleeme tekkinud ja töötab ka täitsa kenasti. Hoolduskulud on minimaalsed ja teostan ise. Remondiga on nii ,et eks ikka midagi laguneb aga tihti ka omast lollusest. Sellisel juhul ikka odavam remont ise teha. Poes praktiliselt letikaup. Ausalt ega müügimõtet küll ei tule, et mingit lääne traktorit soetada. Selle mõne tuhande euro eest ei saa midagi sama asjaliku asemele. Kui isegi saaks siis ei saa selles 100% kindel olla. Kui vaadata näiteks mootori töötunde ,siis esimese remondini võiks nii vähese kasutamise korral veel mitukümmend aastat minna. Ostmise kohta nii palju ,et kui vaadata näiteks t-25 hinda ,siis järelikult on nõudlust antud traktori järele. Kui nõudlust poleks ,siis poleks ka sellist hinda. Järelikult inimesed ikka midagi toimetavad selle väikese traktoriga.

[Gravity]

Minule tundub,et osad kasutajad on vist natukene valesti saanud aru probleemi püstitusest. Nimelt teema algataja ning muud T-25 huvilised tahavad saada odavalt tööriista kergeks kasutamiseks. Keegi ei aja taga maksimaalset efektiivsust ning tootlikust.

Omalt poolt toon näite enda maakodust Setomaalt kus siiamaani tegeletakse eduakalt põllumajandusega.Maad kuskil 100Ha kanti. Praegu ainult mahe viljakasvatus.
Alles see aasta lõpetati loomakasvastus ära. Nüüd siis onu traktori park koosneb uus MTZ 1025.4 ,T-25 ja Jumz . Kombainid ja muu talutehnika lääne oma.

Mis puudutab konkreetselt t-25 siis see on olnud alati siuke traktor millega aastas kokku tehakse tööd heal juhul kuu aega. 15a jooksul pole olnud ühtegi korda kus tööd oleks rohkem korraga kui 3-4tundi. Seda ka erandkorras. Enamasti 1-2 tundi päevas kui oli niitmist või heine koju toomist ning kaarutamist. Sama kehtib ka kartuli,peedi jm kasvatuse kohta.

Lisaks hästi palju pisi transport töid.

Niih ja mida oleks 20K maksev uus läänekas juurde andnud? Heal juhul 5% ajavõitu ning veidi mugavust. Samas 1 tund kannatab ka põkaga tööd teha ilma tervist kahjustamata.

Hetkel põka töökoormus kuskil 50 tundi aastas mis ära jaotatuna.

Kui sa ikka pead põkaga iga päev 8 tundi möllama siis on sul töö planeerimine valesti hoopis. Suuremate tööde jaoks onu kasutab mtz 1025.4 mis on suht koht mugav,olen ka ise proovinud. Sama tööhulka põkaga tehes sõidaks kitsa haakeriistaga vist elulõpuni mööda põldu.

------------

Majanduslik mõtlemine pole,et kuidas töö kõige kiiremini ära teha vaid kõige suurema kasumiga.

Ehk siis põkaga 1000Ha harida ja foorumis nutmas käia kui ebamugav ikka on pole muu kui oma rumalus.

Põkaga kartuli vaod 30x20m maalapile teha on täitsa normaalne.

Sorry aga kui tööriista maksumus ületab teenitava kulu siis kaob üldse mõte ära.

[kopraonu]

Ma ei tea paljud siin foorumis peale kodanik Unimütsi on oma kätega T-25 mootorit pidanud kokku ja lahti võtma. Aga sain see kevad ise selle kogemuse võrra rikkamaks,et pole halba masinat vaid olematu hooldus. Käänteljed juba ärakukkumise ääral, mootoris klapikambri kaane all raua puru ning kõik tuled viled ammu kadunud. Ja jutt on 1993.a T-25A3-st. Õli õnneks oli vahetatud aga seda ka 7.a tagasi.
Peale selle jama ära remontimist sai selgeks,et olematu hooldus on see,mis tapab vene tehnika väga kähku ära.

[unimüts]

Sorry aga kui tööriista maksumus ületab teenitava kulu siis kaob üldse mõte ära.

Poti põllumajandus ongi üks räige peale maksmine. Ükski aedvilja või köögivilja kasvatamine 50x50 lapil ei tasu reaalselt ära. Kui arvestada kokku seemnete soetus, väetis, tehnika ost ja tehnika hooldus tasub juba asi isegi teenusena sisse ostes pigem ära. Reaalselt aga kordades tuleb odavam hulgitootjalt, kes suudab 5x odavamalt kartuli, porgandi, kapsa jne toota.
Kuid kõige selle asja konks on selles, et ENDA kasvatatud, Enda hoole ja armastusega küpsenud vili- vot selle hind on hindamatu ja olgu kordades kallim.

Ma ei tea paljud siin foorumis peale kodanik Unimütsi on oma kätega T-25 mootorit pidanud kokku ja lahti võtma. Aga sain see kevad ise selle kogemuse võrra rikkamaks,et pole halba masinat vaid olematu hooldus. Käänteljed juba ärakukkumise ääral, mootoris klapikambri kaane all raua puru ning kõik tuled viled ammu kadunud. Ja jutt on 1993.a T-25A3-st. Õli õnneks oli vahetatud aga seda ka 7.a tagasi.
Peale selle jama ära remontimist sai selgeks,et olematu hooldus on see,mis tapab vene tehnika väga kähku ära.

Ise ei ütle selliste asjade kohta, et on vaid 1 viga (hooldus vms). Pigem on mitmete vigade kokkulangemise tõttu.
Hooldamata traktor, (õlid vahetamata, vene õli kvaliteet, sõlmedes loksud (poldid lahti) ja nendele ei pöörata tähelepanu algaja traktorist - robustne ümberkäimine traktoriga jne kõik need viivadki traktori lagunemiseni.

Ma tean üht t30a80, kellel olnud 1 omanik. Ostetud 1995a uuena. Uuest peast mindud lääne õlidele, masin seisab garaazid, sügisel-kevadel käiakse masina erinevad sõlmed üle. Mul võttis ohkama, kui vaatasin kabiini ja avastasin et ohhoo ma võin sinna puhaste riietega sisse minna vabalt. Masin ise harib tõesti potipõllumehe lappi ja töötab 50h aastas. Kuid masin on igati mitmekülgne omaniku jaoks - 90% töödest saab hakkama.
Samas kuna tegu ikkagi vene tehnikaga ja hästi hoitud - on teda kergem edasi hooldada. See omakorda ei tähenda, et midagi ei juhtu hästi hoitud masinaga. ( enda kogemus: nädala alguses avastasin enda uuel masinal, et ühe tagaratta telg kõigub vertikaal suunas 1cm - viga mida näen esimest korda, täna omakorda vaatasin, et peale kündmist on külgülekande-käise dift väljapoole tulnud ja mutrid lahti hakanud jooksma - tähendab vene masin tahab ülekäimist)

Samas mõni kasutab t25 jalgratta asemel. Mootorisse käib vana hea kamaz, hüdropaaki vana õli ja kiidetakse takka. Venelase tehnika ei olnud kunagi mõeldud aastakümnete jooksul korralikuks tööks. Vene tehnika oli isegi majandite ajal 3-5aastat ja võeti järgmine. Loomulikult ei anna seda vene 30a vanat tehnikat võrrelda tänapäeva mugavate masinatega.
Samas reaalsus on, et kui põllumehel on vähegi vajadus tehnika järgi kiikab ta juba lääne tehnika poole kaema ja vähegi parema sissetuleku puhul ka ostma.
Kuradi hea on ikka lääne tehnikaga sõita: konditsioneer, kabiini vedrustus, mugav iste, kõik tööorganite juhtkangid käeulatuses ja kõik muud uuendused lisaks. samas kõik see on vastavuses vajadustele ja kui suur on rahakott ning mitu tundi masinaga aastas tööd teha plaanitakse.

[metsakohin]

Üks põhjus võib ju olla enda kasvatatud. Majanduslikust küljest ei ole mõtet paari tillikarva pärast 25km turule või hulgimüüja juurde sõita.

Omast kogemusest 25 aastat ei ole ühtegi tööriista ostnud, samuti traktorit, vanametalli hinnaga ühe mootori ja ühe poolpiduse rehvi, lisaks õli, kütus, ah jah paar laagrit ka.

[E303]

UNIMÜTS -Samas mõni kasutab t25 jalgratta asemel. Mootorisse käib vana hea kamaz, hüdropaaki vana õli ja kiidetakse takka. Venelase tehnika ei olnud kunagi mõeldud aastakümnete jooksul korralikuks tööks. Vene tehnika oli isegi majandite ajal 3-5aastat ja võeti järgmine. Loomulikult ei anna seda vene 30a vanat tehnikat võrrelda tänapäeva mugavate masinatega.

[/quote] E303 Väga õige tähelepanek maal on kujunenud T-25 ka auto asendajaks sest ta võtab vähe kütet siis lähemasse külla või alevisse poodi kõlbab sõita küll .Tihti kasutatakse selliseid otse teid läbi põldude ja metsade kust tavalise autoga polegi läbitavad ja nende peal sõidetakse ka tihti purjuspäi.Vene traktorite ametlik tööaeg oligi 8 aastat siis võis masina juba maha kanda.Aga paljud traktorid ei elanudki nii kaua kuna pohuistlikud traktoristid ning intensiivne töökoormus masina kehva kvaliteet võisid traktori muuta juba 4-5 aastaga taastamiskõlbmatuks.

[unimüts]

Üks põhjus võib ju olla enda kasvatatud. Majanduslikust küljest ei ole mõtet paari tillikarva pärast 25km turule või hulgimüüja juurde sõita.

Alati ei ole kõik majanduslikult seletatav. Näitena kiimas mees vurab ka Kuressaarest Narva, et eide juurde saada ja seda viimase palga raha eest.
Sõitusid kombineeritakse, sõite tehakse juba mõistusega.
Et naisele lilli naistepäevaks saada sõidetakse ka 100km maha. Ostetakse linnast lilled ja lisaks toidukraami ka poest juurde.
Suhtumisega, et istume kodus ja kasvatame ise - sellise tulemusega meie kodused kalevipojad mängivadki õhtuti vaid tasku piljardit ja kirutakse odavates reklaamides Unzipit ja ninasarvikut.

E303 Väga õige tähelepanek maal on kujunenud T-25 ka auto asendajaks sest ta võtab vähe kütet siis lähemasse külla või alevisse poodi kõlbab sõita küll .Tihti kasutatakse selliseid otse teid läbi põldude ja metsade kust tavalise autoga polegi läbitavad ja nende peal sõidetakse ka tihti purjuspäi.Vene traktorite ametlik tööaeg oligi 8 aastat siis võis masina juba maha kanda.Aga paljud traktorid ei elanudki nii kaua kuna pohuistlikud traktoristid ning intensiivne töökoormus masina kehva kvaliteet võisid traktori muuta juba 4-5 aastaga taastamiskõlbmatuks.

Terve masina kasutus on reaalselt seotud ju ka sellega, kas masinale hooldust tehakse.

See alkojoobes sõit on minujaoks üldse omaette teema. Leian, et Eesti seadused võiksid selles osas ka tunduvalt karmimad olla. Samas eks see ole ka üks põhjus miks masinad halvas seisukorras. Kes see ikka palkab Aurude all olevat traktoristi. - Need "kaheliitri" mehed on enamikus vanad kolhoosi traktoristid, kes on hääbuv rass. Lääne tehnikale neid ei saa lasta, kuna esmalt lägastavad masina ära. Tehnilisest korrasolekust ei hooli - tüüpilised "roolikeerajad iga ilmaga" olgu või kolmerattaline.




Ma tahan öelda, et hobidega tegeletakse, selle jaoks on vaja ka mingeid vahendeid. Vahendite eest aga tuleb ka hoolt kanda siis nad teenivad hästi. Kõike ei saa rahasse ümber arvutada. Samas olen vastane sellele, et mõni mees omab hobina hunnikut "tolmukorjajat" mida ei liigutata ja millele naine/lapsed karguga virutavad ja ütlevad "pensionifond" peale papa surma.

Steve Jobs: "mõnikord on vähem rohkem" --- Selle mõtte järgi võib ka elada. Igale inimesele tähendab see erinevat.

[honkomees]

... Reaalselt aga kordades tuleb odavam hulgitootjalt, kes suudab 5x odavamalt kartuli, porgandi, kapsa jne toota.
Kuid kõige selle asja konks on selles, et ENDA kasvatatud, Enda hoole ja armastusega küpsenud vili- vot selle hind on hindamatu ja olgu kordades kallim ....

Enda kasvatatud on muidugi ka nö moraalne väärtus aga tegelikult teine ja olulisem moraalne väärtus on see, et ikka VÄGA IMELIK on maainimesena osta põllulapil kasvavat toitu poest.

Ja tegelikult kordades olulisem on toidu kvaliteet - kõik me näeme kuidas suurtootja väetab ja pritsib, pritsib, pritsib ... Oma kasvatatud juurikat süües ma tean, mis hamba all on, aga suurtootja oma mürgitamist olen teepealt korduvalt näinud.
Mesinikuna on mul nt see talv kõik mesipered suurepäraselt talvitunud, kuna minu lähiümbruses (ca 5-7 km) pole ühtegi suurtaluniku põldu. Aga hulgi tuttavaid mesinikke, kel hukkus talvega enamik või hoopis kõik mesipered ja ikka läheduses suurtalud

---

... Need "kaheliitri" mehed on enamikus vanad kolhoosi traktoristid, kes on hääbuv rass. Lääne tehnikale neid ei saa lasta, kuna esmalt lägastavad masina ära. Tehnilisest korrasolekust ei hooli - tüüpilised "roolikeerajad iga ilmaga" olgu või kolmerattaline ....

vaata need vanad kolhoosi traktoristid oskasid ka traktorit remontida ja oskavad siiani, aga tänapäeva traktorist on ainult roolikeeraja kuna kogu hooldus on esinduse rida ja ise ta midagi teha ei tohi isegi kui oskaks ja nii ta degradeerubki ... pintsaklipslaseks.

[metsakohin]

Ei saa aru, mida minu posti tsiteerimine annab kodanik Unimütsi Kuresaarest Narva sõidule juurde. Tillikarvade all mõtlesin ikka neid rohelisi, aga mõni läheb kohe karvadest tillini, mis peab pika tee kannatama.

Kui on tahtmist toda lolli maainimest solvata, võiksid mõned tegelased teha oma teema.

[PlyVal64]

... Reaalselt aga kordades tuleb odavam hulgitootjalt, kes suudab 5x odavamalt kartuli, porgandi, kapsa jne toota.
Kuid kõige selle asja konks on selles, et ENDA kasvatatud, Enda hoole ja armastusega küpsenud vili- vot selle hind on hindamatu ja olgu kordades kallim ....

Enda kasvatatud on muidugi ka nö moraalne väärtus aga tegelikult teine ja olulisem moraalne väärtus on see, et ikka VÄGA IMELIK on maainimesena osta põllulapil kasvavat toitu poest.

Ja selle ülipika teemana oleme jõudnud lõpuks õigsse "kohta": potipõllunduseks ehk 100% hobiks sobiks nii vana nõukatehnika kui misiganes tehnika suurepäraselt! Kuid oma toidu kasvatamiseks ei ole ju vaja ei suuri maalappe ega rasket ja kallist, kuid liiga üheülbast tehnikat! Ja jälle "põleb" ehk jookseb lati alt läbi ka T-25, kui selel peaks küsitavate summade eest OSTMA. Kui on niigi olemas, see on hoopis teine teema!
Oma pere jaoks potipõllundus käib paarisaja ruudusel põllulapil. Ning see on asi, mida ma ülitäpselt tean Sest ka meile meeldib oma kelder, kuskohast võtta kõike kartulist ubadeni, õunamahlast metsmaasikamoosini. Ja suvekodus lõigata leiva peale või prae kõrvale värsket redist jne. Asi, mille me aga ära lõpetasime, on kartuliga jamamine! Selleks, et oleks "Kodune" talvekartul salves, lähen sügisel Nõmme turule kindlate väike-mahetootjate juurde ja OSTAN täpselt sellise kartuli, nagu tahan. Maksan ka 4 korda rohkem, kui Poola kartuli eest ja jummala poohui on sellest mõnekümnest eurost suuremast kulust. 87-kilomeetri peale kartuli kasvatamine on nii idiootne ja kallis, et sel ei ole mõtet. Ämmale aiamaa tagurpidi keerata labidaga pole probleem ja kuna niigi tuleb vanemaid külastada, siis muude saaduste hooldamine ning vedu ei kuluta eraldi midagi...

[Gravity]

... Reaalselt aga kordades tuleb odavam hulgitootjalt, kes suudab 5x odavamalt kartuli, porgandi, kapsa jne toota.
Kuid kõige selle asja konks on selles, et ENDA kasvatatud, Enda hoole ja armastusega küpsenud vili- vot selle hind on hindamatu ja olgu kordades kallim ....

Enda kasvatatud on muidugi ka nö moraalne väärtus aga tegelikult teine ja olulisem moraalne väärtus on see, et ikka VÄGA IMELIK on maainimesena osta põllulapil kasvavat toitu poest.

Ja selle ülipika teemana oleme jõudnud lõpuks õigsse "kohta": potipõllunduseks ehk 100% hobiks sobiks nii vana nõukatehnika kui misiganes tehnika suurepäraselt! Kuid oma toidu kasvatamiseks ei ole ju vaja ei suuri maalappe ega rasket ja kallist, kuid liiga üheülbast tehnikat! Ja jälle "põleb" ehk jookseb lati alt läbi ka T-25, kui selel peaks küsitavate summade eest OSTMA. Kui on niigi olemas, see on hoopis teine teema!
Oma pere jaoks potipõllundus käib paarisaja ruudusel põllulapil. Ning see on asi, mida ma ülitäpselt tean Sest ka meile meeldib oma kelder, kuskohast võtta kõike kartulist ubadeni, õunamahlast metsmaasikamoosini. Ja suvekodus lõigata leiva peale või prae kõrvale värsket redist jne. Asi, mille me aga ära lõpetasime, on kartuliga jamamine! Selleks, et oleks "Kodune" talvekartul salves, lähen sügisel Nõmme turule kindlate väike-mahetootjate juurde ja OSTAN täpselt sellise kartuli, nagu tahan. Maksan ka 4 korda rohkem, kui Poola kartuli eest ja jummala poohui on sellest mõnekümnest eurost suuremast kulust. 87-kilomeetri peale kartuli kasvatamine on nii idiootne ja kallis, et sel ei ole mõtet. Ämmale aiamaa tagurpidi keerata labidaga pole probleem ja kuna niigi tuleb vanemaid külastada, siis muude saaduste hooldamine ning vedu ei kuluta eraldi midagi...

Eks see olegi nii suhteline.

Meil näiteks suguvõsas on kartuli panek ja võtt traditsioon. Asi tehakse talgute korras ära. Linnainimesed saavad maal puhata ning töö käib muuseas. Rahalist kulu raske hinnata,ainult kütus kuna kõik muu juba ammusest ajast ära muretsetud.

Kõik oleneb kas sul on maalapp olemas ja kus see asub.Tehnika ning muu infrastruktuuri olemasolu jne.

Kui osta Tallinnast välja maalapp,15K uus Lääne põka,tehnika ning arvestada sõidu ning enda aja kui töökulu siis kartuli kg hind tuleb astronoomiline.

Kui on väga pisike lapp ning aeg jätkub siis on võimalik kõik töö ka motoplokiga ära teha,mis on kõige odavam lahendus.

Nuh minu silmis on potipõllumajandus kasulik hobi,ise võib olla mingi aeg hakkan ka sellega Tallinna külje all tegelema.

[Mart Laanelepp]

Ma panen ka kirja mis mõtted mulle on tekkinud seda teemat lugedes.

Meie perel on kaks maakohta- ühes kohas on väiksemate tööde jaoks Põka ja suuremate tööde jaoks DT-75. Teeme hobikorras mahepllumajandust, mõnel hektaril on vili. Lindiga künname ja kultiveerime, Põkaga külvame ja paneme-äestame kartulit. Kartulipanekuga saab ilusti hakkama aga külvamiseks, eriti veel Haanjamaa kuplite peal on jääb lahjaks. Põkaga veame talvel küttepuud ka metsast koju, kui lähemalt siis tagakopaga, kui kaugemalt siis käruga. Ka kipub lahjaks jääma, esirattad koguaeg õhus ja ürita siis neidsamu Haanjamaa kupleid mööda juhtida kui üks külgpidur ainult töötab

Teises maakohas oli rohkem tehnikat. Soost puid vedasime välja lindiga, teine oli varuosadeks. Suuremate põllutööde jaoks oli Jumz, väiksemate jaoks Põka. Kuna suuri põllutöid enam ei ole, ainult kartulipanek, siis sai Jumzi talvel puude vedamiseks kasutatud. Vanaisa võttis ükskord kätte ja müüs kõik selle tehnika maha, suuremad-korralikumad haakeriistad ka, osa läks vanarauda. Ostis saadud raha eest Dongfeng 404. Selline T-40 mahti pill umbes. Kuigi kasutust on sellele tegelikult ülivähe, aktiivset talupidamist enam ei ole, aga vanaisa kinnisideeks oli, et korraliku traktorit on vaja, varsti on toiduained nii kallid et lapselapsed ei jõua poest osta
Aga tegelikult on Hiinakas selliseks hobikasutuseks väga hea, metsast saab kühvliga ja käruga puid vedada, kartuleid panna jne, kõike muud mis maal vaja teha on. Hüdro pealt töötava puulõhkumismasina ostsime talle ka. Sõida puuhunniku juurde ja hakka lõhkuma, nii lihtne ongi.

Kui nüüd siin lugeda, et Põka eest makstakse 5000 eurot, siis see paneb küll imestama, natuke juurde panna ja saab tutika Hiinaka, mis on ikkagi tänapäevane (tänapäevasem ) ja nelikveoga traktor. Mina arvan Põka kohta täpselt sama mis eelpool öeldud- kui olemas on, siis las olla aga ostma küll ei hakkaks. Vaataks ka kasutatud lääne tehnika või tutika Hiinlase poole.

See vabandus et Soomest traktorit osta ei viitsi, kuna traktor Soomes on, no juu siis ei ole vaja piisavalt seda.

[PlyVal64]

Ma panen ka kirja mis mõtted mulle on tekkinud seda teemat lugedes.
...
Ostis saadud raha eest Dongfeng 404. Selline T-40 mahti pill umbes. Kuigi kasutust on sellele tegelikult ülivähe, aktiivset talupidamist enam ei ole, aga vanaisa kinnisideeks oli, et korraliku traktorit on vaja, varsti on toiduained nii kallid et lapselapsed ei jõua poest osta
Aga tegelikult on Hiinakas selliseks hobikasutuseks väga hea, metsast saab kühvliga ja käruga puid vedada, kartuleid panna jne, kõike muud mis maal vaja teha on. Hüdro pealt töötava puulõhkumismasina ostsime talle ka. Sõida puuhunniku juurde ja hakka lõhkuma, nii lihtne ongi.

Kui nüüd siin lugeda, et Põka eest makstakse 5000 eurot, siis see paneb küll imestama, natuke juurde panna ja saab tutika Hiinaka, mis on ikkagi tänapäevane (tänapäevasem ) ja nelikveoga traktor. Mina arvan Põka kohta täpselt sama mis eelpool öeldud- kui olemas on, siis las olla aga ostma küll ei hakkaks. Vaataks ka kasutatud lääne tehnika või tutika Hiinlase poole.

Ksf! Mart. jumal tänatud, et keegi reaalne maatööde- ja masinatega sinapeal olev need hiinakad sisse tõi, ise ma ei julgenud! No ei julgenud, sest ei pea ennast trakatsite spetsiks ja eks on mõne muu hiina tehnikaga ka valusaid kogemusi olnud. Kuid olles kuulnud ja lugenud ennegi hiinlaste kohta kiidusõnu...
Just see 4WD, siiski korralik mootor, mis sest, et jaapanlaste vana, UUS, hüdrod, jõuvõtuvõllid, lisaseadmed jne. DF on vist tuntuim, aga näiteks on ju ka miskine Chery hinnaga 6000+kõmm. Jälle, nagu ka DF'il, laiad mururehvid saadaval etc. Kindlasti pole ka need ergonoomika tipp, ikka needsinased aeglased manuaalkastidega trakatsid aga ma olen nii lugenud (ka siit foorumist), et vähemaste DF'idega ollakse üldises plaanis väga rahul just väiketalunduses TÖÖ tegemiseks. Ning kui need hiinlased on laialt levimas nii brittide kui mikihiirte juures, ei tohiks asi väga saast ikkagi olla. Siis on ju veel levinud ka Jinma ning kergelt kasutatud aga lisadega isendi eest tahetakse 6900+kõmm.

Teine pool asjadest on see, et ära on unustatud tõik, milleks üldse ehitati ATV: väiketraktoriks! Üks maailma esimesi ATV'sid oli üldse ju valgevenelaste Minski tehase isend, mida müüdi kunagi Tartu mnt. rauakaupade poes 80'te lõpul. Sel oli isegi PTO olemas... Aga siis need "tavalised": potipõllunduseks ideaalsed vahendid aga kordi universaalsemad, kui põkanaatorilaadsed. Juba nende liikumiskiirus, seda ka avalikel teedel midagi vedaded või siis seesinase autoasendajana kasutades, on hoopis teine klass. Väike kaal, trambib vähe, on kergelt transporditav jne. Pole ise kohanud ehk näinud tööd tegemas aga pannakse neile tagapakikale hüdropakk ja pidavat hirmsastegi asjadega hakkama saama. Velt isegi müüb, kuigi jah, eks siingi lähevad hinnad "käest ära" võrrelduna vanade põkadega.

[hillar2]

Hiinakas tõesti väga mugav asi väiketalupidamises, aga ainult siis, kui laadur ees. Kellel on ütlevad, et isegi väikest puupakku ei viitsi tõsta ühest kohast teise - ikka künniga.
Dong-fengil pole reeversti, aga teenindus on selle eest suht normaalne. Teiste müüjatega ja väike-traktoritega kogemus puudub.

Samas sai nüüd sõbra dongil nõks alla 500 töötunni aastaga täis ja arvatavasti läheb mootor vahtusse, aga see selgub mõne päeva pärast.

[Gravity]

Ma panen ka kirja mis mõtted mulle on tekkinud seda teemat lugedes.
...
Ostis saadud raha eest Dongfeng 404. Selline T-40 mahti pill umbes. Kuigi kasutust on sellele tegelikult ülivähe, aktiivset talupidamist enam ei ole, aga vanaisa kinnisideeks oli, et korraliku traktorit on vaja, varsti on toiduained nii kallid et lapselapsed ei jõua poest osta
Aga tegelikult on Hiinakas selliseks hobikasutuseks väga hea, metsast saab kühvliga ja käruga puid vedada, kartuleid panna jne, kõike muud mis maal vaja teha on. Hüdro pealt töötava puulõhkumismasina ostsime talle ka. Sõida puuhunniku juurde ja hakka lõhkuma, nii lihtne ongi.

Kui nüüd siin lugeda, et Põka eest makstakse 5000 eurot, siis see paneb küll imestama, natuke juurde panna ja saab tutika Hiinaka, mis on ikkagi tänapäevane (tänapäevasem ) ja nelikveoga traktor. Mina arvan Põka kohta täpselt sama mis eelpool öeldud- kui olemas on, siis las olla aga ostma küll ei hakkaks. Vaataks ka kasutatud lääne tehnika või tutika Hiinlase poole.

Ksf! Mart. jumal tänatud, et keegi reaalne maatööde- ja masinatega sinapeal olev need hiinakad sisse tõi, ise ma ei julgenud! No ei julgenud, sest ei pea ennast trakatsite spetsiks ja eks on mõne muu hiina tehnikaga ka valusaid kogemusi olnud. Kuid olles kuulnud ja lugenud ennegi hiinlaste kohta kiidusõnu...
Just see 4WD, siiski korralik mootor, mis sest, et jaapanlaste vana, UUS, hüdrod, jõuvõtuvõllid, lisaseadmed jne. DF on vist tuntuim, aga näiteks on ju ka miskine Chery hinnaga 6000+kõmm. Jälle, nagu ka DF'il, laiad mururehvid saadaval etc. Kindlasti pole ka need ergonoomika tipp, ikka needsinased aeglased manuaalkastidega trakatsid aga ma olen nii lugenud (ka siit foorumist), et vähemaste DF'idega ollakse üldises plaanis väga rahul just väiketalunduses TÖÖ tegemiseks. Ning kui need hiinlased on laialt levimas nii brittide kui mikihiirte juures, ei tohiks asi väga saast ikkagi olla. Siis on ju veel levinud ka Jinma ning kergelt kasutatud aga lisadega isendi eest tahetakse 6900+kõmm.

Teine pool asjadest on see, et ära on unustatud tõik, milleks üldse ehitati ATV: väiketraktoriks! Üks maailma esimesi ATV'sid oli üldse ju valgevenelaste Minski tehase isend, mida müüdi kunagi Tartu mnt. rauakaupade poes 80'te lõpul. Sel oli isegi PTO olemas... Aga siis need "tavalised": potipõllunduseks ideaalsed vahendid aga kordi universaalsemad, kui põkanaatorilaadsed. Juba nende liikumiskiirus, seda ka avalikel teedel midagi vedaded või siis seesinase autoasendajana kasutades, on hoopis teine klass. Väike kaal, trambib vähe, on kergelt transporditav jne. Pole ise kohanud ehk näinud tööd tegemas aga pannakse neile tagapakikale hüdropakk ja pidavat hirmsastegi asjadega hakkama saama. Velt isegi müüb, kuigi jah, eks siingi lähevad hinnad "käest ära" võrrelduna vanade põkadega.

Mina pole ka hingelt Hiinaka vastane kuna kõiki variante peab kaaluma. Lihtsalt suurim risk nende puhul on see,et vahet pole palju traktor maksab aga see on investeering 7a-10a kodukasutajale. Kas mul on Dong Fengi ostjana mingi garantii olemas ,et maaletooja eksisteerib ka 5a pärast?

Oleme ausad,Hiina kaubamärkidega on see,et need tulevad ja lähevad. Lisaks Euronormid karmistuvad pidevalt ja kui nad ajaga kaasas ei käi võib nende müük Euroopas lihtsalt katkeda.

Minu ideaal traktor oleks 20-25HP,hüdro ülekanne või väga mugav manuaal käigukast,roolivõimendi,veidi robustne ja läbimõeldud. Kõik muu teisejärguline. Kas Euroopas pole mõnda odavtootjat? 4x4 pole isegi nii tähtis kui traktoril veidi massi ning võimalus ketid panna.

[Gravity]

Samas sai nüüd sõbra dongil nõks alla 500 töötunni aastaga täis ja arvatavasti läheb mootor vahtusse, aga see selgub mõne päeva pärast.

Mis selle mootoriga nii hullu siis on, et peab tervenisti ära vahetama?
Miskises Maalehes oli kirjas, et neid Dong Fenge müüdud juba üle 500. Samas nagu järelturus neid müügis ei näe.

Ära muretse küll sa varsti näed "kuuris seisnud ja vähekasutatud" Dong Fenge ka müügis.

[kass]

Olles läbi lugenud kõik 99 postitust, olen kergelt segaduses. Kellel on õigus, kus on tõde, palju ikkagi see t-traktor peaks maksma? Alguses, tõtt öelda asi eriti ei huvitanud, aga pikapeale hakkas kaasa haarama ja muutus südamelähedaseks ning põnevaks!
Omal mul on Minski tehase 1989-nda aasta roheline meestekas, saadud pruugituna tasuta prügikonteineri kõrvalt. Seisab aastaid kasutamata kuivas ruumis katuse all, samas kõik on töökorras, ainult värske õhk kummidesse ja tuld. Igapäevaselt ajan kõik oma asjad ja tegemised pruugitud läänekaga, saadud 100.- krooni eest mustlastest ettevõtjatelt ning juurde ostetud lisavarustusena ühe ksf! käest n. liidu päritoluga alumiinium-valu(või valts?)veljed, esivedu puudub. Tegu rootsi Monark tehase mudeliga. Praktiliselt pole kätt külge pannud, ainult aeg-ajalt värsket lohvidesse lisanud, töötab probleemideta.
Samas on tänapäeval paljudes kohtades võimalik rentida soodsalt e[/i]ndale jalgratas - kas on mõtet üldse oma ratast omada? Selles on küsimus! Effektiivseks liikumiseks ühest punktist teise, mis oleks õigem? Kuidas vähendada ökoloogilist jalajälge, kas ma saaksin oma rohelise minskiga niita pilliroogu ja kus kohast seda roogu üldse saada?
Vastuseta on veel hulga küsimusi, loodan, et põnev väitlus jatkub ja tuleb veel hulga peent, argumenteeritud ajude raginat!

[Marko]

Enne kui teema päris käest läheb, oleks vist sobilik kirjutada tööriistade omamise laenutamise filosoofiast minu vaatevinklist.
Maja ehitamist alustades kalkuleerisin seda asja suht hoolikalt. Siis läksin poodi ja või turule ja soetasin kõik vidinad alates kruviautomaadist ja lõpetades inverterkeevitusega. Laenutusest võtsin naelapüssi (katuselaudis üks päev, kompressor olemas) ja torukeevituse (samuti üks päev). Mutrikeeraja oli enne olemas, sellega sai suured puidupoldid mure/juhtmevabalt sisse põristada. Neid otsuseid oli tegelikult suht lihtne vastu võtta, nimelt olen alati püüdnud jargida põhimõtet, et kui lähed mõnda tööriista juba teist korda laenutama oleks ilmselt õigem hoopis poodi minna.
Aa jah, unustasin, maapuuriga Bobiku rentisin ka, paarikümne postiaugu puurimiseks ei hakka ju ostma
Nüüd siis traktorist. Kas maakodus saab kümne tööpäevaga 50 aasta jooksul hakkama? Tõenäoliselt mitte. Kui kümne päeva rendi eest saab mingi asja, mis käima läheb ja sahka ja ripet tõsta suudab ja tal on niiöelda kuusakoski hinnagarantii, on juba plussis. Ergonoomikast jutlustamine nende mahtude juures on kohatu. Ja liiter õli tööpäeva jooksul maavalduses lekitada ei ole ka suurem õnnetus, loodus helbib selle ära ja kuivendada võib trakatsit ka aegamööda

[PlyVal64]

Hiinakas tõesti väga mugav asi väiketalupidamises, aga ainult siis, kui laadur ees. Kellel on ütlevad, et isegi väikest puupakku ei viitsi tõsta ühest kohast teise - ikka künniga.

Nüüd siis traktorist. Kas maakodus saab kümne tööpäevaga 50 aasta jooksul hakkama? Tõenäoliselt mitte. Kui kümne päeva rendi eest saab mingi asja, mis käima läheb ja sahka ja ripet tõsta suudab ja tal on niiöelda kuusakoski hinnagarantii, on juba plussis.

Ksf! Marko, võib-olla olen mina imelik aga just ja peaaegu ainuölt esilaadur oleks see peamine vajalik töövahend maakodus. Aga mida pole põkanaatorilaadsetel - teleskoopi! Aga ilma selleta on esi-kunn mõttetus! See teatud maalappide purustusniitmine on teine teema ja teostatav kõige kiiremini-mugavamalt ATV+spetsiaalne purustusniiduk: see on tuhandeid tunde kontrollitud fakt. Ning sellise komplekti, õigemini järelveetava Honda-katlaga niiduki hind on ju teada ja kindel. Kõvapinnasel heinamaal võib seda suvalise sõiduauto taga vedada... ainult roog ja mereäär ja kõrge metrevesi-paduvihmad vajavad ATV'd. Kuiva suvega saab ka seal sõiduautoga sõita

Novot ja siit tulebki veel üks avandi-laadsete ülim tugevus: teleskoop ja lõputud erinevad lisaseadmed, mid aon võimalik rentida. Selline masin teeb ära asjad, mida ei 10 päeva ega ka 30 päeva rendiraha eest osta ei saa. Lisaks jaguneb see summa pika aja peale ja ei pane finantsvahendeid "kinni". Mõned tuhanded eurod on siiski suur summa asja eest, mis leiaks kasutust vähe aega ja isegi siis poleks asi "õige".

Iseenesest olen ma ju Sinuga nõus, et kui vähegi võimalik, siis võiks tööriistad kõik omal olemas olla. Ka rasketehnika. Õigemini kallihinnalised hobivahendid, sest lõpuks on asi ju "vaid" rahanumbris. Minu peamises "hobis", purjetamises või merenduses üldisemalt, on need numbrid niigi hoopis teisest mastist ja sisuliselt võib ju öelda, et Eestis raha vedeleb kaide ääres kasutuna-kasutuseta suurema osa ajast. Ning vedelevad sellised numbrid, et põkanaatorite hinna eest ei saa purjegi või hiinakaid saab veesõiduki hinna eest paar tükki koos kõigi lisaseadmetega...
Veeasjades saan ma probleemi olemusest isegi aru: neid, kes kaptenita veesõidukeid rendiks, on Eestis paar inimest/firmat. Kes tahab kasvõi paar korda suve jooksul pere-sõpradega veele minna, peab asja omale ostma ja muidki omamiskulusid kandma, sest bare-boat rentimine on kas võimatu või täiesti arutult kallis. Ostadki enda oma, missest et vanema ja pisema aga siiski... Samas on tööriistalaenutuse äri väga võimas: vali keda meeldib, suurt ketti, väikest tegijat või suisa eraisikut.
Suuregabariidilise rasketehnika omamine on ju tegelikult samasugune peavalu kui veesõiduki omamine. Kõik, mis ei mahu kas autosse sisse või mõistliku tavahaagise peale, on nuhtlus. Ehita hoiuruumid, pane valved peale, värise et pihta ei panda, siis hoolda, remondi ja kasutad ikka vähe aega.

Sest olgem ausad: eks ma ikka olen Eestimaad näinud ka kõige nurgatagusemaid kolkaid pidi (terve elu tegelikult) ja enamuse maameeste "tööriistapargist" kvalifitseerin mina isiklikult romusaasta vanarauaplatsideks! Seda jääb muudkui vähemaks ka - "kogujad" surevad eest ära ja noored õnneks pasakorjajad väga enam pole - läheb kõik see kenasti kuusakoskisse, teraga plats siledaks ja muruseeme peale. Lageda taeva all heinas/võsas määnduv-roostetav värk ei ole see, millena seda püütakse näidata! Neid, kes endale on korralikud katusealused ehitanud, on ju ülivähe. Ning kõige vähem ehitatakse selline asi vana saasta põkanaatori hoidmiseks. Aga iga ehitamine maksab raha, isegi teisaldatava telgilaadse garaaži eest (pole lubasid vaja) tuleb üht-teist välja käia. Ainult igapäevaselt kasutatav tehnika võib väljas seista, nagu igapäevaauto, seda siis ka pestakse ja hooldatakse kogu aeg. Harva kasutatavad haakeriistad ka aga need peavad siis olema ju konserveeritud ja loomulikult mitte mullapinnal vaid ikka minimaalselt killustik, parem kui kiviparkett või betoon. Jälle: a'la 500 ruutu hoiuplatsi ehitada maksab kui palju?

Ning nii arvutades jõuadki paratamatu tulemuseni: teatud kasutuse juures jääb odavamaks asjade rentimine. Üks asi on ostuhind, teine asi tegelikud kulud omamisel. Äsjane näide: üleeile läks ühel rendipurjekal käigukast laiali. Vedasime ära, tõstsime välja, taastada suurt pole midagi. Õigemini kõike saab teha aga varuosade hind on kosmos! Odavam on USAst osta uus kast, maailma odavaim pakkumine, hind ainult 2300 usd + transa + EU maksud. EU'st kohapealt 6K eur... Ehk tööriistadega on ju sama: seal on ka "tambovi koefitsent" juures, küll väiksem kui "marine"-juppidel aga ikkagi. Rendifirmal on selleks nii kindlustused kui reservid, omamisel maksad aga ise kõik kinni.