[muska71]

Jumzil on üles tõstele võimu 1.2 tonni hetkel, ega tuleb ikka kändude juures vähe võimelda..
Uuematel sama suurusjärgu laadur-ekskavaatoritel on tõstepool piiratud umbes 900kg peale.

Misasja? Mina olen jälle suhteliselt kodus Avandiga Ehk selle tõstepoolega aga ka erinevate lisaseadmetega töötamisega. Vana 520 jäi 1 tonnise bigbagiga hätta aga seda kaalu poolelt, mitte JÕU poolelt! Maha me ta sealt siiski saime, minu 100 kilo taga oli täpselt puudu Ning tõsteprobleem tekkis ju pisut väljas teleskoobiga, tuli kotti kergelt haagisel lohistada ja siis maksimumjõuga tõstis ja sõitis nagu "vana mees"... 6-700 kiloseid kivikoormaid vedasin kümneid oma kiviaiaehitusel, selle juures nende jurakate vanast ja maa sisse/männijuurte vahele kasvanud kiviaiast välja KANGUTAMISEGA! 600-seeria, mis on siis rentides, on veel võimsam, lisaks suuremate ratastega.
Ehk ma ei tahaks nagu hästi uskuda, et SUURED kopad nüüd tõsta ei jõua???

Ning veel üks näide täiesti tavapärasest maakodus vajalikust tegevusest, kus igasugune põkanaator oleks olnud absoluutselt mõttetu: tegime uue tiigiääre terassi. Esiteks kannatas Avandiga sinna vana osa peale sõita, augupuuriga augud teha (tegime ka uue piirdeaia, mis näga taamal jne), siis paned pirni ette, segad betooni valmis ja sõidad kohale ning valad OTSE AUKU. Muuseas, ka põrandate betoneerimine käib Avandi ja pirniga nii, et käsitöö osa on vaid latiga silumine... Teleskoop + keskliigend ja valad sujuvalt ühtlast kihti saalungite vahele. Ning kogu asi taandub ühele - EFEKTIIVSUS, mis tähendab kiirust. Muidugi, kehtib lause: las traktor töötab, ta on ju rauast! Tõsi, iseendale kordi vähem kurnavam on kasvõi põkanaatoriga raskeid asju kangutada, vedada jne, kui seda käsitsi teha. Vastuvaidlematult. Aga kui tahta kasvõi HOBIKS midagi töölaadset teha, millega lihtsalt tahad KIIRESTI ühele poole saada, siis on anno.2014 kordi kiiremaid ja efektiivsemaid TÖÖRIISTASID olemas, mida saab vajadusel rentida.

Selle sama segukoti tõstsin oma vanarauast põkaga millel vanarauast kraana taga edukalt maha,alla laskmisel kergitas nina,aga raskusi ka polnud ninal.

[v6sa]

T-25 "paras" koorem haakes: http://www.youtube.com/watch?v=2H7QJ0toI_8

Väga hea juhrendmaterjal, kuidas EI TOHI asju teha. Raske vedu veolattidest, käikudega ragistamine, õhkutõusnud esiotsa pauguga allalaskmine...

[umm]

T-25 "paras" koorem haakes: http://www.youtube.com/watch?v=2H7QJ0toI_8

Näeb välja täpselt nagu idioodi lapsepõlv!

Hakkama sai kui haakeraua üles tõstis. Haagi õige kohapeale või hoia aisad madalamal ja juba raskem nokka kergitada.

[v6sa]

...
Atv-ga kohe mitte ei tohi vist piduriteta 2t sabas olla
...

Enamusel ei tohi isegi kerghaagist täis laadida

ATV puhul annab veovõimele palju juurde nelikvedu. Nelikvedune T30 on hoopis teisest puust veomasin, kui tagavedune põksinäks. Mis omakorda kajastub küsitavas hinnanumbris.

Samas kaalub ATV kolm korda vähem. Suure ülekandearvuga madalate käikude korral määrab veovõime aga haardumine, mida mõjutab peale rehvi masina mass... Puhas füüsika. Ning põksinäksil puudub isegi võimalus tuua rippriista massi sujuvalt veoratastele.

Mõtlevale inimesele on selge, et Vene põllutehnikast sobib ATV külge vaid järelveetavaid asju siduda. Isegi CAT1 rippsüsteemi selle külge ei pane. Sestap põlluharimiseks vanaisalt jäänud kolhoosiaegsete riistadega ei sobi ei ATV ega Avandiline. Samad probleemid tekivad ka kasutatud japsidega - neil kohtab eriotstarbelisi rippsüsteeme...

Ehk tulles tagasi metsaveo juurde: põksinäks saab pidaval pinnal hakkama oma kahekordse massiga. Mis on umbes 7-9 ruumi järkamata kolmemeetrisi notte. Pehmes või mägedes tekivad probleemid oluliselt varem.

ATV saab hakkama oma neljakordse massiga. Ülalmainitud notte koormas siis ruumi 5. Seda ka märjas (kuniks haagis ei upu üle rehvikõrguse) või kändude vahel. Ning eeldusel, et sabas on sellele vedukile sobiv haagis, mitte 1PTS2.

Avandiga saab ilmselt ka metsas hakkama, kui valida siledam rada. Aga kahtlane - madal teine.

[vant]

Ehk tõesti lõpetaks selle näpu nokuga võrdlemise? ATV on kahtlemata hea pill, aga füüsika seaduste vastu ei saa ka tema ja põka nn. kahetonnise käru korralikku koormat (koos kõrgendustega) puid ei vea ta eladeski ära. Olgu see rippes, haakes, vedades või lükates.
Samamoodi pole tast T- 25-le vastast põllutöödel.
Avandi võiks ka rahule jätta. See pole ju traktor, vaid laadur vahetavate tööorganitega.
Jutule kaalukuse andmiseks kollaseid mulle kah:

[dad]

Vaadates seda meeldibat tatipritsimist jms jobistamist, tekib vägisi tahtmine teid kõiki saata kohustuslikus korras kuulama Eino Baskini klassikaks saanud dilemma: kas lehm või auto ...

Priit on tore poiss ja oskab ainult "saage käima tõmmata" ning seda kõike ainult oma järjekordse tilganäppimise hooajast saavutatud "vasikavaimustusega".

Et teema offi ei jookseks...4x4 ATV hinda ka keegi vaatas? Ja varuosi? Ja kestvust?

Dad.

[v6sa]

...
ATV on kahtlemata hea pill, aga füüsika seaduste vastu ei saa ka tema ja põka nn. kahetonnise käru korralikku koormat (koos kõrgendustega) puid ei vea ta eladeski ära.
...

Ei vea jah. Sest kõrgendustega "kahetonnisel" on kolmemeetrist puud peal peal julge 8 ruumi, mis on vähemalt 3 tonni koormat. Pluss haagise enda pea tonnine kaal. Mis omakorda tähendab, et ka põksinäksil tekib säärase koorma ees raskusi, kui maapind muutub mägiseks või pehmeks.

Muide, seda juttu, et Avandiga metsas käia pole võimalik, peaks siis rääkima vähemalt ühele Jäneda kandi mehele. Tema rumaluke ju seda ei teagi...

Tuletan meelde, et teema on põksinäksi hinna sobivusest ostjale. Seda võib teisisõnu väljendada ka sõnapaariga "õiglane hind". Paratamatult on see igaühel veidi erinev, kuna erinevad on nii lähtekoht kui võimalused.

Põksiroosasid prille kandva entusiasti taluvuslävi on kordades kõrgem, kui muid alternatiive proovinud ja oma tegelikke vajadusi kriitiliselt kaalunud kodaniku oma. Sellest ka mitme kodaniku emotsionaalsed urahdused nii ühes kui teises suunas.

[diesel]

põka hinnaga saab üsna nutuse atv. viisakad atv-d on viisakatest põkadest kallimad. mis muidugi tundub ka õite imelik olema. sama raha eest eelistaks ise küll põkat iga kell.
atv-del pidid variaatorid koormaid vedades üsna kallihinnaline kulumaterjal olema. omal mingit kogemust pole.
samas üks hää semu soetas omale aasta või paar tagasi flindist kolmsada sarja koreaka. ja igasugu nänni juurde nii et hinnanummer läks kokku poole milli krooni kanti. on liisingus ja kuumakse pidi täitsa söödav olema.
ja kiidab teine seda riista iga jumala päev. ei pidavat kuidagi aru saama kuidas enne üldse ilma traktorita hakkama sai. no varem ajaski asja jämeda yamaha atv-ga.
selle mätta otsast põle nigu ka võimalik atv-d ja mistahes põkat kohe kuidagi võrrelda.

[hillar2]

Muidugi see pahandus, et hiinakatel CAT1 ripsüsteem, seega kui veneaegseid asju tahad järgi haakida siis pead uued aisaotsad keevitama.

Ja paljud aednikud on oma hiinakad välja vahetanud lääne pillide vastu, sest hiinakad ikka tilguvad õli ja rikuvad saagi ära.

Teenindus on vähemalt peetri talutehnikal tasemel, mõningate mõõndustega.

Hobipõllunduseks soovitan liisida hiinakas, kui osta kirvehinnaga vene põka. Hiinakal veel 5 aastat kasko - kui ukse pahupidi sõidad ei pea ise maksma.

[v6sa]

põka hinnaga saab üsna nutuse atv.
...
selle mätta otsast põle nigu ka võimalik atv-d ja mistahes põkat kohe kuidagi võrrelda.

Arvestades, et 5 k€ eest saab küll hästihoitud, kuid vähemalt 15 aastat vana põksinäksi, siis on üsna samas hinnaklassis ju. Tõsi, 15-aastasi ATVsid turul väga ei liigu, kuid kümneaastasi ikka kohtab.

Samamoodi võib öelda, et põksinäksi ei saa võrrelda japsi väiketraktori või uuema aja korealase-hiinakaga. Kliirens väike, rööbet seada ei saa, nurgapealse poe vene varuosad ei sobi, eestikeelset infot ei leia...

Variaatoriga ATV tapab ära kasutaja rumalus. Normaalne rihma kulumine mõne tuhande töötunniga on iseasi. Täpselt samuti tapab teadmatus/hooletus näituseks põksinäksi reeversi...

[sndr81]

http://www.youtube.com/watch?v=DNsd8E1bKZw

[viplala]

[PlyVal64]

Vaata Viplala, mina olen seda Gongozero teed SÕITNUD! Korralike suurte balloonidega geländewageniga... Mine käi ka korra Vepskii Lesil ära ja pärast seda ei kipu keegi teist neid rõvedaid vene traktoripiinamise videosid siia panema. Sest juba tegelased nende roolis on...

Teine küsimus on mul see, et siin oleks nagu koos megatalunikud, kel sajad hektarid metsa ja tuhanded hektarid haritavat põllumaad Ning otse loomulikult tehakse kogu aeg kümnete ruumide kaupa puid, mida tuleb kõike metsast välja vedada ühe-kahe korraga jne. Aga kui vaatame TEGELIKKU ellu sisse, paistab hoopis muu asi.
Ma ka mõnikord langetan vähe tummisemaid puid ning aasta jooksul tuleb neid kokku omajagu aga et ma vajaks metsaveotraktorit??? Või mingit erilist haagist? Enamjaolt tehakse ju kütteks puud, selle ma tükeldan kohe metsas ära ja olen välja vedanud absoluutselt kõigega: käsikärust Sitikani, Avandist Audini, paadihaagise, kasthaagise ja motobloki haagsiega.



Kui on olnud vaja pikemat palki tuua, siis need on kenasti sõiduauto taga lohisenud, seda tegin kunagi oopeliga. Näiteks koogupuu jms. Kui on plaan oma metsast terve palkmaja jagu palki välja vedada, siis selleks pole ju ühekordselt mõtet eritehnikat osta - seda saab rentida. Kui aga tegu on püsiva palgiveoga, siis see on äri ja seda 99,9% inimestest OMA metsast ei tee - ehk tegu on TÖÖGA.
Jne, jne. Tunne on, et paljud püüavad telefoniposti püksi toppida....

PS: mõtlev Peremees püüab oma isiklikku metsa nii vähe lõhkuda kui võimalik. Sinna ei minda rasketehnikaga, mis lõhub kogu metsaaluse maakamara; ei mida ülegabariidilise tehnikaga millega liiklemiseks tuleb ette jääv rohelus maha lõigata või puruks sõita jne. Sest üldiselt tehakse oma metsas vaid hooldusraideid. Lageraieks on aga jälle hoopis teised tööriistad ja õppinud mehed. Muidugi juhul, kui maamehel on lihtsalt igav (mida ta ju talvel tihtipeale ka on) ja laguneva iidvana tehnikaga mässamine on aja kulutamine joomise asemel, siis on asjal jumet küll.
Ehk asi ongi alternatiivides: kui sopajoodikuks muutumise alternatiiv on vana vene traktoriga mässamine, siis pole ükski küsitav hind liiast. Aga kui joomiskalduvust pole, siis on olemas tunduvalt paremaid/efektiivsemaid tehnilisi alternatiive ka hobitalus müttamiseks ja aja kulutamiseks...
Ahjah, enamjaol metsa- ja maaomanikel oleks vaja hoopis sedalaadi raudhobuseid aga osta ju ei jõua, kahjuks! Selle kõrvale nelivedune väiketraktor mingisuguse esilaaduriga paarisaja ruudu kartulimaa harimiseks ja ATV niidukite/haagiste vedamiseks ning jahil/kalal käimiseks. See oleks enamuse Eesti maameeste ja linnavurledest suviste maameeste vajalik varustus. Pluss siis korralik võimas saag ja võsatrimmer. Puulõhkumismasin on juba boonuseks Mida on teha tonne kaaluva ja 2X5 meetrit mõõtkavas plärisev-rögiseva kuldnokapuurilaadse rõvekuudiga rasketehniakaga???
edit: erametsakeskuse foorumist üks teemake. Realistlik tegelik elu. Ainus küsimus ongi see 7-8 tm päevas, et kui mitu päeva siis eramets sellist raiet välja kannatab Ehk aastas mõned korralikud tööpäevad ja kõik...

[pen.skar]

Et paarisaja tonni vilja kuivatamine on meil kasulikum puiduküttel, siis tuleb leppa üksjagu iga aasta teha. Asume ürgoru kaldal, 37 m allpool järv, pole spetsaparaatidega midagi teha. Ikka suur ja väike NHolland võtab ksf mluige troppidega mahalõigatu sappa. Ülal tükeldamine. Abjast poe eest leiab Marko, kes kõik pooleks lööb, Väga jurakad ajame omatehtud hüdrokiilu kätte. Oleme püüdnud mändi asemele istutada, kuid uus toominga-lepavõsa lämmatab kõik. Parasjagu 12-15 aastaga samal kohal tagasi. Kevadise kivikoristusega täidame kaldele sõiduteed edasi jne. Ainus NLajast jäänud riist on Mobitox(pole ka vene toode) viljaseemne puhtimiseks ja diiselkütte tsistern. No ei ole mõistlik mineviku tehnikaga oma jäänud aastate tervist rikkuda. Kitsa rehviga traktorit ainult kartuli pärast pidada? ATV on ka mõttetu 30 km/h jooksva 4x4 väiketraktori olemasolul. PS raadio ei kõla traktoris hästi- kas on selles süüdi jäigad klaasuksed?

[viplala]

Ära näe vaeva meli666. See seletamine on nagu peaga vastu puud jooksmine. Teatud seltskond näeb elu ainult enda mätta otsast

[vant]

Kust otsast nüüd selle metsaveotraktorini jõuti? T- 25 ei ole sugugi rohkem metsaveotraktor kui Audi, ega lõhu ka metsa rohkem.
Või mida öelda taheti? Et kes traktoriga metsa läheb, on napakas maamees, aga see, kes Audiga pagasnikus puid veab, on ontlik ja tark peremees?
Söandaks kahelda.

[dad]

Kui on olnud vaja pikemat palki tuua, siis need on kenasti sõiduauto taga lohisenud, seda tegin kunagi oopeliga. Näiteks koogupuu jms. Kui on plaan oma metsast terve palkmaja jagu palki välja vedada, siis selleks pole ju ühekordselt mõtet eritehnikat osta - seda saab rentida. Kui aga tegu on püsiva palgiveoga, siis see on äri ja seda 99,9% inimestest OMA metsast ei tee - ehk tegu on TÖÖGA.
Jne, jne. Tunne on, et paljud püüavad telefoniposti püksi toppida....

Estieks, Priit, avalda minu poolt Tiinale tänu, sulle mõistuse pähe toomise (ilmselt praepanniga) eest

Teiselt poolt oled sa suht ego oma selletamistega, omad natuke seda ja teist nagu paljud eestimaalased, kes pole siit veel põgenenud, samas üritad sa seda sõnnikut kuidagi manageerida ning nagu juurestoodud piltidelt näha, siis käepäraseid vahendeid kasutades, iseasi, et selle nu**iga ei toida ennast ära, sina kui "me Tallinnas - me maksame" võid endale lubada Audi peenestamist metsa vahel, maainimene seda aga endale lubada ei saa, sest iga juurikas, mis tungib karterisse, on hiljem vaja ka kuidagi kinni maksta ... sina saad raha mujalt, maainimesed aga ainult raske töö ja vaevaga kohapeal... ja sellsiel kohal testele eesnah pähetõmbamisega tegelda, tood ainult paksu verd kaasa ... vot nii.

Kuivõrd on mul endal ka tulnud tegemist teha "maatöödega" ning minul on olnud rõõm ja õnn kasutada vahendeid väljastpoolt süsteemi, siis olen nii mõnelgi aastal maksnud asjadele rämedalt peale ... isegi väga rämedalt ... aga minul on selleks olema ressursid, mida maainimestel pole ... olen proovinud kasutada värsket tehnikat, nii ca 5-10a vana, aga see on kallis pidada ning ka soetusmaksumus on sigakõrge, arvestades meie riigikese niru taset, võrrelduna lääne rämedalt pealemakstud süsteemile. Seega uus tehnika on suht välistatud, ise tehtud tehnikaga on nagu on, saab hakkama aga projekteerimisvead toovad tohutult tuska ja muresid, seega peavad endal käed õigetpidi otsas olema, sest koguaeg peab näpp soojas õlis ligunema, muudesse soojadesse kohtadesse ei jõuagi toppi Vana lääne tehnikaga on pea sama mure, plus lisatuna originaaljuppide saadavuse keerukus, ca 30-40a vanune tehnika on praktiliselt puuduliku varuosabaasiga ja selleks, et neid juppe saada, peab sul olema vastav ajuehitus ja aeg ja tahtmine ja teadmised jamiskõikveel ... et seda käigus hoida, näitena võiks tuua laiatarbekauba nagu Perkins diiselmootoritele tuleb juppe hankida EU piirist seest ja väljast ning seda mitte just väikese raha eest, ühtlasi peab ka teadma juppide kattuvust mudelite ja teiste tootjatega, mida on kordades rohkem kui "vene" tehnikal.
Peale kõige selle on olemas igal inimesel oma maitse, kes sõidab näiteks Peukari 106/206 mudeli või selle derivaadiga ja on see juures sigaõnnelik, kuigi minu arvates on sellel peldikul all täiesti mõttetu tagasillakonstruktsioon, Saksa teeedele ilmselt sobib aga meie tolmustele teedele täiesti sobimatu ilma ümberehituseta ja seal juures suure ümberehituseta, aga paljudele on selle fekaali parandamine jõukohane???? pealegi ei tee sa seda ainult mutrivõtme ja kuvaldaga.
Arvestamata ei saa ka jätta asjaolu, et kuivõrd on õnnis nõukaaeg andndud meile meile tohutud varuosalaod, siis nn "vene" tehnika juppe saab suht taskukohaste hindadega ja mõistliku ekspluatatsiooni juures ei kulu neid palju.

Dad.

[v6sa]

...
Samas kõlbab ka vana 90-ndate Golf. Aastakulu varuosadele üle 100.- ei ole.
...

Ausam oleks vast ikka võrrelda mossega.

[PlyVal64]

Teiselt poolt oled sa suht ego oma selletamistega...

Dad, rääkida saab kõige paremin iomadest kogemustest, omade näidete najal. Ja ma/me oleme raudselt täitsa "eesti keskmine" maaomanikest perekond, kel on nii kuusikut, kaasikut, männikut kui sanglepikut + omajagu heinamaid ning seda kokku ~20Ha pinda... Ja seda suisa kahes eri kohas Eestimaal. Ja pagan, eks ikka teab, tunneb ja käib ka nende päris-maameeste ja "talupidajate" juures. Jah, ÜKS mees on siis Eesti mõistes gigategija hetke Eesti kalleimate ja moodsaimate viljakuivatitega... ja kõik teised suures piires täpselt samapalju "talupidajad ja metsamehed" kui meie! Mõnel on paar vagu rohkem kartulit, mõni teeb jälle paar ruumi rohkem puid reheahju jaoks ,et ka talvel turismi teha jne aga üldiselt on absoluutne Eesti maaelanikest väga kaugel TALUPIDAMISEST! See, et seal elatakse 365 päeva aastas ja linnavurled "suvitavad" oma onnides ~100 päeva, ei muuda oluliselt määral mitte midagi! Tegelikult teeme meie kõik needsinased tööd KOLM KORDA lühema aja jooksul ära ja ma ikkagi ei tunne, et mistahes rasketehnika oleks möödapääsmatu vajadus.

Jah, nagu ksf! pens.kar kirjutab, siis sellise asja jaoks on vaja tõesti PALJU küttepuid teha ja vaja ka tõsisemat tehnikat. Samas ma ei kujuta hästi ette, et miks suudetakse a'la 100-ruuduse elamise küttele aastas ära kulutada näitks 30 ruumi puid??? Tehke siis majaga midagi - mul läheb linnas sõltuvalt talvest 10-15 ruumi kolme kolde peale. 10 ruumi läbi hekseldada on sisuliselt paari pika päeva või ühe rahulikult võtmise nädala töö - kirvega lõhkudes!

Ehk las siis need maainimesed kirjutavad, midaj a kuopalju nad TEGELIKULT tegelevad kõnaluste tegevustega! Et mitu hektarit ikka on metsa ja palju kartulipõldu ja palju tuleb niita jne. Linnainimestel on tihtipeale suurte talud e"pidamiseks "kaks nädalapäeva ja suured maaüksused on vägagi korras...

[Talupoeg taluja]

Teiselt poolt oled sa suht ego oma selletamistega...

Dad, rääkida saab kõige paremin iomadest kogemustest, omade näidete najal. Ja ma/me oleme raudselt täitsa "eesti keskmine" maaomanikest perekond, kel on nii kuusikut, kaasikut, männikut kui sanglepikut + omajagu heinamaid ning seda kokku ~20Ha pinda... Ja seda suisa kahes eri kohas Eestimaal. Ja pagan, eks ikka teab, tunneb ja käib ka nende päris-maameeste ja "talupidajate" juures. Jah, ÜKS mees on siis Eesti mõistes gigategija hetke Eesti kalleimate ja moodsaimate viljakuivatitega... ja kõik teised suures piires täpselt samapalju "talupidajad ja metsamehed" kui meie! Mõnel on paar vagu rohkem kartulit, mõni teeb jälle paar ruumi rohkem puid reheahju jaoks ,et ka talvel turismi teha jne aga üldiselt on absoluutne Eesti maaelanikest väga kaugel TALUPIDAMISEST! See, et seal elatakse 365 päeva aastas ja linnavurled "suvitavad" oma onnides ~100 päeva, ei muuda oluliselt määral mitte midagi! Tegelikult teeme meie kõik needsinased tööd KOLM KORDA lühema aja jooksul ära ja ma ikkagi ei tunne, et mistahes rasketehnika oleks möödapääsmatu vajadus.

Jah, nagu ksf! pens.kar kirjutab, siis sellise asja jaoks on vaja tõesti PALJU küttepuid teha ja vaja ka tõsisemat tehnikat. Samas ma ei kujuta hästi ette, et miks suudetakse a'la 100-ruuduse elamise küttele aastas ära kulutada näitks 30 ruumi puid??? Tehke siis majaga midagi - mul läheb linnas sõltuvalt talvest 10-15 ruumi kolme kolde peale. 10 ruumi läbi hekseldada on sisuliselt paari pika päeva või ühe rahulikult võtmise nädala töö - kirvega lõhkudes!

Ehk las siis need maainimesed kirjutavad, midaj a kuopalju nad TEGELIKULT tegelevad kõnaluste tegevustega! Et mitu hektarit ikka on metsa ja palju kartulipõldu ja palju tuleb niita jne. Linnainimestel on tihtipeale suurte talud e"pidamiseks "kaks nädalapäeva ja suured maaüksused on vägagi korras...

Vaat need 10 ruumi puid.........kui viibid kodus ainult õhtati siis saan aru aga kui päev otsa siis sellises konservis ei taha nagu olla...... talumajades puhas õhk aga "konservis" selline läpats, et tahab hinge seest võtta... Kui mul kulub ka aastas puid 30 rm. ei häiriks mind see.....
Talupidamine,no milleks siis seda eluviisi kutsuda veel...... ma elan koguaeg talus,teen siin tööd,ööbin ka muideks........... ja mida kõike siin teha tuleb. See on ka talupidamine,kui siin põldu harin,kardulast iga jumala aasta maha panen,metsas puid talveks teen jne. Kui keegi nüüd väidab,et see pole talupidamine siis on ta kas loll või mängib lolli...