[v6sa]

...
võta nüüd kinni kas tõmbelukk peaks olema siis viimasel hetkel kus rivi on tihe ja kiirus juba maas või on parem varasem ühinemine ja siis sujuv koondumine.

Siin on kaks vaatenurka. Õiguse järgi peab eespool olevale ümberreastujale teed andma. Õiguslik soovitus on rakendada vaheldumis läbimist ehk "tõmblukku".

Teiselt poolt määrab üldise kiiruse kitsa koha läbilaskevõime: see on üks auto korraga. Kas see ühe auto laiune rida moodustub kümme kilomeetrit enne kitsaskohta või kümme meetrit enne, ei määra midagi kitsas kohas seni, kuni seal on pidev liikumine. Kui kaks oma õiguse eest seisjat panevad küljed kokku ja sulgevad sellegi rea, seisavad kõik. Selliseid olukordi uurib mänguteooria

Emotsionaalne vahe tekib aga sellest, kuidas üheks koondutakse. Õigus lubab sõita teis(t)es reas lõpuni ja vahele reastuda. Kuniks see käib tõmblukuna, pole suurt häda. Keerukaks läheb siis, kui hulk viisakaid reastub varem esimesse ritta, surudes esimese rea tagumise otsa üsna seisma ja siis tuhisevad õigusteadlikud lõpuni ja pressivad vahele. Nõrgema närvikavaga tegelased hakkavad täpiliseks minema. Eriti siis, kui saba on kilomeetreid pikk ja tagumise otsa autod pole juba tükil ajal liikuda saanud. Näpud, tuled, signaalid... Kitsa koha läbilaskevõime ei muutu sellest üldse, mitu autot vahele reastub ja kuhu, aga tagumine ots seisab ikka.

Varem reastumise miinuseks on pikenev aeglaselt liikuv rida, mis ühel hetkel võib ulatuda takistama liiklemist ristuval teel. Vat siis on tõesti varem reastumine paha ja kahes reas lõpuni sõitev tõmblukk parem.

Olgu öeldud, et liigeldes püüan varakult reastuda võimalusel ja seetõttu ei näe küll kuidagi probleemi selles, kui II rea õigusteadlikud sunnitakse koos teistega liiklema. Säärane tegelane saab alati minu ees koha. Täpselt samamoodi, nagu saab minu ette vahele üks ristuvalt teelt pealepööraja, aga ülejäänud trügijad peavad küll oma järge ootama.

Tunnistan, et kogu arutelu taandub suuresti maailmavaatele ja oskusele näha oma õiguste kõrval ka teiste omi. Ning on Eesti oludes suuresti teoreetiline, kuivõrd ainus kord tõelises ummikus seismist oli enne Tallinna ringtee kaheniidiliseks muutmist Viljandi maanteele vasakpöörde ootamine nullindate lõpul, kus tõesti seisime kilomeetritepikkuses rivis tunde jaanipäevaeelses kuumas. Järvevanal veerandtunnine seisak või nüüd Järvel kahe minuti asemel kümnega läbiliikumine ei klassifitseeru kuidagi ummikuks