[Madlobster]

Võin homme panna täis kütte peale ja siis vaadata, mis tempi välisosa välja puhuma hakkab. Ma arvan, et päris külma tuleb sealt. Alla nulli kohe kindlasti.

Välisosa ei puhu midagi välja! Välisosa on soojusvaheti millest puhutakse läbi välisõhku, et välisõhk soojendaks aurustis olevat soojuskandjat. Praeguste ilmadega (september) nulli sealt küll ei puhu

Välisosal on vent sees. Vent on selline huvitav agregaat, mis imeb ühest otsast ja puhub teisest otsast
Seega minu välisosa vähemalt puhub.
Panin toas kütte põhja ja väljast väljapuhuv osa temp langes kuskile +10 ja +13 vahele.

Loomulikult on õues sooja õhku lõpmatu kogus. Kui nüüd see välisosa oleks sees siis läheks see välja puhutav temp kindlasti oluliselt madalamaks päris kiiresti.
Kahjuks nii palju viitsimust ei ole, et sinna mingi kast pähe talle panna ja siis vaadata.

Sügavkülm läheb suvel ka väga sügavale miinusesse. Soojuspumba tööpõhimõte on sama mis külmkapil. Nii, et pole vahet kas on september või jaanuar. Softi poole pealt on loomulikult töötsüklid viidud võimalikult selliseks, et välisosa sulatust oleks võimalikult vähe tarvis kuna see on lisa energiakulu.

Kui sul on hästi soojustatud ja hermeetiline ruum siis muretse parem omale mingi vana ja vähe võimsam külmik ja lammuta selle radikad sinna üks välja teine sisse. Tuleb odavam, spetsiaalselt selleks mõeldud ja oluliselt lihtsam juhtida ning ka hind kõvasti parem. Kuskilt osta oksjonilt korras tehnikaga aga samas välimuselt täielik surm võid saada kätte suht kopikate eest.

Edit: Pane googlesse otsingusse külmutusseade ja tuleb igast rääbiseid seal müügiks, mis väikse nokkimisega sinu vajadused rahuldaks.

[Provoker23]

Ma ei saa ühest asjast aru...
Tahad jahutada 0-+5 kraadi. Tööstusseadmeid ei taha. Õhksoojus pumba peale rahakott hakkab.
See soojuspump maksab ca 1000.-€
Tulistan puusalt ja pakun, et uued jahutus seadmed sinna ruumi maksavad suurusjärgus sama palju ehk natuke rohkem.
Mis on asja mõte?

Hinnavahe on ikka päris oluline. Esimene pakkumine külmutusseadmetele oli 3000-5000 vahaemik. Natuke palju kui mul on seda ruumi vaja aastas max 2 kuud suvel kasutada kui sedagi.

[Marko]

Tahad odavalt või täiesti tasuta läbi saada siis ongi ainus lahendus vanad külmikud. Nokitsed tehnika ettevaatlikult maha, paigutad radikad ühele ja teisele poole seina ja voilaa. Sellisel lahendusel on veel selline meeldiv boonus, et saad ükshaaval sulatada. Ja ühe agregaadi kokkujooksmisel ei viruta temperatuuri kohe üles, ülejäänud töötavad edasi.

[Naabrivana]

Ma ei saa ühest asjast aru...
Tahad jahutada 0-+5 kraadi. Tööstusseadmeid ei taha. Õhksoojus pumba peale rahakott hakkab.
See soojuspump maksab ca 1000.-€
Tulistan puusalt ja pakun, et uued jahutus seadmed sinna ruumi maksavad suurusjärgus sama palju ehk natuke rohkem.
Mis on asja mõte?

Hinnavahe on ikka päris oluline. Esimene pakkumine külmutusseadmetele oli 3000-5000 vahaemik. Natuke palju kui mul on seda ruumi vaja aastas max 2 kuud suvel kasutada kui sedagi.

Kui sul on see pakkumine alles, siis huvitaks mind agregaadi ja jahuti mark.

[Provoker23]

Tegemist oli telefonijutuga ja suurusjärguga. Seepärast ka vahemik päris suur. Külmaservis oli koht.

[Daff]

Proovi kuulutada nii, et info jõuaks laiema rahva ette. Ma usun, et neid külmutusseadmeid peaks vedelema eestis küll ja veel. Hiljutu hakkas silma kuulutus kus talunik müüs mingit jahutusseadet olematu hinna eest.

[MeelisV]

http://www.auto24.ee/used/1021531

[Madlobster]

Küll lõppenud aga
http://www.osta.ee/tecumseh-kulmutusseade-49003838.html

http://www.kuldnebors.ee/search/varuosad-ja-tarvikud/veoautode-ja-busside-varuosad/kulmutusseade/search.mec?pob_post_id=31754575&pob_action=show_post&pob_cat_id=10700

Siukest rääbist leiab suht odavalt. Vaja vbl natuke putitada lekked ära joota vms ja paar kuud aastas käimiseks küll ja rohkem ka.

Tuusti mööda osta, okidoki, kb, soov jne lehti.

[Romka]

Vanarauakokkuostudes vedeleb ka vahest igasugu veneaegseid jurakaid.

[PlyVal64]

Hinnavahe on ikka päris oluline. Esimene pakkumine külmutusseadmetele oli 3000-5000 vahaemik. Natuke palju kui mul on seda ruumi vaja aastas max 2 kuud suvel kasutada kui sedagi.

Aga ongi küsimus: mis ruum, kuskohas jne??? Kui see on "Mingi ruum", mis on võimeline olema ka õuega ühemduses ja muul ajal ei ole seda vaja päris jääkambriks teha ja/või hoopis kütta, siis võibki olla kaval just sinna see õhksoojuse välisosa installida ja ka muul ajal sealt saadavat sooja kusagil ära kasutada? Hetkel võid saada koos paigaldusega mingisuguse pisema isendi 750 rublaga kätte ja see on juba tõesti odav. Kui see ruum on tõesti mingi soojadest ruumidest iidkaugel asuv eraldi kuut või kelder, siis pole muidugi midagi teha. Õigemini siis on õige külmutusseade omal kohal. Aga näituseks õhutihe garaaž maja kõrval vms mille uksed käivad lahti, kus ei ole olulist vahet, on seal nüüd +5 või -3 kraadi, siis tehnilised andmed annavad, et tolle pisikese isendi torustik võib olla kuni 20 meetrit ehk siis julge 10-12 meetrit majast kannatab täiesti panna.

Kuna need soojuspumbad on üldse teemaks, siis ise olen mõelndu, et miks ei tehta (pole ise näinud, äkki ka tehakse?) õhksoojuspumpale, eriti suurematele õhk-vesi põhikütte maapealsetele versioonidele ümber eraldi pumbamaja? Ise nad soovitavad nii:

Kuhu paigaldada seadme välisosa

Kõige õigem on paigaldada seadme välisosa raamiga maapinnale. See on kõige kindlam viis, et vibratsioon hoonesse edasi ei kandu.

Aga pumbamaja peaks olema läbipaistev kasvuhoone: kuna soojuspump jahutab päris märkimsiväärselt ruumi, peab olema tagatud kolmel eriti külmal/pimedal kuul välissooja vaba juurdepääs, samas näiteks praegune aeg ja eriti veebruari lõpust aprilli lõpuni on Päikesel metsik võime kasvuhoone ikka väge kuumaks kütta. Praegu on niisamagi soe aga kevadeti on tihtipeale just väga külm. Samas sõltub soojuspumba efektiivsus suures osas ka tuuelst, tuisust/lumesajust jne. Kõik see on sellises pumbamajas parem ja reguleeritav.

Kui muidu on ka sellesinase ABC Kliima jutt ja üldse analoogsed jutud õiged, siis kaugemale ei ole suutnud tegelased ikkagi mõelda ja ajavad kohati suisa lolli juttu. Toon mõned näited:

Seadme välisosa asukoha valikul ei pea arvestama ilmakaartega. Pumba soojustegur ei muutu sellest paremaks, kui seadme välisosa paigaldada maja lõunaküljele. Seadme välisosast käib tunnis läbi tuhandeid liitreid õhku ja selle õhu temperatuur ei olene Eesti kliimas ilmakaartest nii palju, et ta suudaks mõjutada soojustegurit.

Kuna kirjutatakse veel ka tuultest ja Eestis siiski ON enamus tuuli kindlatest suundadest, siis see väide on üldse kõige debiilsem, mida saab väita! Ilmakaarest sõltub vaat et pool soojuspumba reaalsest efektiivsusest! Ning kui nüüd seda asja pisut veel edasi mõelda, siis on oluline vahe, kas see välisosa asub lumivalgel põhjaküljel või tumedal tellisseinal lõunaküljel. Egas siis Loodus ju on loll ja puudki sammalduvad põhjaküljest lihtsalt naljapärast - pole mingit pistmist ei temperatuuride ega päikesevalgusega.

Õhksoojuspumba välisosa ei tohi paigaldada suletud ruumi

Õhksoojuspump töötab soojuse pumpamise põhimõttel ehk soojus pumbatakse ühest keskkonnast teise. Kui me paigaldame välisosa garaaži, siis hakkab soojuspumba välisosa garaažist soojust majja pumpama ja samal ajal garaaži kiiresti jahutama: mõne tunni pärast on garaaži temperatuur madalam kui välistemperatuur. Välisõhust ei saa soojus kunagi otsa ja seepärast peab välisosa asuma õues.
Läbi pisikese garaaži seinte ei saa kunagi tulla sama palju soojust, kui seda suurest eramust keskkonda hajub.
Lihtsamalt öeldes on asi nii, et väiksesse garaaži mahtuva soojusega ei saa kütta suurt maja, kui soojust sinna kuskilt juurde ei tule. Kuna garaaži välissein on soojustatud, siis ei pääse välisõhus olev soojus enam garaaži ja soojuspumba välisosa hakkab seda pisikest ruumi tõhusalt jahutama.

Jällegi loll jutt, sest EELDUS on juba absoluutselt vale! Ainuüksi siinses foorumis on DIY-korras tehtud kuipalju päikesekollektoreid jne??? Päike on tõesti nii nõrguke, et mitte midagi soojendada ei suuda... ainult EE põlemiselekter suudab
Kui aga seesinane jutt viia samamoodi mõistusega võtmisele, nagu nad tegelikult ise kenasti ka kirjutavad:

Õhksoojuspumba elektrikulu oleneb veel välisosa asukohast, lumest, tuisust, tuulest, õhuniiskusest, sulatuste pikkusest, külmade ja väga külmade ilmade omavahelisest suhtest.
Kui Te nüüd satute kokku mõne müügimehega, kes väidab, et oskab selle kõigega arvestada ja Teie küttekulud viie minutiga ära määrata, küsimata isegi vastuseid kõigile vajalikele küsimustele, siis soovitame nõu saamiseks igaks juhuks pöörduda veel mõnda ettevõttesse.

siis soovitaks mina neil veel paar korda mõelda, üht-teist juurde kirjutada ja lollused välja jätta. Kui nad ise ei suuda iseendalt õigeid küsimusi küsida ja ka erinevaid eelduseid läbi mõelda, tuleks pöörduda ka tarbijail mõnda teise ettevõttesse

[ahtos]

Külmutusautodel on ju ka sellised agregaadid ja on alati võimalik elektrimootorile ringi ehitada,kui ei meeldi kütuse kulu või mootori müra.

[Naabrivana]

Külmutusautodel on ju ka sellised agregaadid ja on alati võimalik elektrimootorile ringi ehitada,kui ei meeldi kütuse kulu või mootori müra.

Veoautodel on asi dubleeritud, saad valida, kas diiselmootorjahutab -see on eraldi seal veoauto haagise küljes kastis või siis elektriga - tööstusvool.
Muideks neid peaks liikuma ja saab küsida veoauto lammutustest.

[MeelisV]

Hinnavahe on ikka päris oluline. Esimene pakkumine külmutusseadmetele oli 3000-5000 vahaemik. Natuke palju kui mul on seda ruumi vaja aastas max 2 kuud suvel kasutada kui sedagi.

Aga ongi küsimus: mis ruum, kuskohas jne??? Kui see on "Mingi ruum", mis on võimeline olema ka õuega ühemduses ja muul ajal ei ole seda vaja päris jääkambriks teha ja/või hoopis kütta, siis võibki olla kaval just sinna see õhksoojuse välisosa installida ja ka muul ajal sealt saadavat sooja kusagil ära kasutada? Hetkel võid saada koos paigaldusega mingisuguse pisema isendi 750 rublaga kätte ja see on juba tõesti odav. Kui see ruum on tõesti mingi soojadest ruumidest iidkaugel asuv eraldi kuut või kelder, siis pole muidugi midagi teha. Õigemini siis on õige külmutusseade omal kohal. Aga näituseks õhutihe garaaž maja kõrval vms mille uksed käivad lahti, kus ei ole olulist vahet, on seal nüüd +5 või -3 kraadi, siis tehnilised andmed annavad, et tolle pisikese isendi torustik võib olla kuni 20 meetrit ehk siis julge 10-12 meetrit majast kannatab täiesti panna.

Kuna need soojuspumbad on üldse teemaks, siis ise olen mõelndu, et miks ei tehta (pole ise näinud, äkki ka tehakse?) õhksoojuspumpale, eriti suurematele õhk-vesi põhikütte maapealsetele versioonidele ümber eraldi pumbamaja? Ise nad soovitavad nii:

Kuhu paigaldada seadme välisosa

Kõige õigem on paigaldada seadme välisosa raamiga maapinnale. See on kõige kindlam viis, et vibratsioon hoonesse edasi ei kandu.

Aga pumbamaja peaks olema läbipaistev kasvuhoone: kuna soojuspump jahutab päris märkimsiväärselt ruumi, peab olema tagatud kolmel eriti külmal/pimedal kuul välissooja vaba juurdepääs, samas näiteks praegune aeg ja eriti veebruari lõpust aprilli lõpuni on Päikesel metsik võime kasvuhoone ikka väge kuumaks kütta. Praegu on niisamagi soe aga kevadeti on tihtipeale just väga külm. Samas sõltub soojuspumba efektiivsus suures osas ka tuuelst, tuisust/lumesajust jne. Kõik see on sellises pumbamajas parem ja reguleeritav.

Kui muidu on ka sellesinase ABC Kliima jutt ja üldse analoogsed jutud õiged, siis kaugemale ei ole suutnud tegelased ikkagi mõelda ja ajavad kohati suisa lolli juttu. Toon mõned näited:

Seadme välisosa asukoha valikul ei pea arvestama ilmakaartega. Pumba soojustegur ei muutu sellest paremaks, kui seadme välisosa paigaldada maja lõunaküljele. Seadme välisosast käib tunnis läbi tuhandeid liitreid õhku ja selle õhu temperatuur ei olene Eesti kliimas ilmakaartest nii palju, et ta suudaks mõjutada soojustegurit.

Kuna kirjutatakse veel ka tuultest ja Eestis siiski ON enamus tuuli kindlatest suundadest, siis see väide on üldse kõige debiilsem, mida saab väita! Ilmakaarest sõltub vaat et pool soojuspumba reaalsest efektiivsusest! Ning kui nüüd seda asja pisut veel edasi mõelda, siis on oluline vahe, kas see välisosa asub lumivalgel põhjaküljel või tumedal tellisseinal lõunaküljel. Egas siis Loodus ju on loll ja puudki sammalduvad põhjaküljest lihtsalt naljapärast - pole mingit pistmist ei temperatuuride ega päikesevalgusega.

Õhksoojuspumba välisosa ei tohi paigaldada suletud ruumi

Õhksoojuspump töötab soojuse pumpamise põhimõttel ehk soojus pumbatakse ühest keskkonnast teise. Kui me paigaldame välisosa garaaži, siis hakkab soojuspumba välisosa garaažist soojust majja pumpama ja samal ajal garaaži kiiresti jahutama: mõne tunni pärast on garaaži temperatuur madalam kui välistemperatuur. Välisõhust ei saa soojus kunagi otsa ja seepärast peab välisosa asuma õues.
Läbi pisikese garaaži seinte ei saa kunagi tulla sama palju soojust, kui seda suurest eramust keskkonda hajub.
Lihtsamalt öeldes on asi nii, et väiksesse garaaži mahtuva soojusega ei saa kütta suurt maja, kui soojust sinna kuskilt juurde ei tule. Kuna garaaži välissein on soojustatud, siis ei pääse välisõhus olev soojus enam garaaži ja soojuspumba välisosa hakkab seda pisikest ruumi tõhusalt jahutama.

Jällegi loll jutt, sest EELDUS on juba absoluutselt vale! Ainuüksi siinses foorumis on DIY-korras tehtud kuipalju päikesekollektoreid jne??? Päike on tõesti nii nõrguke, et mitte midagi soojendada ei suuda... ainult EE põlemiselekter suudab
Kui aga seesinane jutt viia samamoodi mõistusega võtmisele, nagu nad tegelikult ise kenasti ka kirjutavad:

Õhksoojuspumba elektrikulu oleneb veel välisosa asukohast, lumest, tuisust, tuulest, õhuniiskusest, sulatuste pikkusest, külmade ja väga külmade ilmade omavahelisest suhtest.
Kui Te nüüd satute kokku mõne müügimehega, kes väidab, et oskab selle kõigega arvestada ja Teie küttekulud viie minutiga ära määrata, küsimata isegi vastuseid kõigile vajalikele küsimustele, siis soovitame nõu saamiseks igaks juhuks pöörduda veel mõnda ettevõttesse.

siis soovitaks mina neil veel paar korda mõelda, üht-teist juurde kirjutada ja lollused välja jätta. Kui nad ise ei suuda iseendalt õigeid küsimusi küsida ja ka erinevaid eelduseid läbi mõelda, tuleks pöörduda ka tarbijail mõnda teise ettevõttesse

kurb aga tõsi nendel on õigus ja sinul mitte
õhu temp on õhu temp ja see ei olene sellest kas päike paistab soojuspumba peale või mitte
jah tundub, et päikse käes on õhk soojema aga mitte päris
need m3 õhku mis sealt masinast läbi käivad on tõesti suured ja seda päike ei suuda soojendada
see kasvuhoone peab siis ikka hiiglama suur olema mis avaldab piisavat mõju soojuspumbale, et sellest ka mingi kasu tuleks.
päikesekollektori toimimine on tagatud suure pindalaga ja väikese õhukogusega.

oleks see vaid nii lihtne, et ostan ehitsumarketist mõne m2-e või isegi 10 ...20 m2 polükarbonaadist kasvuhoone ja panen seadme sinna sisse ja ongi kohe kasutegur suurem ja elektriarve väiksem.

siis oleks nii siinpool kui sealpool soomelahte neid majakesi juba väga palju püsti ja neid müüdaks ka nendes samades pumbapoodides sest see oleks ju neile kasulik

teise teema jutt aga ....

[Rokikas]

Rikun nüüd küll suurepärase võimaluse vait olla aga ... ei saa mitte vaiki olla.

Kuhu paigaldada seadme välisosa

Kõige õigem on paigaldada seadme välisosa raamiga maapinnale. See on kõige kindlam viis, et vibratsioon hoonesse edasi ei kandu.

Aga pumbamaja peaks olema läbipaistev kasvuhoone: kuna soojuspump jahutab päris märkimsiväärselt ruumi, peab olema tagatud kolmel eriti külmal/pimedal kuul välissooja vaba juurdepääs, samas näiteks praegune aeg ja eriti veebruari lõpust aprilli lõpuni on Päikesel metsik võime kasvuhoone ikka väge kuumaks kütta. Praegu on niisamagi soe aga kevadeti on tihtipeale just väga külm. Samas sõltub soojuspumba efektiivsus suures osas ka tuuelst, tuisust/lumesajust jne. Kõik see on sellises pumbamajas parem ja reguleeritav.

Kui palju inimesi on nõus ehitama soojuspumbale maja kõrvale piisavalt suure kasvuhoone? Palju see ehitis maksaks ja kui palju sellega aastas võidaks?

Kui muidu on ka sellesinase ABC Kliima jutt ja üldse analoogsed jutud õiged, siis kaugemale ei ole suutnud tegelased ikkagi mõelda ja ajavad kohati suisa lolli juttu. Toon mõned näited:

Seadme välisosa asukoha valikul ei pea arvestama ilmakaartega. Pumba soojustegur ei muutu sellest paremaks, kui seadme välisosa paigaldada maja lõunaküljele. Seadme välisosast käib tunnis läbi tuhandeid liitreid õhku ja selle õhu temperatuur ei olene Eesti kliimas ilmakaartest nii palju, et ta suudaks mõjutada soojustegurit.

Kuna kirjutatakse veel ka tuultest ja Eestis siiski ON enamus tuuli kindlatest suundadest, siis see väide on üldse kõige debiilsem, mida saab väita! Ilmakaarest sõltub vaat et pool soojuspumba reaalsest efektiivsusest!

Kui palju erineb õhutemperatuur maja lõuna ja põhjaküljel? Fassaadi värvus ei puutu üldjuhul asjasse maapinnal seisva soojuspumba korral!
Kuidas tuul vähendab soojuspumba efektiivsust? Sademed jätaks hetkel kõrvale.

Õhksoojuspumba välisosa ei tohi paigaldada suletud ruumi

Õhksoojuspump töötab soojuse pumpamise põhimõttel ehk soojus pumbatakse ühest keskkonnast teise. Kui me paigaldame välisosa garaaži, siis hakkab soojuspumba välisosa garaažist soojust majja pumpama ja samal ajal garaaži kiiresti jahutama: mõne tunni pärast on garaaži temperatuur madalam kui välistemperatuur. Välisõhust ei saa soojus kunagi otsa ja seepärast peab välisosa asuma õues.
Läbi pisikese garaaži seinte ei saa kunagi tulla sama palju soojust, kui seda suurest eramust keskkonda hajub.
Lihtsamalt öeldes on asi nii, et väiksesse garaaži mahtuva soojusega ei saa kütta suurt maja, kui soojust sinna kuskilt juurde ei tule. Kuna garaaži välissein on soojustatud, siis ei pääse välisõhus olev soojus enam garaaži ja soojuspumba välisosa hakkab seda pisikest ruumi tõhusalt jahutama.

Jällegi loll jutt, sest EELDUS on juba absoluutselt vale! Ainuüksi siinses foorumis on DIY-korras tehtud kuipalju päikesekollektoreid jne??? Päike on tõesti nii nõrguke, et mitte midagi soojendada ei suuda... ainult EE põlemiselekter suudab

Mis seos on eelneval jutul päikesekollektoritega?
Garaaši temperatuur peab langema madalamale kui välistemp selleks et 1 W soojust õuest läbi piirde (jätame aknast siseneva soojuskiirguse kõrvale) sinna sisse liiguks! Kui näiteks õues on -10 siis peab garaaši sisetemperatuur langema -11 juurde et läbi seina mingigi soojusenergia sisse liiguks. Kui nüüd maja ja garaaši vaheline sein on soojustamata....
Kui palju liigub läbi 200 m2. maja välispiirde soojust välja 30 C (V-10-S+20) temperatuurivahega? Kui palju liigub läbi 20 m2. garaaši välispiirde kui temperatuuri erinevus on 5 C (V-10-S-15)?
Kuidas mõjub soojuspumba kasutegurile kui ta töötab külmemas keskkonnas?

[karvik]

Kui mitu Kuupmeetrit õhku käib läbi soojuspumba välise kobudiku tunnis?

Kui tähte närida, siis on kasu kindlasti sellest kas on kobudik päikese käes või mitte. Päikesepoolne sein on soojem kui varjus. Päike soendab vahetult õhukogujat ennast. Soemast seinast on kiirgus soojus lisaks jne. Kasu ei ole kindlasti meeletu, aga ei saa öelda, et üldse ei ole.

2m2 päikese kolektorist soovitatakse läbi puhuda kusagil 100m3/h õhku, et saada kätte tema maksimaalne kasutegur. Kui panna selle kobudiku õhk käima kõik läbi paneeli mis on näiteks 10m2 suur, siis selle ehitamine ei ole midagi utoopilist ja selliselt on saada 500m3/h õhku mis on umbes 2C* soojem kui välisõhk.
Kuna pumba õhu kogust ei tea, siis võiks selle 500m3 korrutada kahega ja saada õhu temperatuuri tõusuks paneelis 1C*. Kui sellest soojus pumbale negatiivne mõju peaks olema, siis enam ei saa kaasfoorumlaste jutust aru.

Olen küsinud nii mõneltki soojuspumba müüjalt, nii tööstuslike kui tavakasutusse müüvatelt, et mis siis saab kui panna õhk käima läbi paneeli, siis on vastus olnud üsna ühene, et ei TOHI nii mitte mingil juhul teha. Miks? ei ole ükski neist veel vastanud.


Natuke teemase ka:
Kui see kasvuhoone peaks olema nüüd meeletult suur ja ikka jahtub kohutavalt ära, siis on ju teema algataja saanud vastuse kätte. Kui sooja anva osa jahutamise probleemi ära lahendab. Kasvõi niimoodi http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=28200&pid=346841#pid346841

[Madlobster]

Paraku see nii on, et sinu kasvuhoonest, päiksepaistelisest küljest ja välisosa mustaks värvimisest ei ole absoluutselt mitte mingisugust tolku tähte närida siis olen nõus et tolku on kolm senti kümne aasta peale. Aga kui aega ja tahtmist on siis võib ju alati ise proovida.
Arvutused ja numbrid on saadanast, talupoeg proovib kõik ise järgi ja ei usu teiste juttu, sest nad on lollid.

Ka soojal suvepäeval tekib sinu kasvuhoonesse päris krõbe pakane väga kiiresti. Rääkimata siis talvest.

Õhksoojuspump ja sambla tekkimine puu peale on üksteisest sama kaugel kui tampoonid tagasilla diferentsiaalist

[Rokikas]

Kui mitu Kuupmeetrit õhku käib läbi soojuspumba välise kobudiku tunnis?

Väikestel õhk-õhk (~4kW ) max 1600 m3./h suuremad (9kW) max 2000 m3./h Õhk-vesi (12kW) 4000 m3./h ja rohkem. http://www.abckliima.ee/erakliendile/too...sed-andmed

Kuna pumba õhu kogust ei tea, siis võiks selle 500m3 korrutada kahega ja saada õhu temperatuuri tõusuks paneelis 1C*. Kui sellest soojus pumbale negatiivne mõju peaks olema, siis enam ei saa kaasfoorumlaste jutust aru.

Kui me tõstame 1000 m3. õhu temperatuuri paneelis 1 kraadi siis oleme sinna juurde saanud suurusjärgult ~0,34 kWh. energiat. Palju sellest lisandunust nüüd soojuspump "kinni püüab" ....? Palju tõstab kulusid see et õhu peame sundima läbi paneeli liikuma? Kui mitu tundi meil küttehooajal üldse on sellist päikesepaistet et oleks selline tootlikus?

Õhksoojuspump ja sambla tekkimine puu peale on üksteisest sama kaugel kui tampoonid tagasilla diferentsiaalist

+1

[aavu]

Olen küsinud nii mõneltki soojuspumba müüjalt, nii tööstuslike kui tavakasutusse müüvatelt, et mis siis saab kui panna õhk käima läbi paneeli, siis on vastus olnud üsna ühene, et ei TOHI nii mitte mingil juhul teha. Miks? ei ole ükski neist veel vastanud.

Paneel on lisatakistus ja 1. koormab ventilaatori üle (võib see äbarik läbi põleda), 2. andur arvab, et on vaja pidevalt sulatada, sest ribide jäätumine on suurendanud õhutakistust.
Musta seina efekti praktiliselt pole kui asukoht maapinnal, sest seadme alla ju päike ei paista ja seadme kohalt läheb soe õhk kergema erikaalu tõttu üles, mitte alla seadmesse. Ainult mõne meetri kõrgusel musta seina kohal oleks vaevumõõdetav efekt.
Kõige suurema miinusmärgiga efekt oleks mingi takistus väljapuhutava õhu ees, mis sunniks külma õhu veelkord sisse imema. Nt. põõsas, majasein, unustatud tool või muu.
Minu ebakompetentne arvamus. Eelmise talve küttis maja sama seade.
Võimalik oleks ehk nii, et maha panna väga pikalt must ese (kasvõi tõrvapapp), selle kohale klaas vm. ja vältida külma õhu otsast sisseimemine. Tekkinud tunnelist tuleks siis eelsoojenenud õhku päikse paistel. Ka kõrvalist õhku peab ta saama, et vältida õhutakistuse tekkimist.

[pen.skar]

Kõige veidramat jahutust olen näinud 1988`dal aastal Tartus Maarjamõisa haigla prosektuuris. Kadunukesed olid all alustel. Ventilaator puhus neile läbi jahutusradiaatori. Lae all palavuses toimis aurustusradiaator, ühendust välisilmaga polnud. Perpetum mobile? Igal juhul minu noor kaasa, kes oli seal öö olnud, oli küll kenasti jahe(augustikuul).

[karvik]

Mis sellest külmast õhust sinna kasvuhoonesi niiväga vaja puhuda on, aruma ei saa?

Õhk pääseb piisavalt väikese takistusega paneeli või kasvuhoonese ja puhutakse õue läbi soojuspumba välise kobudiku.

Detsembri kuus on Eestis keskmiselt 10 päikeselist päeva millest umbes 2h päevas saab ära kasutada.
20x0,34=6,8 mis teeb pekis peaaegu terve E rubla, niiet ei ole vaja 10 aastat oodata 3 sendi pärast. Mis muidugi tundub natuke imelik, sest 10m2 paneelist saab ilma soojuspumba abita rohkem ktte ja järelikult on mingi arvutuskäik kusagil võsa.
Aga nagu jutt juba oli, siis need vaid numbrid.

Mõõdukas lisa takistus vendi ees muide vähendab mootori koormust kuna hõredama õhu takistus on väiksem kui normaal tihedusega õhul.
Ei ole küll katsetanud soojuspumpade ventidega, aga ventilatsiooni vendid ja tolmuimejad reageerivad asjale niipidi. Tolmuimeja kinni lämmatamisel voolutarve väheneb ümmarguselt kaks korda. Maha põlemise põhjus seisneb hoopis jahutuse puudulikuses.


Sambla kasv sõltub õhu puhtusest. Eriti tundlik on sellele habesammal mis kasvab puudel. Kui soojuspump säästab energiat ja seeläbi on õhk puhtam, on sambla kasv parem ja tagasilla difrikorupi punni kadumisel saab kasutada tampooni(eeldab keermesse sobivust), mis vähendab tunduvalt õli väljavoolu kiirust ja sobib kojusõiuks.