[aavu]

Termose puhul on kasutusel kaks, õigemini kolm efekti: vaakum, peegelpinnad ja kahe anuma minimaalne kontakt suudme juures. Ometi jahtub õhtuks seal kohv ära. Abiks küll aga mitte ideaalne. Ka neljas efekt toimib - anuma kork pole ideaalne isolaator.
Boileri puhul on kokkuhoid ka peened, vähese soojusmahtuvusega torud tarbimiskohani ja nende pikkus. Kui ikka kahetolline paksuseinaline raudtoru tuleb 10 meetri kauguselt, siis läheb palju vett merre, enne käte pesemist või muud tarvitust.
Ma ei muretseks niigi köetavas kohas asuva boileri soojakadude pärast. Muidugi kütmata ruumis on teine teema.

[juss]

Põlva-Term OÜ olen suhelnud ja nende vahul oli järelkahanemine ca. 3% vahu tihedus kui õieti mäletan 37 kg/cm³

Asutus(tegelevad passiivmajade paneelide tootmisega), kus lasin proovi valada oli järelkahanemine kui 2% (mis selgus alles hiljem) ja tihedus 50 kg/cm³

Minu puhul, mida tihedam on vaht, seda tugevamini hoitakse omavahel koos boileri sise ja välis kihte.
Ja hea oleks veel, kui vaht oleks suletud pooridega, kuna konkreetne boiler on väga halbades tingimuste nii niiskes, kui ka saab igasugust tuult jne.

Igasugused villad ja muu selline sai kohe algul ära unustatud, liialt palju tööd, vibratsiooni tulemusel vajub alla(konkreetne boiler saab seda igapäevaselt) sisemine ja välimine kiht pole seotud, mille tulemusena tuleb kasutada paksemaid materjale.


Mis puutub villa soojusjuhtivusse või mitte juhtivusse, sai kiirkorras üks ahi ehitatud eelmisel talvel, milleks oli 50L õlivaat ja sellele ümber tõmmatud 5cm paksune klasvilla kiht. Vaat oli villa all helepunane ja südamerahuga võisid käe panna villa peale ja ei kõrvetanud kuskilt midagi.

[viplala]

Aga sa tee kahe väliskihiga. Esimese ja boileri vahele jäta võimalikult suur vahukiht, las tõmbab kortsu. Seejärel alles nn viimistluskiht, mille vahele läheb minimaalselt vahtu. Sellisel juhul ei juhtu välimise kihiga midagi. 

[juss]

Idee on hea aga teostus väga vaevarikas(olen proovinud), kuna pealmine kiht läheb tõmbneetidega kinni.
Pealmise kihi "liimimisel" ja neetimisel samaaegselt võib tulla igasuguseid erinevaid probleemie, mida saab vältida pealmise kihi kinni neetimisega ja seejärel soojustusvahu(mis ei kahane) valamisega (nii nagu on tehtud soojaveeboilerid, piimajahutid jne.)

[hullmaks]

millest olen valesti aru saanud??? tavaline makrofleks ju pigem paisub kuivades kui et kahaneb, lasta vajalik koht täis, ots lahti, sealt paisub ta välja, pärast lõikad liigse maha ja voilaa...

[juss]

Kahjuks enamusel purgivahtudel on järelkahanemine samuti vahtu millel järelpaisumist pole on ka väga väike valik.