SAAB 90
#41

Mõned pildid, 

   
Lõikasin välja tugihoova pesa. See oli kenasti pehme. Kuigi metall oli kohati täitsa roostetamata, siis ta ei olnud enam korralikult fikseeritud, sai mõnusalt logistada varda otsa ja mitte ei tundunud mulle enam tugev. Alusplaat, mille külge oli kinnitus keevitatud, oli muidugi täiesti läbi kah. 
   
Koht ise on paari täiesti arvestatava kõverusega. Kindel siht on ikka seda 2,2 mm paksust plekki sinna keevitada. Seda eriti enam nii lihtsalt näpu vahel ei painuta. vaja läheb kruustange ja haamreid. Aga taon, mis ma taon, saan täiesti asja. Kuigi ühes tükis seda välja ei tao, tuleb ikka mitmest kokku lõpuks keevitada. 
   
Selline on tugihoova pesa - metall liitest lahti loksunud. Sai tugevdatud keevitusega ja mõni riba 2,2 mm plekki ka peale keevitatud tugevduseks. 
   
Siin siis valmisprodukt - epokrundi all. 
   
Sama koht vaadatuna pagasiruumist. 

Nüüd on üks selline murekoht tehtud, aeg siirduda teise samasuguse koha poole auto vasakus ääres. 
Vasta
#42

Sa krundid spray-värviga? Spray on kole vedel ja kiht jääb igal juhul õhuke - ei anna puht füüsiliselt paksemat kihti lubavate 2k maalritarvetega sarnast tulemust. Ma arvan ("arvan", kuna ei ole võrdlevat katset teinud), et ka pintsliga peale kantud nn normaalsed värvid annavad sprayst kordades parema tulemi.

insenerlik lähenemine: kui suurusjärk on õige, on kõik korras
Vasta
#43

(27-01-2015, 12:14 PM)13piisab Kirjutas:  Sa krundid spray-värviga? Spray on kole vedel ja kiht jääb igal juhul õhuke - ei anna puht füüsiliselt paksemat kihti lubavate 2k maalritarvetega sarnast tulemust. Ma arvan ("arvan", kuna ei ole võrdlevat katset teinud), et ka pintsliga peale kantud nn normaalsed värvid annavad sprayst kordades parema tulemi.

Krundin jah sprayga. Hiljem olen värvi pannud põhja alla pintsliga. Saab sellise väga paksu kihi. aga keerulisi kohti kruntida on pintsliga veidi jebi ja seda krunti kasutan vaid nö. roostesurma eesmärgil. Hiljem lendab otsa tavaline krunt + kerehermeetik + värv lisaks. 

Krunt, mida kasutan - http://www.brunox.com/website/productpag...ay-en.html
Vasta
#44

Miskit jälle vahepeal tehtud, seega paar pilti lisandunud kollektsiooni. 

Üks vaade veel parema poole tugihoova kinnitusest, mis sai koos alusega külge keevitatud. 
   

Siin siis tegemist vasaku tagumise koopaga. Roosteuss oli kokpitti sisse söönud ennast. Kõigepealt tuli keevitada koopa sisemus uus ja seejärel hakata seda tugevamat plekki peale keevitama, et asi jääks sarnane tehase poolt mõelduga. Pildil näidatu on poolik töö, esimene suurem tükk paigaldatud. Hiljem lisandusid veel mõned tükid aga pilti on näidata vaid lihvitud tööst ja ei ole väga arusaadav.
   
   

Pilt ka põhjast. Paagi alt ilus ja haljas, mujalt iga eenduv konks ja mügarik kergelt roostene. Mõned kohad on vaja ikka välja lõigata ja uuesti keevitada. Tegin ära selle jampsi töö eile rellaka ja traatharjaga. Õhtuks olin kui pommiõnnetuse üleelanud multifilmitegelane ja mõni inimene sai kõhutäie naerda. 
   

Parema koopaääre eespoolne nurk - Seal oli kogu äär ära ussitanud ja tuli mitmest tükist kõigepealt karp kokku voolida. Karp on nagu S täht kaardus kahe koha pealt ja päris ühes tükis 2.2 mm plekk ennast väänata välja ei lubanud. Või jäi asi minu oskuste taha. Hiljem sai aga täitsa tubli tulemus. 
   

Saabiga sõita ootajaid on juba reas...
   
Vasta
#45

Palun abi ühe varuosa otsimisel, mida mitte kuskilt ei leia. Äkki kellelgi on mingi hea allikas, millest võiks abi olla. 
Tegemist vedrupuksidega, mis käivad vedrutaldriku sisse. Sellised nad välja näevad aga leida on neid suht võimatu, mina pole suutnud veel lokaliseerida: 
http://www.autoladu.ee/varuosa/5255/30537/
Ühesõnaga - näiliselt on mõnes kohas need laos ka olemas juppide edasimüüjatel aga reaalsuses pole neid kellelgi ja ka välismaa saitidel (siinkohal ei ole tugev käpp) ei ole leidnud.

Keevitustöödest sai tehtud järgnevate piltide peal olevad taga vasaku koopaga seonduv. 
   
   

Keevitada koobastest on veel natukene, mis ka käesoleva pildi pealt kätte paistab. Siis on koobaste ja põhjaga praeguseks ühel pool. Keevitada jääb veel mõlemal karbil esimeste tõstuki käpaaluste kohad - seal on suht pudruks roostetanud vasak karp ja ka paremal on läbivat. Ja no muidugi uksed ootavad veel eritööna mind ees aga nendega pole nii kiire. 
   
Vasta
#46

   

Koobaste keevitused on saanud ühele poole. Aeg hakata tagasillaga tegelema, et alla tagasi loopida. Nagu pildilt näha, siis ketaspidurite kaitseplekid näevad üliilusad välja. Nendega pole enam teha midagi, lõikan maha. Kahjuks uusi saada pole, jääb ilma kateteta. Õnnestus ka üks pidurisadula polt sisse ära murda. Õnneks sõbrad teadsid protseduuri, kuidas see reo sealt kätte saada. Kuumutada, keevitada polt kõrgemaks, keevitada mutter otsa ja siis kõva nõksutamine roostesurma kaasabil. Lõpuks ta ikkagi välja tuli sealt kuigi läks vaja rohkem kui ühte mutrit sinna otsa, esimene murdus küljest ära. 

Rattalaager on ka kahtlane - füüsiliselt vigastatud ei ole aga määre on nagu mesilasvaha. Tihke. Tundub, et ühe laagri peab ära vahetama, mingi klõbin ikkagi oli. Esialgu vaatan, mis doonoril all on, kui sõita kõlbab, võtan sealt. 60 euri on tükk muidu see laager koos pesaga. Aga kui annab lahti võtta, ära puhastada ja uuesti sisse määrida ohtra laagrimäärdega, siis teen seda. 

Nädalavahetusel lähebki juba doonori lammutamiseks. Vaja on mitmeid osiseid sealt - mõned spetsiifilised mutrid, poldid. Tagapiduri sadulad vaatan üle, praegusel on kolvid sadulasse sisse roostetanud ja mitte vähe. Uued kolvid ostan vist niikuinii. Esimesi kahjuks leida ei ole ja tuleb välja valida vähima korrosiooniga ja siis üle lihvida. 
Samuti tuleb eesmised ülemised õõtsad doonorilt vist võtta. Kahjuks, sest said ju ilusasti pulbervärvitud praegused. Aga vedrukausi pukse mitte kuskilt ei leia ja Eestist saamine on praeguseks juba välistatud. Ka välismaalt pole mitte kuskilt leida õnnestunud. Rariteetne kraam. Niiet kas lendavad teise auto õõtsad alla koos sisestatud puksidega või pukside halvast olukorrast lähtudes tuleb hakata neid ise tegema. 

Ja muidugi - mootor oma 5 käigulise kastiga. Enne, kui auto läheb juppideks, teen taga kindlasti kõvema põlluralli kah. On ta ju praegu täiesti sõidukõlblik ja ilma kolinateta. 
Vasta
#47

 5 käigulise parem tagumine laager on vigane. Vasak võib korras olla. Tagasilda ära kaitseplekita küll jäta, kuskilt ikka leiab. Äkki minulgi on midagi.
Vasta
#48

Tundub, et nitriilkummist puksi vist tõesti ei toodeta(tasuks korra ka Saabi esindusest varuosakoodi järgi küsida).
Aga alternatiivina peaks saama puksid asendada polüuretaanidega, saada on ka musta värvi.
Selliste tulemusteni jõudsin OEM koodidega otsides.
Vasta
#49

(06-02-2015, 23:40 PM)peeterk Kirjutas:  Tundub, et nitriilkummist puksi vist tõesti ei toodeta(tasuks korra ka Saabi esindusest varuosakoodi järgi küsida).
Aga alternatiivina peaks saama puksid asendada polüuretaanidega, saada on ka musta värvi.
Selliste tulemusteni jõudsin OEM koodidega otsides.

Mis imeasi see saabiesindus on?

_______________________
KKK all the way...
Vasta
#50

(07-02-2015, 01:12 AM)DevilDeVille Kirjutas:  
(06-02-2015, 23:40 PM)peeterk Kirjutas:  Tundub, et nitriilkummist puksi vist tõesti ei toodeta(tasuks korra ka Saabi esindusest varuosakoodi järgi küsida).
Aga alternatiivina peaks saama puksid asendada polüuretaanidega, saada on ka musta värvi.
Selliste tulemusteni jõudsin OEM koodidega otsides.

Mis imeasi see saabiesindus on?

Tsirkus sõitis minema aga kloun jäi maha.
Vasta
#51

Kuhugi jäi peale "kvaliteetmargi" lahkumist mingi enesekindel esindus alles?

_______________________
KKK all the way...
Vasta
#52

(07-02-2015, 03:03 AM)DevilDeVille Kirjutas:  Kuhugi jäi peale "kvaliteetmargi" lahkumist mingi enesekindel esindus alles?

Viking Motors endiselt. Kuigi autosid müüa pole, siis remondi jms-ga tegelevad endiselt.
Vasta
#53

Tagumise rattalaagri kohta:

Kood:
713 6652 30    Wheel Bearing Kit

from MY: 01/1985, to MY: 12/1985
Rear Axle
Outer Diameter: 136 mm, Inner Diameter: 35 mm, Width: 72 mm
https://www.autoparts.ee/shared/ci/43/1311923
1 komplekt võimalik saada, hinnaga 30€ (lett 56€)


Kood:
713 6652 40    Wheel Bearing Kit

from MY: 01/1986
Rear Axle
Outer Diameter: 136 mm, Inner Diameter: 35 mm, Width: 72 mm
https://www.autoparts.ee/shared/ci/29/1311924
2 komplekti võimalik saada, hinnaga 32€ tk (lett 58€)
Vasta
#54

Janek - tänud selle info eest. See on vajalik, saan mõtelda, kas proovin seda doonori tervemat või lähen uue teed. Võibolla proovin vana ära ja kui ikkagi mingi vilin sees on, siis ostan uue lihtsalt. 

Peeterk - need polüuretaanid on Saab 900-le. Mingi targem ja kõvem vend ütleb puusalt ära kindlasti, kas saab 900 ja 90 on erinevad selle puksi poolest. Kuna saab 90 on ikkagi 99-ga ühilduv ja 900 esiots peaks olema teine, siis eeldan, et ka need puksid ei sobi. Eks hind ole ka krõbe aga kui see on ainukene võimalik variant ja täpne isend leidub, siis võib ikkagi mõtelda. 

Highway - ma veel mõtlen natukene selle tutika jupi ostmise peale aga võib juhtuda, et ühel hetkel kontakteerun. 


Panen ka pildi doonorist, mis sai laupäeval kuumaks aetud. Enne seisma jätmist jäi 5 litra benssu sisse. Ajasime kuurist välja, panime tööle. Kõva kondenss oli torustikus ja kohe käima ei tahtnud minna aga ühel hetkel ikkagi läks. Uljalt siis kohe külavahele tiirutama ja alla kildi sai sõita kui benss oli otsas, üritasin külamehe õue peal ümber keerata, et ruttu tagasi sõita nii palju, kui kannatab aga sinna õue peale ta jäigi. Külamees vist viskas viina ja mind sõimama ei tulnud, sai kenasti tagasi jalutatud ja teine auto toodud, mille sleppi siis saab võetud sai. Niisiis - kaks sõitu temaga tehtud, mõlemad korrad vähem kui 1000 meetrit ja üks trahv ka soolas. Aeg vist ikka hingusele ära minna. Kuigi ta töötab siiski. Smile 

Panen ka pildi doonorist tema praeguses asupaigas töökoja kõrval. 
   

Keevitustööd hakkavad tõepoolest lõppema. Sai põhja puhastatud viimase lihvi jaoks, et hakata mastiksit alla kandma ja loomulikult tuli veel roostet välja. Lisaks siis see hapu vasak esimene tõstuki käpaaluse koht. No see on jällegi Pekka poolt viimistletud ja kenasti sai kratsida ja välja lõigata. Lõpuks ei saa paha ütelda, Pekka tööd kõike ei pidanud välja lõikama, mis oli hea näitaja. Sai lihtsalt lisa keevitada. Natukene jäi veel selleks nädaliks kah. 
   
   
   

Tähelepanelik lugeja võib märgata ka moodust, kuidas sai kinnitatud poolraam põhja külge. Veel viimistlemata variant. 
Vasta
#55

Vahepeal midagi jälle tehtud kah. 
   
   

Keretööd on põhimõtteliselt lõppenud. Keevitada kuskilt vaja ei ole. Koopad said pintsli abil tugeva mastiksikihi alla ja lõpuks kõik veel suruõhu abil ühe kihi mastiksi alla. Kerega põhimõtteliselt praegu siis kõik. Võis asuda järgmise etapi kallale. 

Selleks sai sisse aetud doonor, millelt vaja järgmisi juppe - ülemised esimesed õõtshoovad, tagarattalaager, bensuvoolik (läks keevitusega põlema, sulas läbi aga sees olnud benss ei süttinud. Ju on kvaliteetne kütus sees). Ja veel nipet-näpet. Kõigepealt aga doonori mootori surveastet mõõtma, kahjuks teisel mootoril jäi see autos olles tegemata, peab põrandal juhtmed starterile mingil hetkel taha lükkama. 
Surveaste ei olnud just kiita. Lugedes pütte ninast sabapoole saime - 10, 11, 9 bar ja viimane pütt keeldus mõõtjat sisse laskmast. Ju oli tal midagi varjata. Igaljuhul on need sammud juba liiga üksteisest mööda, et ma neid tolereerida saaksin. Doonori mootor korralikult ei töötanudki, toores pidi mingis ulatuses peal olema, et sõita saaks. Eks võib olla ka karbussi sättimise värk aga. Tuleb ikkagi teine mootor ka üle vaadata ja näha, kas tuleb mootorit ka parandama hakata. 
   
   

Doonoril on mootor nüüdseks maas ja juba jupitamisel. Jupitades jupitan ta kokku tagasi kah, et saaks kuuri alla lükata. Kompleksuses on jõud ehk kui mul mingi jubin kunagi puudu on, siis ma tean, kust ma selle leian mitte ei pea jupikaste sobrama hakkama. 
   
Vasta
#56

Harimiseks.
Manomeetriga surveastet mõõta ei saa, küll aga kompressiooni.


Surveaste on parameeter, mis iseloomustab sisepõlemismootori maksimaalse ja minimaalse põlemiskambri mahu suhet.
Kompressioon on silindris kolvi poolt tekitatav surve.

väiksemad treimistööd nõmmel 56242323
Eesti Ladaklubi
Vasta
#57

 5 käigulise mootor ja karpa olid väga hea jooksuga, see mitte töötamine ei pruukinud isegi mustusest karpas tulla vaid just sellest samast vanast bensiinist.
 Kui sul mootor juba maas, siis uuri mootori osade reaalset saadavust näiteks siit http://autoosad.ee/ . Need mootorid käivad küll väga pikalt aga uued saaled ja rõngad paistavad nii odava hinnaga. Lisaks saaksid näha mis kõhus on. Mõtte koht.
Vasta
#58

(16-02-2015, 00:12 AM)giguli Kirjutas:  Manomeetriga surveastet mõõta ei saa, küll aga kompressiooni.
ma väljenditest nii aru saanud:
dünaamiline surveaste = kompressioon (mida me üldiselt mõõdame)
staatiline surveaste = arvutuslik silindriruumalade suhe (ASS ruumala / ÜSS ruumala)

insenerlik lähenemine: kui suurusjärk on õige, on kõik korras
Vasta
#59

inglikeel ütleb, et surveaste on "compression ratio" viidates kompressioonile ja kompressioon ise on "compression value". Ehk siis tundub, et eesolevat nähtust saab lahterdada kahte erinevat tüüpi kompressiooniks või nagu eelkirjutaja iseloomustas, kaheks erinevat tüüpi surveastmeks. 
Kindlasti aga kasutan edaspidi ühendit kompressioon, sest see on kõigile ühesemalt mõistetavam. 
Vasta
#60

Pilte pole kunagi liiga palju. 
   
   

Sai maha võetud doonori ülemised õõthoovad. Puksid, mis sisse pressitud, olid originaalid ja väga heas olukorras. Seega oli kohe selge, et hakkan neid kasutama. Muidugi polnud enam võimalik neid õõtsasid pulbervärvida ja läksin lihtsamat teed. Klopsisin õõtsadelt rooste maha, mida oli 1-2mm kiht igal pool. Metall all aga täiesti korralik, isegi paremas korras õõtsad, kui eelmised. Siin pildil siis peale lahtise rooste mahapeksmist. Väikene ööpäev buvanolis, siis epokrunt ja värv otsa. Ega mingi ideaaltulemus ei tulnud aga savi sellega, need õõtsad peavad veel pikalt vastu kui ka rooste läbi tuleb. 

   
   

Alla sai lükatud ka kütusepaak juba ja kogu põhi uue mastiksikihi alla. Ühe esimese vedru sai ka alla surutud aga no sellega on üks pull küll. Kuidagi ei taha vedrutõmmitsad ära mahtuda sinna. Tuleb vedru kuidagi rohkem ühest äärest kokku tõmmata ja vedru tõmbab oma kujult banaaniks ja ikka hästi alla ei lähe. Kõva nikerdamine ikka aga õhtu lõpuks saime ühe vedru läbi surma alla. See on tõestus, et asi on ikkagi võimalik ja motivatsioon selleks nädalaks. 

   
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne