SAAB 90
#1

Selle teema teen endale järje hoidmiseks ja kindlasti mitte teistele eriliseks inspiratsiooniks, seda lihtsalt pole anda!. Tõtt õeldes on tegemist mu esimese autoprojektiga, enne seda pole käes ma hoidnud keevitust ega tea, milline on roolivardaots. Nooruses puudus kokkupuude autodega, need polnud lihtsalt minusugusele jõmpsikale kättesaadavad ja sõitsin siis hoopis võrridest 350ste idamaalasteni välja (2 võrri, Minsk, Voshod, 250-ne jawa, 634 jawa, IZ jupiter 4). Niiet noorus läks siklite nahka, autodest ei tea ma tuhkagi. 

Pikalt aga hakkas juba kruttima, et on vaja mingid kärud koju ära veeretada. Midagi eriti haiget, lihtsat ja mehhaanilist. Vaatasin vanu S-klassi mersusid ja ühe ostsin vahepeal isegi ära kuid viisin müüjale tagasi tehniliste probleemide tõttu. Lõpuks oli ikkagi selge, et tuleb kas Volvo või Saab. Tuli Saab ja tunne on õige. Päris minu masin. 

Suur soov endas ütles, et vot, aeg on autodemaailma ka vaadata ja midagi mõnusat üles putitada. Selle projekti läbi loodan saada aimduse milleks ma reaalselt võimeline olen, kui tõsiselt ja millise kvaliteediga ma suudan midagi üles lüüa ja alles siis saab mõtelda, kas võtta mingi pikemaajalisem ja raskekujulisem "unelmate" sõiduk. SAAB on minu meelest mõeldud sõitma metsas, poris, karjääris, temaga käiakse metsas seenel nii, et olematu kvaliteediga teed ja meetrine vaarikavõsa ei takista. Ehk tegemist metsamehe autoga ja juhtumisi on see ka mu elukutse. Autost soovin teha enda igapäevasõiduki järgnevaks viieks aastaks ja kui viie aasta pärast mõtlen ka veel, et Saab on kõige parem auto maailmas, no küll ma ta siis prillikiviks lihvin. Aga nagu ütlesin, saab peab saama sõita kohtades, kus iga auto ei sõida, seega pole mõtet talle ülikallist värvi selga lüüa ja siis hambaid krigistada. Vähemalt mitte praegu sest mul puuduvad oskusedki seda teha. 

   
Esimene pilt veel eelmise omaniku tehtud müügikuulutuses. Eelmine omanik peaks olema ka selle foorumi kasutaja ja nii ta näebki, et ma olen need masinad kuiva kohta ära lükanud ja nokitsengi, mitte ei jäta mädanema või ei lase põllul tükkideks.
   
   
   

Tegemist siis kahe Saab 90-ga, mis tehnilises plaanis toodetud Uusikaupunkis, Soomes. Neid toodeti aastatel 1984-1987, ainult kupee mudelitena ja müüdi vähestes riikides. Ta on huvitav kompott Saab 99st (esimene pool) ja saab 900st (tagumine pool). Põhimõtteliselt võetigi kaks eri autot, keevitati kokku ja lasti nad teele. Jõuallikaks 2.0 karburaatormootoriga 74kilovatine tükk alumiiniumi. Huvitav veel see, et mootor istub otse käigukasti otsas, mitte pole käigukast eraldi korpuses. Tuleb lihtsalt poldid lahti keerata ja tõstad mootori käigukasti otsast ära.
Oma koha on need masinad leidnud Läänemaal. Üks on garaažis tõstuki rippes ja saab esimesi keevitusi, teine läks kuiva hoonesse varuosandamisele. Mõlemad on reaalselt sõitvad ja käivitusid ilusasti. Külma ilmaga pool pööret ja pörisesid. Tegin mõlemaga ka tiiru ja midagi ei saa öelda, kuskilt ei kolisenud ega logisenud. Läks põlvekõrgusest veest läbi nagu suusk. 

   
   
   


Teen teemale täna alguse ära, tehnilise tööde ja probleemkohtade kadreeringute esitamise jätan järgmisesse korda.
   
 
Vasta
#2

Tore näha, et vanakesed on endale uue kodu leidnud. Saab on selline kiiksuga automark, sa kas hakkad seda armastama ja lõpuks muud ei tahagi või teine äärmus on, et iial enam. Aga selles suhtes on vanad Saabid hobiautoks hea valik, nad on veel ehe skandinaavia toodang, mitte maskeeritud Opel'id.  Vanemate Saabide juures on kõik asjad vähe teisiti kui muudel tolle aja autodel ja minu jaoks teebki see nad eriliseks (esiklaas, mootori ja käigukasti sümbioos, uksed jne). Töökindluse poolest ka äärmiselt tänuväärt tehnika (eriti 8V mootorid B201), kui vähegi mõistust on, siis mootorid ja kastid kestavad julgelt ligi miljon kilomeetrit. Ka on 90 ja 900 sõiduomadused talvel klass omaette, lumeläbitavus on väga hea ja kerge alajuhitavus libedal aitab ohtlikke vigu vältida, soojaks on ka kärmed minema.

Illimar @ vana generatsiooni 900 austaja ja viimased poolteist aastat just 1989. aasta 900-ga igapäevasõite harrastanud Wink
Vasta
#3

Kas neil kojamehed töötavadki nö. vastupidi?
Vasta
#4

Mina ütleks, et mulle meeldib see, kuidas kõik on konkreetne ja tugev tükk rauda. Salong ei logise ega nigise kuskilt. Mul ei pea autos palju asju olema aga kõik peab olema kvaliteetne. Praegu kasutada olev 1995. a. Ford on ikka väga sitasti kokku komponeeritud. Kui ust lahti tehes jääb link kätte, siis on ikka miskit viga. Kõik plastik tänaseks päevaks kukub kokku järgepidi. 
Praegu mulle tundub, et Saabi istmed on ülihead, kohe väga head. Esiklaasi eripärast pole veel aru saanud, uste omast ka mitte. Uksed käivad konkreetselt ja lingid on metallist, väga hea. 

Saabi salongi hakkas sooja tulema väga ruttu peale käimapanemist, minut ja juba tunned, et sooja valgub. Ma usun, et need B201 mootorid peaks vastu pidama küll, on seda kuulda olnud jah, et võtavad vaid õli ja benssu ja sellest piisab. Eriti, kui viitsiks ja on olemas võimalus plokisoojendus taha panna. Minu mõlemal masinal on mootori eelsoojendus olemas, juhtmetpidi kontakti süsteem, mis Soomes/Rootsis väga levinud siiani. Parklates ikka kohtab majade ees. 
   

Veel mis on hea, avaldub üle õla vaadates - vaateväli on nagu oleks kasvuhoones, igale poole näeb. 
Aga kojamehed käivad ikka nagu tavaliselt. Mul ühe eelneva pildi peal on nad seal olemas, mismoodi nad tagurpidi käivad?
Vasta
#5

(30-12-2014, 13:38 PM)AnatoliJermakov Kirjutas:  ...
Aga kojamehed käivad ikka nagu tavaliselt. Mul ühe eelneva pildi peal on nad seal olemas, mismoodi nad tagurpidi käivad?

Puhkeasend juhi poolWink
Vasta
#6

Tõsilugu, on tõesti. Ise ka ei usuks kui nüüd kolmandat korda vaadates ja mõteldes ei saaks aru, et tõesti käivad tagurpidi. Katsun täna vaadata, kas kojameeste jooksujälg mingi vasaku ülanurga pesemata ka jätab. 
Vasta
#7

Rootsis kolisid autod vasakust teeservast paremasse aastal 1967.  
[Pilt: H_day.jpg]
"Projekt Gudmund" lükati käima `65-da aasta alul. Tootmisküps oli mudelinime "99" saanud sõiduk aastaks 1968. 
Siit ilmselt tuleb otsida vastust küsimusele: miks on sel Saabil kojamehed "valel pool". 
PS. Saab 900-l on "varred" juba "õigel pool".
Vasta
#8

Hambavalul nimega "Avia" oli ka kojameeste puhkeasend vasakul pool, aga prantsusmaal (kust see "Saviem'i" kabiin pärit on, ei sõidetud vastassuuna poolel.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#9

Kas need kojamehed pea - aegu 180 kraadi ei liigu? Omal kunagi sarnane olnud aga vot ei löö praegu pilti ette Sad

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#10

(30-12-2014, 15:36 PM)Marko Kirjutas:  Kas need kojamehed pea - aegu 180 kraadi ei liigu? Omal kunagi sarnane olnud aga vot ei löö praegu pilti ette Sad

Kusjuures üks kojamees teebki pea 180 kraadise liigutuse, teine tsipa üle 90 kraadi.
Vasta
#11

Kas sel on ka käigukast mootori karteriall ja hooratas eesotsas?
Vasta
#12

(30-12-2014, 16:51 PM)martinjev Kirjutas:  Kas sel on ka käigukast mootori karteriall ja hooratas eesotsas?

Mootor on tagurpidi peal, st rihmad on vastu salongi. Mootor istub otse käigukasti peal ja käigukasti korpuse ülemine osa on mootori õlikarteriks (õlid on mootoril ja käigukastil eraldi). Seega on hooratas ja sidur auto ees ninas ja ülekanne mootorist käigukasti toimub kaherealise ketiga. Asja pluss on see, et siduri vahetus on ülilihtne, nii poole tunni töö ja midagi suurt ära kakkuma peale plastikust katte ei pea  Smile
Vasta
#13

Ma pole mootorit ise veel maha võtnud ja hingeeluga detailideni kursis pole. Aga seda rohkem on tänuväärt eelkõnelejate sõnavõtud! Miskit jälle kõrva taha panna. 

Jätkan mõne pildiga praeguste tegemiste kohta. Nimelt sai hakatud põhjamastiksit maha kakkuma. Alguses tõstuki all ringi kolistades tundus, et väga vähe on keevitada ja asi on suhteliselt heas korras. Siis aga mastiksit näppima hakates tuli see, mida oligi oodata. Kohati väga puder on see põhi. Eelkõige kohtades, kus kaks kihti plekki omavahel kokku puutuvad, näiteks pooltelgede ümbrus. Pooltelgede alune tuleb kõik põhimõtteliselt uus keevitada. Pooltelgede ümbrus esiistujate jalakohtade ümber oli täiesti olematu.
   
   
Keevitada tahavad esikoobaste alumised ääred suurel määral. Roostes on ka karpide taga olevad raamikambrid, aga pigem pindmiselt. Praegu mehhaaniliselt puhastan ja lasen nad roostetõrjet ja roostekrunti täis. Nende ideaalis ümbertegemine eeldaks raami juppideks lõikamist ja see ei tundu praegu olevat aktuaalne. 
   
   

Keevitasin ka oma esimese keevise elus.
   

Harjutada ma niisama ei viitsinud, hakkasin kohe põhja kallal peale. Juhi jalgealusega kulus ca 6-7 tundi ja tulemus on kole kui öö. Aga funktsioneeriv. Kaassõitja jalgealusega, mis oli keerulisem tükk keevitada läks poolteist tundi ja tulemus oli mäekõrguselt parem. Eks iga asja alguses on areng kõige kiirem tulema. Täna õhtul said pooltelgede alused uued plekid peale ja nüüd jäänud vaid lihvimise tööd teha sealt. Poolteljed ise tuleb ära puhastada ja üle keevitada, päris ussitanud mõnest kohast. 

Keegi Soome Pekka oli seda masinat juba samal viisil parandanud. Mulle väga meeldib tema keevitusestiil ja juhendungi tema näpunäidetest, mille ta füüsilisel kujul on masinale talletanud. Ei ole plaanis neid keevituskohti ümber teha sest asi on maitsekas, teostatud esteetilist naudingut pakkuda mõteldes nii endale kui teistele. Lisab autole karakterit ja ajalugu. 
   
Vasta
#14

Räägid ehk nende pooltelgede ülekeevitamisest lähemalt?
https://www.google.ee/search?q=pooltelg&...B480%3B640

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#15

Mu autoalane asjatundlikkus lööb juba uhkelt välja. 

mõtlesin selliseid vigureid - Poolraam siis äkki?

   
Vasta
#16

(31-12-2014, 01:53 AM)AnatoliJermakov Kirjutas:  mõtlesin selliseid vigureid - Poolraam siis äkki?
paistab jah poolraam ning kandevkerede puhul kiputakse neid kohti tehastest just mitme plekikihiga (=mõnus koht roostele) tugevaks tegema.

kui Pekka pole analoogset plekkide kattuvust harrastanud, siis las ta jääda. Kui pole seni ussitama hakanud, siis uus asi on selle koha pealt "ohtlikum".

Pekka töö pilt pole ülemäära hea ning ei saa ka aru, mis tükiga tegu. Aimatav on, et Pekka pole julgenud või tahtnud suurt voolu kasutada - ma keevitaks suurema võimsusega. Nt suure lapi nürinurk on loogiline - ilmselt pole ülal ussi ning nürinurka on parem lõigata ja ka plekk tõmbab selle puhul (teoorias) keevituskuumaga vähem lainesse.

Su enda keevitustöö pildil on mass kahtlane - see peab võimalikult hea olema ehk siis puhas(tatud) metall.

jõudu ja äkilist õpikurvi,
Teet
(kes pruugib suvitise argipäevakulgurina "gen1" 9-5 Aerot: sel on küll mõned Opeliga ühilduvad tükid, aga seegi on veel täitsa Saabi inseneride töö: masinal on topelt massijuhtmed, seibid rattapoltidel jne Wink 9-5 juhitavus libedal pole samas põhjamaa jaoks sobiv - sestap ma sellega ka talvel ei liigu...)

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#17

Need roostekohad on rohkem kui tüüpilised 90/900 keredel. Jalgealused roostetavad sealt kuna sinna alla kinnituvad poolraami otsad, mis on seest tühjad ja otsast avatud. Jalgealune plekk on jah topelt ja paras jama on sealt roostepoissi välja juurida. Õõtshoobade kinnitused kere külge on ehk kõige kriitilisem koht, mida peaks jälgima. Mastiksi alt võib plekk kadunud olla ja järgneb see, et õõts otsutab lahkuda. Kuidas muidu uste alumised ääred, pagasiruumi põhi, esitiivad ja kapote nina on?
Vasta
#18

Kõik nimetatud roostekohad on esindatud ka sellel Saabil. 
Kapoti ninaosa kaardus äär on seest täiesti roostes - õnneks pole läbiv ja keevitada pole vaja (päris hästi ei saa veel loogikast aru, kuidas sealt rooste läheb). Taga pagasniku nurkades leiab roosteussist kahjustatud kohti. Tagumised rattakoopad on läbiva roostega. Samuti ukse allääred - kas uste sisse sajab vesi läbi akna alumise ääre tihendi ja ei saa kuidagi sealt välja? Ustel pole rooste läbi välimise paneeli, pigem on rooste ukse sisemise allääre ära närinud. 

   
   
   
   

Tänase päeva seisuga on poolraamide ümbrus kõik keevitatud. Auto põhjas enam läbivat roostet pole. Lihvitud on maha keevise jäljed nii, et plekk võimalikult sile ja hetkel happekrundiga ära kaetud. Järgmise etapina lendab keevituskohtadele kerehermeetik, siis otsa krunt, värv ja põhjamastiks (sellise järjekorra olen enamvähem kokku pannud erinevatest teemadest kogutud info põhjal). Peaasi, et asi võimalikult tahe jääb ja roostetama lähitulevikus ei hakka. 
   
   
Järgmisel pildil koopa sisemuse alläär, mis tuleb suures osas üle keevitada. Paremal on Pekka poolt pandud lapp. Kuna ma plekksepp pole ja koht oli keeruga, siis jäi väikene vahe vasakule ja paremale äärde, 2-3 millimeetri paksune. Selle sulatasin täis äärest järjest punktides. Noh, funktsioneerib. 
   

Edasine plaan - Poolraamid puhastada, lõigata välja roostest väga ära näritud kohad, keevitada uued lapid asemele. Lihvida+happekrunt+krunt+värv+mastiks ja alla tagasi kruvida. Seejärel saavad alumised õõtshoovad sama teraapia selga ja uued sarniirid külge kruvitud. Keevitada on veel ka vaja koobaste alumist äärt veovõlli ja roolilati ümbrusest. Seejärel siirdun tagumiste koobaste kallale ja olen valmis igatsugu üllatusteks, mis mastiksikihi alt välja tuleb. 

Keevituse koha pealt tänud info eest. Eks isegi sain ühel hetkel aru, et mingil hetkel hakkab keevitus pritsima ja ainuke loogika oli massis. Nüüd puhastan detaile hoolsamalt. Turbosaabide koha pealt aga on kuulda, et need lähevad talvel kergesti lappama, tuleb gaasipedaaliga väga ettevaatlik olla. 

Pekka poolt tehtud keevistega on nii, et nad on tihti ikkagi kattuvad. Nii ka eelnevalt näidatud parema koopaääre esiotsapoolne, kus üks lapp teise otsas. Kuna aga asi on toimiv ja roosteuss sealt ei näri, siis ma ei paranda toimivat süsteemi. Välimised koopaääred on täiesti enam-vähem. Sisemise koopaääre serv, mis puutub välimist koopaäärt, on küll roostes. Aga sinna on Pekka poolt visatud mingi pahtel otsa ja rooste on jäänud samasse seisu, mis ta eeldatavasti viimase parandamise ajal oli. Hetkel olen otsustanud sisemisi koopaääri mitte parandama hakata kui asi püsib. Koopaäärte täielik renovatsioon on omaette suur töö, mille jätan praegu hilisemasse faasi kuna ta ei põle. Konserveerin praegu happekrundi ja värviga. 
Vasta
#19

 Tore vaadata , et asi edeneb! Ukse sisemised ääred lõika seest lahti ja püüa säilitada välimist plekki nii palju kui võimalik , nii on lihtsam teha ei kaku ukseplekki kõveraks. Siit saad natuke aimu millest räägin. Ka sinu 90 peaks piisama ainult sisemise pleki vahetusest.
 Kui rooste närvi mustaks ajab, mine vaata vahepeal seda teist punast keret , siis jälle hea tööd jätkata. Smile
Vasta
#20

Janek - uste kallale ma kindlasti jõuan. Tellisin plekid juba ära. Eks see suti keerulisem ole aga küll saab hakkama. 

Muus osas panen veidi pilte juurde. Täna sai maha võetud mootor. Muidu suhteliselt lihtne protseduur - eemaldad kõik voolikud, 3 polti, mis raami külge kinnitavad, maha. Ja siis tuli üks mõnus kebernitski sinna vahele, mida esimese õhtuga ei suutnudki ära mõistatada, tuli Manuali lugema hakata. 
   

Tegemist on siis käigukangi hoovastikuga käigukasti. Ja no aru ei mõista, mismoodi see peaks lahti käima. Loogika ütles, et keerad mutri lahti ja taod selle tagurpidi välja ja kõik. No ei tule. Manual ja internet ütlesid, et see käib ikka tihedalt, et tuleb abi otsida suurimalt kuvaldalt, mis leida. No tagusime seda üks pool tundi mitme kilo rauaga ja lõpuks ei saanudki seda lahti. Keerasime veits teisi mutreid hoovastikus ja sai õnneks ka sedasi asjad aetud. 
   
Läänemaa mehed on nii kiired, et kaamerasilm neid ei jäädvustagi. 
   
Alguses oli mootoriruum väga must ja kole. Karteritihendi vahelt oli hoogsalt lekkinud ja terve mootoriruum oli pigine. veidi kratsisin kultuursuse ja hilisema tööhügieeni huvides. Mootor ise on tehtud 1987 aastal ja seega sain teada ka doonorkere valmistamisaasta. Läheb talle siiski peale teise kere mootor 5 käigulise kastiga. Küll aga peaks olema 1987 aasta mudelil parem karburaator (nad on visuaalselt erinevad mälu järgi), mis külmade ilmadega peaks paremini käivituda aitama. Seetõttu läheb vähemalt karbuss ümbervahetamisele. 

   
Seismisega lähevad mõned asjad rabedaks küll. 
   
Sõber, kes sündinud märtsikuul, otsustas, et taga pagasnikusse tuleb panna 2,1 mm paksune plekk. Seda ta siis rõõmuga siristas sinna. Pagasniku topeltpleki õmbluse koha peal on palju, mis vajab ümber vahetamist. Pagasnik on küllaltki palju niiskust saanud. Muus osas on auto põhi väga heas korras ja peale esiistujate jalgealuse avaneb vägagi viisakas ja ilus pilt
   

Praegu siis plaanis poolraamid homme ära keevitada, nad on juba puhastatud enam-vähem. Siis esimeste koobaste allääreplekid, mis suht lihtne, ära keevitada ja hakkabki esimese otsaga keretööd kokku ennast pakkima. 
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne