Tee läbi õue.
#81

(19-02-2015, 23:21 PM)v6sa Kirjutas:  Muide, laudas olevate pudulojuste arv ei huvita kedagi, kui ei küsi toetusi ja nende lojuste pidamisel veekaitsenõudeid ei rikuta. Toungue

Mulle tehti just piirkondliku loomaarsti poolt puust ette ja punaseks, et ragamata loomi ei tohi pidada, muidu tekib hea võimalus jälle trahvi maksta. Veekogude vastu ei ole aga keegi huvi tundnud, lihtsalt on tähtis teada, et minu looma mul on ja kui ühe ära soon, et kuhu see siis jäi - tea kas neid huvitab, et kui suur isu mul on Big Grin
Vasta
#82

Naljanurgaks muutub see teema juba.
Teen lühida kokkuvõtte Austatud KSF Daffile: Ole vait, istu toas ja ära isegi piilu kardinate vahelt vastasel juhul tuleb KOV koos politsei ja kohtutäituriga ja arestivad su pangaarve. Kui sa siis ka veel naabripoissi rahule ei jäta siis tuleb karvaste munadega treial ja hakkab oma seaduseid tegema.
Vasta
#83

(19-02-2015, 22:18 PM)umm Kirjutas:  Kuhu kadusid ekstern load, mille asemel tuli sundkoolitus oma libepime ja muude lisadega. Läbi aasta lõigatakse neid uuesüsteemikangelasi plekihunnikutest välja. Ei ütleks, et olen sitem juht oma ekstern lubadega. 

Vot siin karjud küll vales kohas. See libepime on ikka väga vajalik värk, samamoodi sõidukoolitus. Eksternina võis asju siis õppida kui autosid oli vähe (aga kui palju tollal inimesi laibastus liikluses?), aga praegu ma küll ei tahaks, et mingid eksternid oma oskusi 200+kW autode roolis lihviks. Neid lihvijaid on lubadega juhtide seaski küllalt.

Elementaarsete pimedas ja libedal sõitmise oskuste õpetamine sundkorras on hädavajalik. Umbes pooled või enamad ei suuda küll õpitut praktikas rakendada, aga abiks need pooledki, kes suudavad. Õpitud abitus ja üleüldine saamatus on meie heaolu poole liikuvas ühiskonnas paratamatus, seetõttu peabki üritama mõningaid varem elementaarsena tundunud asju sundkorras õpetama.


Meenutame siinkohal paari kuu tagust lugu bemarimehest, kellel möödasõidu ajal "abs andur rikki läks" ja selle tulemusena 2 autot lepikusse põrutas. Tema kuulus sellesse seltskonda, kellele libedakoolitusel mitte midagi kõrvade vahele ei jäänud...
Vasta
#84

(19-02-2015, 23:29 PM)phyl Kirjutas:  Vaat ise vastasid enda toodud probleemile. "Kuskiltmaalt on muidugi piir." Sina tahad, et piir oleks laiem. OK. Aga mis siis saab, kui naaber ehitab endale suure sigala, kus loomad on lageda taeva all ja fekaal/sopp ja ropp hais tungib sinu vaatevälja ja ninasõõrmetesse.
Mis puu see küll on, mida oma hoovipeal maha ei lubata lõigata?

Jah maamaksu seadus on nõme, ka mina ei poolda seda.

Pooldan täielikult eespool Võsa kirjutisi.
Ma ei näe teil kandidaadi numbreid. Kui valima ei lähe, siis ära hädalda ka, et kehv tulemus on ja riigiisad jama korraldavad.
Meil kõigil on võimalus kanditeerida riigikokku. (vot kui mune pole, siis on teine lugu)

Vot see see probleem ongi, et kandidaadid mõtlevad, et suurte munadega saab riiki juhtida, aga kupli all peab hoopis midagi olema- muidu on nagu liputaja Smile.

Sa vastasid ka ise oma küsimusele- piir ongi seal kui kellegi elutegevus teisi inimesi e. naabreid hakkab häirima. Kuidas aga minu loetelust kasvõi ainult üks asi kedagi häirida võiks ?

Ja oma hoovist ei tohi maha võtta puud mis ületab teatud läbimõõtu- vist oli 35 cm, ja seda loetakse põlispuuks.
Vasta
#85

Kes momendil foorumis on,pöörake pilk TV 3 le.Seal jälle Võrno show Big Grin
Vasta
#86

(19-02-2015, 23:30 PM)maitus Kirjutas:  
(19-02-2015, 23:21 PM)v6sa Kirjutas:  Muide, laudas olevate pudulojuste arv ei huvita kedagi, kui ei küsi toetusi ja nende lojuste pidamisel veekaitsenõudeid ei rikuta. Toungue

Mulle tehti just piirkondliku loomaarsti poolt puust ette ja punaseks, et ragamata loomi ei tohi pidada, muidu tekib hea võimalus jälle trahvi maksta. Veekogude vastu ei ole aga keegi huvi tundnud, lihtsalt on tähtis teada, et minu looma mul on ja kui ühe ära soon, et kuhu see siis jäi - tea kas neid huvitab, et kui suur isu mul on Big Grin

Tegelikult ei lähegi mu vastus väga kaugele teemast: erinevates valdades on erinevad nõuded. Nii teehoiule kui loomapidamisele. Too viimane käib siis heakorraeeskirjade alla, kui loomapidemise eeskirju eraldi ei ole. Väiksemates reeglina ei ole. Nagu ka reegleid erateede korrashoiuks ja vaidluste lahendamiseks.

Loomad hakkavad erinevaid ametkondi huvitama siis, kui a) nende toodangut realiseeritakse või b) neile võetakse toetust (ristvastavusnõuete tõttu võib ka muu toetuse võtmine tekitada vajaduse loomi registreerida). Lemmikloomana võid pidada suvalist "põllumajanduslooma" ka ilma PRIA-s registreerimata, kui nende arv ei lähe väga suureks: Veekaitseseadusest tulevad üldised piirangud peale. Ilma nõuetekohase sõnnikuhoidlata pidada lubatud loomühikute (see ei võrdu kõrvade arv jagatud kahega!) arv on üsna väike.

Ärasöömisega on nii, et oma tarbeks on lubatud tappa. Aga vat realiseerida ei tohi.
Vasta
#87

See vet. asjamees sattus mulle alles hiljaaegu kraesse ja ma pole jõudnud veel seadusi uurida, aga ma ei turusta midagi, kõik kulub oma tarbeks ära, teen kõike mida piimast teha saab,  ja toetusi ma ka ei saa ja ei vajagi. Mul on ainult 6 kitse ja paistab, et ikkagi suruvad nad mulle seda regamist peale.
Vasta
#88

(20-02-2015, 00:20 AM)umm Kirjutas:  
(19-02-2015, 23:34 PM)zazik Kirjutas:  Meenutame siinkohal paari kuu tagust lugu bemarimehest, kellel möödasõidu ajal "abs andur rikki läks" ja selle tulemusena 2 autot lepikusse põrutas. Tema kuulus sellesse seltskonda, kellele libedakoolitusel mitte midagi kõrvade vahele ei jäänud...

Aga siis teeme juhtidele "pädevuseksami" ja sedagi normalse raha eest mitte ei nuuma autokoole jms jura.
 Võibolla maksame kõik kiirustrahve ka igaksjuhuks. Nu mõned ju kihutavad meie hulgas. Seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest. See võiks kehtida ka liikluses.Tahad sõita, pead kinni pidama liikluses kehtivatest kokkulepetest. Autokool, koolieksam, ark eksam, igal kategoorial topelteksam. jutt on rahast mitte libedakoolituse vajadusest. Kui eksamit ei läbi ei saa juhiks. Lihtne.   Kuid meil on rahapõhine autokool ja vastutus ka kaskoga kinni makstav.
Küsimus ei ole ju seadusetundmises vaid oskamatuses. Selleks, et liikluseksam sooritada, on vaja seadusi nagunii üsna hästi tunda, mingil määral osata ka linnaliikluses hakkama saada.
Autokool (vähemalt hea autokool) õpetab lisaks seadusele ka mõnda asja, mida seaduses kirjas pole. Iseasi, kuidas ta sellega hakkama saab. Eksternile ei õpeta seda keegi. 
Autokool, libedasõit ja pimedasõit on kõik vajalikud, kuigi osad õpilased unustavad õpitu kohe peale eksamit. Aga vaja on õpetada just nende pärast, kes muidu ei õpiks sedagi.

Kui saaks eksternina teha, teeks seda ju enamik (sest autokool maksab ju raha), aga vajalikud õpetussõnad jääks enamikul saamata. "Isa õpetus" ei ole alati väga pädev, sest isade seas on ka liiklusuroode ja mitte vähe.

Ma ei ütle, et meie sõiduõpetuses kõik hästi oleks, aga suund on õige. Kahjuks ei ole eksamil võimalik kontrollida sõiduoskusi, on vaid võimalik kontrollida mingil määral seaduste tundmist ja auto valitsemise oskust tavaoludes.
Vasta
#89

(19-02-2015, 23:03 PM)v6sa Kirjutas:  
(19-02-2015, 22:54 PM)nootsii Kirjutas:  kas rikutud sedel on kuidagi parem kui valimata jätmine. 
...

Jah, on. Sellega oled kasutanud ainsa seadusliku võimaluse anda vastuhääl. Valimata jätmine toetab peamiselt neid, keda niikuinii valitakse ja keda paljud meie hulgast enam riigi eesotsas näha ei tahaks.

odott, kuidas rikutud sedel kellegi vastu on? See tunnistatakse kehtetuks ja keegi ei saagi seda häält. Thats it... Täpselt sama, kui poleks käinud...
Vasta
#90

(20-02-2015, 10:39 AM)cyber Kirjutas:  
(19-02-2015, 23:03 PM)v6sa Kirjutas:  
(19-02-2015, 22:54 PM)nootsii Kirjutas:  kas rikutud sedel on kuidagi parem kui valimata jätmine. 
...

Jah, on. Sellega oled kasutanud ainsa seadusliku võimaluse anda vastuhääl. Valimata jätmine toetab peamiselt neid, keda niikuinii valitakse ja keda paljud meie hulgast enam riigi eesotsas näha ei tahaks.

odott, kuidas rikutud sedel kellegi vastu on? See tunnistatakse kehtetuks ja keegi ei saagi seda häält. Thats it... Täpselt sama, kui poleks käinud...

Vastatud siia:
http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=45369&pid=363168#pid363168
Vasta
#91

Vahepeal on mitu ämbrit vett merre voolanud ajast mil see teema sai üles tõstetud ja viimaks on maapeale  saabunud rahu. Mitte küll ise enesest vaid tuli kasutada jõudu. Seda nii füüsiliselt kui juriidiliselt. 
Sai käidud konsultatsioonil ühes õigusbüroos ja mis selgus. Minu olukorras oli mul nii õigusi kui kohustusi.
Õiguste hulka kuulus õigus tagada omale ja oma perele elementaarne privaatsus ja elukvaliteet.
Kohustuseks oli, et ma pean tagama naabrile ligipääsu tema krundile.
Seaduse konks on aga kõver ja siin on antud minusugusele maaomanikule väike mängumaa. 
Nimelt, ligipääsu kvaliteet ei ole selgelt määratletud ja kui mul on võimalus ükskõik kustkaudu luua ühendus naaberkrundiga kasvõi jalgraja näol olen ma seadust täitnud ja keegi ei saa mulle midagi halba öelda.
Seda viimast ma ka kasutasin. Puskisin ümber krundi siledaks ühe teed meenutava lõigu ja nimetasin selle tinglikult teeks. Siis korraldasin põllumajandus näituse ja sättisin vana tee peale ritta oma adrad kultivaatorid ja muu põneva tehnika. Ilus oli vaadata. Sellepeale korraldas naaber muidugi kohutava skandaali ja marssis otse politseisse.
Jäin põnevusega ootama. Ja tulemus oli järgmine hommik käes. Naabrimees tuli õuele, vaiksem kui vesi ja pakkus välja plaani kuidas uut teed hakata ehitama. Küsimuse peale, et mis politseist öeldi, lõi ainult käega ja marssis minema. Jääbki saladuseks mis seal juhtus aga ju vist midagi põnevat, et 12 tunniga pööras mees teise usku.
"Finale carnevale", ütleb itaallane sellise asja peale.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#92

Näitasid talle ilusti koha kätte, nii peabki Smile !
Vasta
#93

(26-05-2015, 08:04 AM)Daff Kirjutas:  ...
Puskisin ümber krundi siledaks ühe teed meenutava lõigu ja nimetasin selle tinglikult teeks.
...

Iseenesest asjalik toimimine. Cool Ehk täpsustad, mil viisil Sa oma kallile naabrile uue tee asukohast teada andsid.
Vasta
#94

hea kuulda, et ülbus ja ignorantsus saab oma palga.

mu maakodu puhul pruugivad mu maad oma kodule ligipääsuks "metsapoole olevad" vanainimesed: õde-venda, kes elavad oma maailmas. Mõtlevad omasoodu naabrite kohta asju välja ning ei vasta aastaid naabri teretuselegi. Viimased paar aastat olen selle "halva naabri" rollis mina ja tiitlist lahti saanud teise naabrimehega puhutakse üle mitmeteist aasta taas juttu Smile

kui heinamaalt kivide teisaldamisel ja heinaniitmisel naabrimutt kivivargaks (huvitav asi, mida "varastada" Smile ) ja võõra maa (nende maailmas ei ole mu maa mitte minu vaid riigi oma) niitjaks sõimama ning traktorite tööd takistama tuli, kihvatas minulgi - kaalusin "lubada" neil kasutada ligipääsuks krundipiiri pidi kulgevat aastakümneid kasutamata teed. Kui aga natuke maha jahtusin, otsustasin selle jõunäitamise ära jätta - ega see mulle midagi anna ning äkki hakatakse selle lükke peale veel oma maid erastama. Seda pole mul aga vaja - suure pildi peal sobib mulle, et minust edasi ei ole eraomandis maad, mis vanakeste siitilmast lahkumisel nt mingitele jõmmidele maha müüdaks. Pole katastriosa, on uue naabri "oht" väiksem.

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#95

(26-05-2015, 11:35 AM)13piisab Kirjutas:  Kui aga natuke maha jahtusin, otsustasin selle jõunäitamise ära jätta - ega see mulle midagi anna ning äkki hakatakse selle lükke peale veel oma maid erastama. Seda pole mul aga vaja - suure pildi peal sobib mulle, et minust edasi ei ole eraomandis maad, mis vanakeste siitilmast lahkumisel nt mingitele jõmmidele maha müüdaks. Pole katastriosa, on uue naabri "oht" väiksem.

Kas vanakesed on nii asised, et neil on vahendeid maade erastamiseks? Minumeelest kollaste kaartidega enam erastada ei saa- ikka raha eest vast. Või on riigimaa erastamine kuidagi odavam või üldse tasuta? Mul siin küljeall ka natuke eikellegi maad- kuidas see riigimaa erastamine käib siis? Ja mis takistaks sel juhul siis sellel "Jõmmil", kes vanakeste koha ära ostab, neid maid erastamast?
Vasta
#96

(26-05-2015, 10:12 AM)v6sa Kirjutas:  ..... Ehk täpsustad, mil viisil Sa oma kallile naabrile uue tee asukohast teada andsid.

Teavitamine pole raske, nagu selgus. Õigusabi konsultatsioonil öeldi, et piisab kui teavitan naabrit suuliselt. Ainult et enne tuleb täita paar tingimust.
 Peab olema tagatud alternatiivne väljapääs avalikult kasutatavale teele. (piisab kasvõi jalgrajast)
 Eramaa peab olema märkidega tähistatud.
Sulgemise plaanist peab olema teavitatud ka kohalik omavalitsus.
Tegingi kõik eelpool mainitud järjekorras. Esmalt alternatiivne tee, seejärel valda teavitus nädal varem ja samuti naabrile andsin nädal ennem teada eelolevatest muutustest liikluskorralduses.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#97

Huvitav oleks teada et kuidas selline ülbik naaber eelteavitusele reageeris Big Grin ?
Vasta
#98

Asi pole siiski nõnda lihtne ja selline lahendus ei sobi alati. Ei piisa jalgrajast ega ka muldteest, peab säilima kinnistu senise kasutamise viis, ehk kui enne sai sinna autoga, siis peab ka see võimalus säilima. Tavaliselt lähtutakse servituudi panemisel väljakujunenud tavast ja kombest ning püütakse sealjuures koormatavale kinnistule ebasoovitavaid mõjusid minimeerida. Meenub kohtulahend, kus metsafirma sai õiguse materjali väljaveoks üle eraomandis põllumaa, olgugi, et oli kinnistule ligipääs kaugemalt metsast olemas. Pärast tegi kõik ilusti korda ka. Kohus vaagis just ühe ja teise poole õigusi ja kulusid ning jõudis järeldusele, et alternatiivne ligipääs ei ole põhjus koheseks ärakeelamiseks, kui see on seotud ebamõistlike kulutustega ja ei too kaasa kasutatava kinnistu omanikele liigseid ebamugavusi. Oleks vanakesetel raha, siis kohtus selguks tõde, politseil pole siin tõesti midagi teha, tegu puhta tsiviilvaidlusega. KSÜS kehtestab ka selle, et seni tavade kohaselt kasutuses olnud teedel ja radadel ei või keelata jala ja jalgrattaga kulgemist.
Vasta
#99

(26-05-2015, 12:24 PM)maitus Kirjutas:  Kas vanakesed on nii asised, et neil on vahendeid maade erastamiseks? Minumeelest kollaste kaartidega enam erastada ei saa- ikka raha eest vast. Või on riigimaa erastamine kuidagi odavam või üldse tasuta?
olen rääkinud valdkonnaspetsialistiga ning hoonestatud riigimaa puhul on nn vähese raha variant olemas - tuleb taotleda hoonestusõigust ja "hoonete teenindusmaa eraldamist".

otsides leian sellise seaduse (redaktsioon 2014 aastast) - paistab sellest rääkivat:
https://www.riigiteataja.ee/akt/106062014024

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta

Teeseadus: 
§ 2. Tee
Tee on maantee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis.
§ 53.  Metsatee
(1) Metsatee on käesoleva seaduse tähenduses riigi omandisse jäetud maal paiknev valdavalt riigimetsa majandamiseks kasutatav tee. Metsateed võib kasutada igaüks juhul, kui riigimetsa majandamist korraldav isik või riigiasutus ei ole metsateed või selle osa sulgenud või metsateel liiklust piiranud.
(2) Riigimetsa majandamist korraldaval isikul või riigiasutusel on õigus vajadusel sõlmida valla- või linnavalitsuse, samuti juriidilise või füüsilise isikuga kokkuleppeid metsatee kasutamiseks ja teehoiu korraldamiseks.

§ 23. 
...
(3) Eratee võib likvideerida eratee omanik, teavitades sellest eelnevalt kirjalikult kohalikku omavalitsust.

Ma saan praegu niimoodi aru, et teeks olemiseks peab see olema konkreetne rajatis, kunagi ammu oli lisaklauslina ju ka "sõidukite liiklemise tagajärjel tekkinud" jms jura. Täna seda ei ole ja see on ka loogiline sest vastasel juhul oleks JOKK ka põldude tehnorajad "teeks" nimetada jne. Ehk kui kuskilt suvalisest sõidetakse ja aerofotolt "tundub" asi "teena" ja siis miskine kuugel-regio selle oma kaardile teena ka märgib ei tee sellest ikkagi teed Seaduse mõistes. Eks sama asi on ka suvaliselt üle hoovi-õue kulgevad "teed" ja metsa tekkinud "rajad" mistahes tingimusil a'la väljaveo"teed" - need ei ole ju metsaTEED Seaduse mõistes! Eks meil enamusel on ju ka mingid omad teed omades metsades, kuskohast siis metsa majandamiseks masinaga läbi pääseb ja mis võib mingitel ajahetkedel tunduda "teena". Isegi murutraktor jätab kolme korraga metsalla jälje maha Wink

Mina ütleks nii, et teemaalgataja õuel ei olnudki enne teed ja peale mingi ala spetsiaalselt siledaks lükkamist, mida saab juba nimetada tee-ehituseks või teemoodi rajatise tekitamiseks, hakkab sinna mingisugunegi eratee tekkima. Et eratee ehitamiseks ei ole mingeid erilisi lubasid ega projekte vaja, siis peaks piisama vist teavitamisest ja KOVil "teadmisest", et "seal niimoodi ligipääsetav" on "see" ehitatud eratee, mis viib "sinna" krundile. 

Ütleme nii, et puhtaim eratee näide, milles enamuse oleme ise lihtsalt sisse sõitnud ja osa (filmilt mittenähtav 500 meetrit) on iidvana ajalooline teeke, kus ees on ka eratee märk, värav jne. Osa sellest on ksf!Margus61 eratee, mille kohta saab öelda, et see on rajatis sest see on tõesti selleks eraldi ehitatud, täidetud, truubiga tamm tehtud, mis siis jääb nähtud tross-väravast edasi. Aga Margus on nii pedant, et isegi metsas on tee moodi asjal "kurja koera" Wink eest hoiatussilt, et kui peaks keegi seeneline oma koerakesega jalutama ja/või saadud persest hammustada, ei saa keegi pahaks panna Big Grin Samamoodi ma annan omale aru oma mereäärde pääsu tammi ja teed ehitades, et see on rajatis ja seega isegi eratee mõistesse mahtuv. Aga et see ongi ERA asi, see on meile ja meie Sõpradele mõeldud, mitte kõigile ja veel vähem suvalistele mittetuttavatele "naabritele" sest see algab ju grillimaja nurgas või suisa maja ukse ees ning lõppeb kallasraja kõige kaugema piiri kohal. Ehk need ei ole avalikud ligipääsuteed valla teelt kallasrajale, kuigi Merepääste ja üldse päästjad-kaistjad-valvajad on alati teretulnud vajadusel neid kasutama. Lihtsalt loodaks, et seda pole vaja - see on ju alati mingi jamaga seotud, tavaliselt järjekordse laibaga... nagu ka pildil kahjuks, See oli Hobulaiu alla paadiga kummuli käinud ja uppunud arsti otsimine... Aga just täpselt need juhused on ka Seadustesse sisse kirjutatud, kui keegi muidu ei suuda vajadust mõista.
[Pilt: 10102011511.jpg]
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne