Logu omamine muutub kalliks - Äripäev
#21

quote: Kas sul on midagi esimese generatsiooni civicu vastu?

Smile Ei ole. Lihtsalt tänaste postituste seas hakkas silma ka üks pakkumine, kus paluti Civic ära vedada et seda mitte Emexisse saata. Lihtsalt silma jäänud näide.

quote: vahebuffrina toimiv parkla

- see on hea mõte ja küll mitte autode vaid kodumasinate ja mööbli osas toimib Soomes kenasti. Nimelt tean vähemalt üht nö kirbuturgu, mis tegutseb reklaami all \"ära viska ära, vaid paranda\". Omavalitsus rakendab töötuid, kes sinna tasuta toodud kodutehnika-jalgrattad-mööbli korda teevad ja siis müüvad. Mitu kärbest ühe hoobiga: keskkonnasõbralik ja lahendab teatud määral sotsiaalprobleeme.

Samas on autode veskisse saatmine suhteliselt siiski konveieritöö ja lammutamise vaheastme loomiseks peaks lammutajal selleks mingi porgand paistma. Praeguse seisuga on ilmselt ainukeseks ettevõtteks, kes suudab autost tulenevad jäätmed liigiti koguda (st auto materjali järgi algosadeks lammutada) ja käidelda EMEX. Lammutamise maksab tulevikus suures osas kinni tootja (tootjavastutuse printsiip), kes ei taha kindlasti ühtegi lisaliigutust/kulu näha.

B.
Vasta
#22

bom Kirjutas:Lammutamise maksab tulevikus suures osas kinni tootja (tootjavastutuse printsiip), kes ei taha kindlasti ühtegi lisaliigutust/kulu näha.

Olen Soomes ühes Fiati esinduses näinud videot Fiati taaskasutusüsteemist. Võibolla see oli ainult reklaam, aga igatahes näidati seal, kuidas igast autost \"regenereeriti\" ca 95%, kaasa arvatud istmed, plastid, klaasid jne. Kui laialdane või levinud see süsteem oli, ei mäleta. Vaevalt et Itaaliast kaugemal.
Üks präänikutest võis lisaks seaduse sundusele olla ka reklaam teadlikumale ostjaskonnale - a\'la \"meie hoolime\".
Eesti ostjaskond sedasorti tootjavastutust vist küll veel nõuda ja hinnata ei oska. Peaasi, et saaks uue ja läikiva auto võimalikult odavalt kätte.
Vasta
#23

Ühineksin siinkohal klaabuga ja mina näiteks praegu hommikukohvi kõrvale ei suutnud välja küll nuputada mingit adekvaatset lahendust. Muarust peaks automoto näiteks delegatsiooni lähetama seadusndjatega suhtlema. Noo igatahes nagu eelpool mainitud peaks asja otsustama spetsialistid.

Näiteks minul kiilus mõte kinni selle juures, et kuidas saaks mitte väga vana (näiteks kui ma tahaks oma isa 90nda aasta Vectrat parandada) autot üldsegi ehitada. Uunikumi mõiste alla ta ikka kuidagi ei klapi. Ok, lepime kokku, et anname mingeid ehitustõendeid või mida iganes. Kuidas siis tagada seda, et suvalisi seisvaid autorususid ei hakataks kirja panema kui projekte ja nii jätkuks vana trall edasi. Ok, saadame kellegi hindama. Kindlasti nõutakse selle spetsialisti arvamuse saamiseks raha projekti tegijalt eneselt.

Autot ehitamise ajaks registrist maha võtta ka ei saa, sest selleks oleks vaja lammutustõendit, mida eeldades, et on ikkagi korralik kontroll, siis niisama sõbra poolest ei väljastata. Probleem tekib veel ka sellega, et autol peaks olemas olema veel peale \"ehitusel\" staatuse ka \"doonor\" staatus, sest näiteks kui ma ehitan kodus oma autot, aga doonor seisab 10 km eemal, kas siis ta ei saagi doonor olla? ja kui mitu doonorit per projekt võib olla?

Ohh krt... ma usun, et selle pärast ma ei olegi seadusandja, et mul tekib rohkem küsimusi kui vastuseid...

Arusaamatu värk mujaoks natuke. Keskkonda pean ka mina oluliseks aga seda hoides ei saa ühel üsnagi suurel huvigrupil nö jalgu alt ära lüüa. Kõigil ei ole projekti eelarve just väga paindlik, et meeletult igasuguseid makse taguda selle eest lihtsalt riigile.

Tänan tähelepanu eest!

PS! Puhvri kasutamise idee on igati 5+

suuga teen suure linna
Vasta
#24

Nii meist saavadgi eestalaste asemel eurooplased, kes ei oska, taha suuda ega tohi ise midagi teha- hirmus et äkki jääb mõnel suurmonopolil (autotehasel) mõni seib saamata.
Vasta
#25

Aspelund Kirjutas:Siin läheb lihtsalt käiku see, et võtad masina siis, kui ta seisma jääb, arvelt maha ja kui sõiduk korras, siis uuesti arvele.

Asp
Sorry aga arvelt maha saad võtte sõiduki alles siis kui ta on lammutuamisele viidud
Vasta
#26

Bürokraatia eesmärk oleks miskit eluvaldkonda efektiivselt reguleerida, samas arvestades (võimalusi mööda) eriolukordi ning tehes tavainimese (lõppkasutaja) elu võimalikult vähe piinarikkaks.

Kui tõesti seadustataks arvelt mahakandmisel sertifitseeritud lammutuskoja tõendi hankimine ning samas seadustataks ka TÜVi teatud aja jooksul mitteläbinud isendite arvelt mahavõtmise kohustus (lammutamiskohustus), oleks mõistlik hüpoteetilises vanasõidukiseaduses seadustada järgmine algoritm.

1. Määratakse kindlaks Vanetehnika Klubide Liidu (edaspidi- Liidu) teatud pädevus (mis juba praegu on nt musta numbri osas olemas)

2. Kui kodanik tahab seni arvel olnud ja ekspluatatsioonis olevat vanasõidukit doonori/projektina/osadena säilitada, kuid see on sedavõrd piirlagunenud, et ta enam TÜVi ei läbi, tuleb tal läbida järgmine protseduur:

2.1. võtta ühendust Liiduga või ühe klubiga (kes peaks veenduma, et tegemist ei ole suvalise luhvtikustiga ega aferistiga vms);

2.2. saada Klubilt või Liidult toetuskirjad, kus Klubi või Liit peab oluliseks nimetet sõiduki säilimist doonorina/projektina/osadena, kusjuures toetuskirjas peab olema kirjas jäänuse hilisem valdaja koos kontaktandmetega;

2.3. viia see kiri ARKi, mille alusel saab isendi registrist välja arvata ilma lammutustõendita, säilitades ARKis andmed p 2.2. mainitud valdaja kohta.

3. Kui Keskkonnateenistus vms tahab veenduda, et pp 2.2-2.3 olev vraki valdaja ei reosta lammutamisel/konserveerimisel keskkonda, saab ta p 2.3 mainitud valdaja andmed ARKist kätte ja võib minna vajadusel nimetet valdaja juurde olukorda kontrollima vajaduse korral.

4. P 2 toodud protseduuri kohaselt registrist kustutatud auto saab arvele võtta mustale numbrile Liidu eksperthinnagu alusel nagu praegu.

5. Musta numbri kandjad ei pea igal aastal läbi tegema korralist TÜVi (kui see juhtumisi tehakse teistele kohustuslikuks).

Nimetet põhimõtted oleksid minu arvates doonorite/projektide korral kõige mõistlikumad.

P.S. Olen ise elus osalenud tugevalt 3 seaduse loomisel ja kaas aidanud veel kümnekonna juures eksperdina.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne