[jrgen20]

Istun juba mitmendat õhtut netiavarustes ning itsin lahendust oma Iltise värvimise eeltöödeks. Hetkel seis selline: relakaga (traatkettaga) roostesed ja lahtise värviga kohad üle käidud. Haljaks saab ainult roostesed kohad kuna mingi military grade värv on talle selga lükatud ja isegi lamelliga keeruline maha saada. 
Seegs otsustasin ainult harjaga üle käia karestamise eesmärgil. See tehtud, lõin tuttava maalri soovitusel selga selle läti muunduri (0,5l pudelis, antirust nimeks) kuns igale poole nagunii ei pääsenud. 
Nüüd mis oleks järgmine samm enne värvimist? Maaler rääkis et enne krundi selga viskamist pese lihtsalt survekaga myunduru jäägid, lase kuivada ja krunt otsa. Samas mõni foorum/nõuandja ütleb et võib kohe muunduri peale krundi panna. Ise jäin selles kahtlema kuna näpuga pinnal lükates tulevad nö rullid ja mustus. 

Seega mõni nõuanne oleks peris hää.

[Janka]

Sai relaka otsa kinnituva harjaga või käsiharjaga (kuhu relakas ligi ei pääsenud) harjatud see muundurist järgijäänud tolm minema ja siis krunditud.
Veega pestud pinnale ilmusid umbes nädala jooksul uuesti rooste alged.
Selle asjaga töötlesin: http://pimg.tradeindia.com/01252482/b/1/...emover.jpg

[13piisab]

vaata seda postitust:
http://forum.automoto.ee/showthread.php?...#pid400129

ma ei kuulaks Sinu asemel seda nõu andvat maalrit ülemäära:
- Buvanol on mu kogemuses kõige kehvem muundur (ehk kõige lahjem) - ei saa aru, miks keegi seda üldse soovitab. Ülalviidatud CRC kordades etem ja tehniliselt samas klassis kodumaise muunduriga (või jääb CRC tiba allagi), hind on kodumaisel aga kordades väiksem
- muundur ikka (käsi-)traatharjaga üle ja kui on viitsimist, ka kerge liivapaberikarestuga (100) ja siis alles värv. Samas mustus ja rullid vihjavad, et Sa ei puhastanud pinda enne muundurit? See oleks asjakohane olnud. Need "värvi kohe peale" soovitused pärinevad muundurite etikettidelt (mis tegevused võimalikult lihtsaks / meeldivaks püüavad teha) - kui tulemus aga vähegi loeb, tuleb muundurijäägid ikka maha harjata.

[jrgen20]

Ise kardan,et see muundur on mingil määral vana värviga reageerinud. Originaalvärviga tundub et ei juhtunud midagi aga just nimelt sellega, mida EKV on peale pannud.

[jrgen20]

Täna proovisin paari viisi. Nimelt võtsin ühe detailimis juba paar nädalat muunduri all seisnud ning lasin survekaga korralikult üle. Oli näha, kuidas muundur ilusti maha tuli kuid peale pesu oli ikka mingitsorti   jääke. Seejärel võtsin lakibensiini ning käisin detaili lapiga üle. Pealeseda, oli pind ilus puhas, kuskiltenam midagi küüne taha ei jäänud. Lasin üle ka karukeelega ning tundub et seetoimib praegu. Mis ta edaspidi krundi/värviga teeb, eks siis selgub.

[Envir]

ma ei kuulaks Sinu asemel seda nõu andvat maalrit ülemäära:

- Buvanol on mu kogemuses kõige kehvem muundur

Buvanol ja Antirust on kaks erinevat asja. 

Ma olen nõuandele vastavalt talitanud korduvalt ja hea tulemuse saavutanud. Minu arust on Antirusti koostist viimasel ajal muudetud. Pealekandmisel jätab nagu õlija mulje, püsib paremini pinnal. Tahab saada küllalt palju niiskust, vastasel korral, kui lihtsalt ära kuivab, siis jätab kleepja reageerimata kihi.

Survekaga jääke maha pesta on tootluse mõttes hea. Lisaks võimaldab lisaniiskus ära reageerida viimastel jääkidel. Oleneb, milliseid kvaliteedinõudeid rakendada: kui peab kvaliteetne pind jääma, siis tegelikult peaks karukeele, kaltsudega jmt pinda veel puhastama, sest survekas ei pese kõiki lahtisi jääke maha.

Kui otse, ilma puhastamata peale kanda, siis võib hakata pealmise värviga reageerima.

Muunduri pakendil on kirjas, et kasutatakse seal, kus efektiivsemate vahendite kasutamine ei ole majanduslikult mõttekas. Seega täiesti ootuspäraselt ei anna nimetatud vahend 100% tulemust. Ta ei "võta läbi" paksemat roostet ja keeldub töötamast mingitel x kohtadel, kus pind ei ole poorne. (Ka siis, kui töödelav pind on õlivaba). Samas on tegu igati efektiivse vahendiga vähem nõudlikes kohtades. Määrida kokku ja visata uduvihma kätte annab hea tulemuse  ;-) 

Kui töödeldud pinna alla jääb elusat roostet, siis see lööb niiskuse mõjul pinnale kevadeks välja. Töötlus on seda edukam, mida õhem on töödeldav rooste kiht.

Pealekandmiseks olen hakanud kasutama "vussukannu". See on selline kann, kuhu surve sisse pumbatakse ja päästikule vajutades sisu välja pihustatakse. Kann on happekindluse märgiga. Teinekord on probleemiks sade, mis sõela ummistab. Samas on pealekandmise tootlikkus tänu kannu kasutamisele päris hea, olen kasutanud nt veoauto kasti katmisel. Pihustamine tagab ligipääsu ka kohtadesse, kuhu muidu ei pääse. Iseendast on olemas ka vussukanne eraldi otsiku ja voolikuga, mis tagab ligipääsu pea kõikjale.

[Envir]

Minu praktikas ei ole roostemuundur varem pealekantud värvidega reageerinud. (See ei ole muidugi näitaja)

Olen nt talverehvidega terasvelgi kumme maha võtmata töödelnud. Seni probleemideta nii vana karestatud värvi kui ka kummide poolelt.

[rainer]

Reageerib küll - võib täitsa värvi sisse minna ja muuta enda nire all värvi tooni kui õigel ajal niiske lapiga värvitud pinnalt maha ei pühi, tavaliselt muudab esialgse tooni tumedamaks. Antirust on Buvanolist parem  - kuidagi tummisem ja vähem "piirituseline" - erinevad asjad on.  Täitsa haljale terase pinnale kandes on reaktsiin tuimavõitu - tuleks üks kord niisutada .  Kõige paremini paistab toimima pinstliga sisse/peale/üle hõõrudes  - suurem efekt kui tuisates.  Menetletud pinnalt reaktsioonijääki veega maha pesta ei soovita  - peale kanda, tavajuhul hiljem 1x pihustiga õrnalt niisutada  (väga hästi toimib ka suveöine maapinnalähedane kasteniiskus , aga päris otse ööseks märjale murule  ja ilma varjuta lageda taeva alla jätta poleks õige), peale reaktsiooni ja (tõeliselt kuivaks) kuivada laskmist lihtsalt õrnema pikakarvalise terasharjaga lahtised pebred maha ja krunt peale .

[Martin460]

Veel tähelepanek buvanoli-kohta. Nimelt oli ühl vanal buvanoli pudelil kork kehvasti peal ja sealt oli välja auranud enamus lahjendajast/lahustist/veest. See hapukoore taoline löga on eriti vinge ja ei kuiva ära metalli pinnalt isegi paari ööpäeva möödudes. Tõmbasin märja lapiga suurema osa maha ja siis terasharjadega viimased jäägid minema. Jätsin meelega buvanoli lahtiselt suuremasse nõusse seisma paariks päevaks nüüd.

[Talupoeg taluja]

Veel tähelepanek buvanoli-kohta. Nimelt oli ühl vanal buvanoli pudelil kork kehvasti peal ja sealt oli välja auranud enamus lahjendajast/lahustist/veest. See hapukoore taoline löga on eriti vinge ja ei kuiva ära metalli pinnalt isegi paari ööpäeva möödudes. Tõmbasin märja lapiga suurema osa maha ja siis terasharjadega viimased jäägid minema. Jätsin meelega buvanoli lahtiselt suuremasse nõusse seisma paariks päevaks nüüd.

Olen ka sellise viimase sola plekile määrinud aga ei olnud aega vaadata mis pärast sai.

Üldiselt vanemad mehed räägivad,et vanasti oli rohi rohelisem,viin kangem....   ,naised ilusamad jne.... ei tea väita aga ise olen talitanud nii,et tõmban korra üle pintsliga,kahe tunni pärast uuesti ja siis vett peale paari tunni pärast. Järgmine päev terasharja rulliga puhataks ja nõnda uuesti,kuni must rooste kadunud plekilt. Teinekord olen lihtsalt tampinud seda kraami pintsliga pidevalt selga,lõpuks peaks roostest lahti saama. Tegelikult oleks ju hea asjad üldse selle sisse pista aga no tervet autot ei õnnestu ju...

Ohutustehnikast ka natike,mask ette ja prillid ka. Võib ju mõtelda,et ei juhtu minuga midagist aga teate,juhtub! Korra rabasin sahvrist ülemiselt riiulilt pudeli Buvanolssi... ja õnn oli,et hiirte näritud koht jäi pudeli ühe külje peale,vedelik läks näost mööda. Nimelt vahepeal oli see punane pudel teise kujuga,kus nagu sõrmede jaoks piklikud lohud sees üleval pudelikaelal... Vaat see oli saatanast! Hiirtel hakkas hammas peale... Helistasin vist isegi maaletoojale...et lõpetage jama ära. Nüüd ongi teise kujuga pakend...ei tea kas juhus või.... Ja ise panin laste eest ära kõrgele.....sahvri ülemisele riiulile....

[Martin460]

Seda buvanoli võib veel veidi kangemaks tuunida kui valada sorts ortofosforhapet hulka. See ei maksa keemiakaubanduses suurt midagi.

[maisalup]

keemia tunnis soovitati värvi sisse miskit fosforhapet segada, pidi ka roostet hästi eemale hoidma kui tark jutt see oli ei tea...

[13piisab]

keemia tunnis soovitati värvi sisse miskit fosforhapet segada, pidi ka roostet hästi eemale hoidma kui tark jutt see oli ei tea...

see annab ju happekrundi? Nt Pintavärist happekrunti soetades (vähemalt oli nii 3a tagasi) saab värvipotsiku ja lausa ka potsiku kirjaga "hape". Devoris happekrundina müüdav asi on aga mu meelest 2-komponentne ja nn teine potsik on kinniti (ja pole hape).

[CHRhmm]

Ma ise panin panuse sellele (38€ L):


http://www.fertan.com/products/derusting...converter/

On see hea või mitte.. hetkel olen asjad kuidagi korda saanud ja jupid seisavad sellega kaetult...

[Martin460]

Eks nendes kõikides on hape mis muudab roostet. Põhiküsimus on ilmselt, et kuidas hoida seda hapet metalli pinna peal ilma, et ta ära kuivaks/aurustuks. Meenub, et kunagi andis üks tuttav TPI keemiaprofessor mulle proovimiseks ise kokkusegatud pastat kus ortofosforhape oli segatud vist silikageeliga. Seda peale määrides seisis see pehmena küll hulka aega. Veel üks trikk: kui metall on kokku mäkerdatud siis katta see koht tihedalt pinnale vajutatud toidukilega kiire aurustumise vältimiseks.

[s2si]

Olen igasuguseid erinevaid roostemuundureid proovinud ja buvanol on üks kehvemaid olnud. Praegu olen pidama jäänud Fixusest ostetava Florin RS juurde, paarsada ml pudel oli vist 7 eurot. Kui Buvanoli reageerib roostega väga pika aja jooksul ja alles siis tõmbab roostekohad mustaks, siis Florin RS teeb seda minutitega. Ilmselt happe poolest kangem asi.

[hulgus]

Peale suuremat sorti metallkonstruktsiooni ehitust ja värvimist ütleks, et saadaolevatest rooste muunduritest suuremahulisteks töödeks on lätlaste Antirust klaaspudelis nr.1. Mainitud kodumaist HP Antirust proovisin kah, aga hind ja järeltöötlus panid asja paika.
Lätlase tõmbasin õhtul traatkettaga puhastatud pinnale, pihustiga peale 2 kihti, tunni-paarise vahega, öine niiskus pikendas veel protsessi ja 24h-ga oli tugev must aluspind, millele läks otse (happeline)krunt peale, pärast 2k.pinnavärv.
HP sai peale samamoodi, aga sellele ei meeldinud kas õhuniiskus, või osalised krundijäägid, igatahes olid 24h pärast kõik pritsitud detailid kaetud valge tolmuga, millele otse krunti ei julenud peale kanda. relakaga puhastatud aluspinnal oli roostetäppe. Sodi eemaldamine oli suht tülikas ja peale harjamist tulnud vihmasaps tõmbas uuesti pinna "rebaseks". Lätlasel vastupidi liigne niiskus tegi asja ainult kõvemaks.
Hinna poolest tuli läti toode pisut odavam, saadavus ka parem.
Muud peenemad tooted jäid kõrvale, kokku kulus 12pdl Antirusti, eelmainit väikseid pudeleid oleks kulunud...?

[Veskioja]

Olen igasuguseid erinevaid roostemuundureid proovinud ja buvanol on üks kehvemaid olnud. Praegu olen pidama jäänud Fixusest ostetava Florin RS juurde, paarsada ml pudel oli vist 7 eurot. Kui Buvanoli reageerib roostega väga pika aja jooksul ja alles siis tõmbab roostekohad mustaks, siis Florin RS teeb seda minutitega. Ilmselt happe poolest kangem asi.

 Vanasti kui rohi oli rohelisem jne,et mida kauem kuivas seda kvaliteetsem
Julgen soovitada veel mipa

Täiesti läbipaistev,kui satub näit.happekrundi või põhja mastiika peale,keedab tolle üles,teeb nö.pehmeks.Otseselt rooste peale ei ole proovind,kui lihvitud pinnale tõmmata,siis niikui mingeid silmaga nähtavaid muutsi ei tule.Niikui need muud buvanoli jm,et kohe näha muudab tooni.

[Sm.Autojuht]

Aga pane seda mingi ilge rooste peale, vaata kui sügavalt närib. Jäädvusta jälgi kah.

[Veskioja]

Tegelt ta ikkagi muudab kergelt tooni,st.et on kohe näha muutusi.Aint on tarvis ta üle katta,peale poole tunnist kuivamist,nö.märgmärjale näit.krundi või pahtliga vms.,muidu kuivab kole kõvaks,suht kehva pärast karestada.Ise kasutan,niiet kallan sutsuke mingi väiksesse topsi,mille kindlasti kohe ära kasutan ja siis tuleb ka pintsel pesta.Mudu ommen pole tolle pintsliga midagi teha...