[Aspelund]

Veel üks lugu: juhtidele, kes oma Zil'i või mõne muu õhkpiduritega sõiduki taga haagist lohistasid, anti kord veidi piiritust, et õhutorudest niiskus kätte saada. Aga kes siis piiritust autole jätab...

Ainus probleem: äkki on metanool? Mida teha? Võeti siis asutuse kõige suurem viinanina ja kallati tollele 50 grammi välja. Seejärel jäädi passima. Ja kui pool tundi hiljem mees ikka veel omal jalal ringi kakerdas, oli selge, et tarbimisega probleeme ei tule
------------------------------
Asutusse tuli esimene Kamaz. Juhiks pandi üks volgasakslane, kes siis sellega Venemaa vahet kõõlus. Sõidab mööda Venemaad, ühel tõusul teise Kamza sabas. See aga pühib eest minema nagu muuseas. No ei saa aru, milles viga. Uus auto, koorem ka tappev ei ole.

Ühel peatusel läheb siis juhi käest uurima, et milles probleem. Selgus, et instruktsiooni lugemisest on vahel kasu: Kamza'l oli nn poolkäikudega kast. Juht aga ei teadnud, kuidas seda kasutada, vaatas lihtsalt, et üks imelik lüliti kangi küljes. Ja nii ta eesõitjast maha jäigi...

[dad]

Ei ole kindel, et järgnev lugu on tõsi, aga tõsijutuna teda räägiti.
Olnud ühes autobaasis kõrgem ülemus (peainsener või direktor), kes meestega hästi läbi ei saanud ja seega töömehed temaga ka mitte.
Ülemuse Volga oli siis ühel päeval garaažis remondis ja muude tööde kägus otsustai mehele koht kätte näidata ja s*tuti käigukasti. Auto seistes oli kõik OK, aga kui sõitma hakati ja käigukast soojaks sai, oli autos ilge hais. Väidetavalt oli kogu masin algosadeks lammutatud, istmed-polstrid välja jne., aga haisupõhjust üles ei leitud...

Ka nüüd jutust linnalegend saanud vms ...

Lugu juhtus Tartu ETKVL-i Ravila ladudes, seal oli üks vahepealne ülemus, nime vana pea enam ei mäleta aga see selleks, oli niisama mu** ja pealegi veel ühiskondlik ja kottis siis oma mehi mõnuga, ning sõitis ringi tema Raf bussiga ning vedas hirmus tihti kontori naisi linna peale ja mujalegi ... no ja siis läks tema Rafi käigukastike üks kord katki ja töökoja mehed said võimaluse "seisud võrdsustada", kast remonditi korralikult ära ja koos siis poetati kasti mida kellelgi tuli ... õli pandi ka ilusti juurde, sest see kast ei tohtinud ju enam katki minna. Igaljuhul lõppes asi sellega, et kontori naised ei sõitnud enam temaga kuhugi ja ise oli ta ka sunnitud sõitma nina aknast väljas ... selgus nimelt, et rafikul koguneb aroom ilusti kongi ja tagumistel on sibiaroom koguaeg ninas.

Dad.

[pen.skar]

Usun täitsa et autokoterman on olemas. Ikka seal Nudol-Šarino stroibatis oli majandusauto. Esimene laks oli Moskva ringteel- no nii et juhiuksel lõikas välimise pleki ja kollektori pügas mootorilt. Järgmine- läks pesukoorem konist sõiduaeg põlema. Ei aidanud juhivahetus, varsti uus laks, kus ka number otsa sai. Taastati, sai uue numbri ja ime küll - ei mingeid probleeme enam...

[Mossemees]

Padise vallamaja ette sätitud uute kingade ostust ülejäänud kingakarp koos herilasepesaga ja ilusa lehviga kinni seotud. Ise jäädud passima. Tuli Mosse 400 või 401, mis tol ajal liikusid, sõitis mööda, pidurdas tolmupilves, ajas tagurpidi karbini, uks tehti lahti karp võeti autosse ja auto startis Rummu suunas. Paarisaja meetri järel uus pidurdus ja neli meest jooksid laiali.

Ma võibolla isegi tean, kes seda herilasepesa-nalja tegi ... Teine versioon antud loost on, et karpi paigutati ports seedetegevuse jääkprodukte. Aga jätkates samal teemal, olen kuulnud ka sellist lugu: elanud kord üks vanamammi. Mammil olnud kass. Aga ühel ilusal päeval võttis kõuts nõuks koivad lõplikult sirgu ajada. Mida teha? Linnas pole nagu erilist võimalust kuhugi matta. Aga mammil elanud kusagil maal sugulasi ja noh, mõeldud-tehtud. Kiisu-kadunuke tordikarpi, karp nööriga kinni ja bussiga maale. Tädi pannud oma karbi üles lae alla võrgu peale. Jõudnud siis kohale, võtnud oma karbi, kaevanud aianurka augu valmis... Tahtnud veel kiisule viimast korda pai teha, teinud karbi lahti... Ja ütelge nüüd, et imesid ei juhtu - surnud kassist oli vahepeal tort saanud! Millise pöörde aga võtsid sündmused kusagil sünnipäeva- või muul peolaual, võime vaid ette kujutada.

[Mossemees]

Käinud üks joogine tegelane tsikliga väikest tiiru tegemas. Nagu me teame, alkohol ja kaherattaline on eriti kehv kombinatsioon. Ja no muidugi, mees käiski oma motikaga külili. Läks siiski niipalju õnneks, et luud-kondid jäänud terveks. Ainult näo tõmbas millegi terava otsa pikalt ja sügavalt lõhki. Sai siis mees ikka kuidagi koju ja vaatab peeglist, et asi paha, selline haav vajab kindlasti õmblemist. Aga kuidas sa lähed traumapunkti, endal kõvad lõhnad juures? Kohe hakatakse vaatama, et näh, üks jota endal molu lõhki kukkunud. Ja kui veel küsitakse, kuidas juhtus? No ei saa ju öelda, et käis täis peaga tsikliga sõitmas, sellise nalja peale võib juba tööl pahandusi tulla. Mis sa hädaga teed... Mees otsis välja õmblusnõela ja jupi musta niiti ja õmbles ise peegli ees oma haava kinni. Järgmisel päeval, kui oli kaineks saanud, leidis, et peaks siiski arstile näitama. Kaine peaga juba lihtsam tohtrile mida iganes kokku rääkida. Läks siis traumapunkti, arst vaatas ja vaatas ja teatas siis, et ei minul pole siin küll midagi teha. Nii ilusti õmmeldud, et ega minagi paremini ei oskaks. Kutsunud mehe 10 päeva pärast tagasi niite välja võtma.

[Basilio]

Loen ja mõtlen, et kas oli veel nõukogude inimesest nutikamat ja ettevõtlikumat olevust. Pimesoole lõikas kah endal ise välja kui vaja oli!

[Mossemees]

Pimesoole lõikas kah endal ise välja kui vaja oli!

Dr. Rogozov sai selle tükiga hakkama jah. http://en.wikipedia.org/wiki/Leonid_Rogozov

[Talupoeg taluja]

No see kingakarbi lugu on vast kõigile tuttav. No seda lugu kuulsin juba vanasti.
Oli siis keegi pannud kingakarbi teepeale. Täitsa uue väljanägemisega. Pidanud siis üks auto kinni. Tulnud siis mees välja,löönud jalaga kõmmdi vasta karpi. Oi,see võis siis päris valus olla,sest karbis oli sees telliskivi.....

[Aspelund]

Seda lugu räägiti mulle kunagi hääletamislugude konkursi ühe parima palana.

Seisab tütarlaps kusagil Pärnu piiril ja hääletab. Peab kinni mehi täis UAZ, küsivad, kuhu vaja. Tartusse. "Tule peale, me kohe lendame sinna"...

Tütarlaps oli siis veidi mõelnud, mis siis ikka, kui lendame, siis lendame. Istunud autosse. Mikrobuss vuranudki kuhugile kolhoosi juurde, kus AN-2 platsil lenduminekut ootas. Said kõik lennuki peale ja vähem kui tunni aja pärast maanduti Tartus.

[Vana7]

NSVL oli kõikide võimaluste maa.Midagi polnud vabalt saada aga teatud kanaleid pidi sai kõike.
Sovhoosi kunstpull ehk seemendustehnik sai sperma vedamiseks pirukamosse ning tema ärahooratud enam kui 10-ne aasta vanune M-412 jäi töökoja seina äärde nukralt seisma - rattad lääbakil all,kere roosteauke täis ja põhja polnud ollagi.Kuna õnnestus sebida eraldus mittekondinsonaalsele kerele otse AZLK tehasest,kutsusin kaasa tuttava varustaja,kellel oli pikaajaline kogemus mosse tehasega asjaajamisel.
Esimesel päeval ei toimunud midagi,sest oli vaja korjata kümmekond allkirja igasugustelt pool-ja veerandjuhtidelt.Teisel päeval saime lõpuks paberid sinnamaale,et võisime montaazhitsehhi minna.Meile näidati kolme nurgas vedelevat jube mõlkis ja paljaksröövitid keret,et valige.Küsimusele,et kas siia nurka võiks ka mõni kobedam sattuda,vastas liini ülem,et "mozhet bõtj"."Läbirääkimised" toimusid õhtul Arbatil restoranis Praha.
Järgmisel hommikul oli Vasjal ikka väga korralik pohmell,mille leevendamiseks sai OTK ruumis Vana Tallinn lahti nööbitud.Seejärel suundusime kerede liini lõppu,kus täiskomplektsed valmis kered montaazhiliinile läksid.Valisime ilusa tumepunase.Vasja võttis haamri,lõi küljekarbile mõned väiksed mõlgid,OTK tädi kirjutas kriidiga küljele "Praak" ja tutikas 2140-ne kere oligi meil käes.Hilisema reisiga tõime veel uue mootori,sillad ja muu vajaliku pudi-padi ning panime kokku täiesti uue auto.See oli esimene AZLK-2140 meiekandis,kuigi tehnilises passis seisis,et Moskvitsh-412 ja rohkem kui 10 aastat vana.

[Mossemees]

See oli esimene AZLK-2140 meiekandis,kuigi tehnilises passis seisis,et Moskvitsh-412 ja rohkem kui 10 aastat vana.

Aga kuidas kerenumbriga sai? Kas lõigati vana auto küljest vastav koht välja ja keevitati uue kere külge? Või läks kogu lugu ametlikult lihtsalt kerevahetusena kirja ja uue kere nr. teh. passi? Kahju, et tänapäeval need asjad nii keeruliseks on aetud, muidu oleks põhimõtteliselt võimalik küll omale kasvõi nt. tutikas Žiguli kokku keevitada. Kunagi Tartu Ülo Äris jäin täitsa vaatama, et uus VAZ autopõhi saadaval, muid plekke küljekarpidest katuseni leiaks kah, tutikad sillad-mootor-käigukast poleks probleem, juhtmed-lülitid-armatuurlauad-klaasid... Saaks samuti. Istmete ja uksepolstrite osas pole 100% kindel, aga need saaks või Kuusakoskist sümboolse tasu eest. Midagi ma isegi n.ö. näppude peal kalkuleerisin ja leidsin, et kõige odavama uue Dacia raha eest saaks uue null-ühe kokku küll ja jääks raha veel ilmselt järgigi. Kõige keerukam ja kulukam etapp oleks juppidest kere kokkupanek.

[Vana7]

Kes neid tehnilises passis tehtud muudatuste asja enam täpselt mäletab,aga tolleaegne pass oli paks nagu piimaraamat ja sinna tehti igasuguseid sissekandeid,mingil ajal ka tangitud kütuse kogust.Autojuhil oli kaasas ainult tehnilise passi talong.
Aga näiteks ka veoautode remondiettevõtetes pandi "headele klientidele" uutest juppidest masinaid kokku.

[Mossemees]

Tuleb meelde üks lugu Ikarus-bussiga. Nimelt, tulnud ühte bussiparki kord uued Ikarused. Sõidetud siis nendega mõnda aega ja mingil hetkel jõudis kätte aeg mootoris õli ära vahetada. Aga ühel bussil ei saa kuidagi karteri õlipunni lahti keeratud. Ei jäänudki lõpuks muud üle kui terve karter alt ära võtta. Siis selgus, et õlipunn olnud seestpoolt kinni keevitatud ja karteripõhjale (sissepoole) oli keevitusega kirjutatud "Smert sovetskim okupantom!" või midagi sarnast.

[moskiito]

räägin teile ka oma venna nalja JAWA tsikliga.

Nimelt kui ta miilitsa vägedes teenis, siis jäi talle alles sealt täiskomplektne miilitsa univorm, millega ta kihutas vabalt mööda eestimaa teid. Siis õnnestus tal kuskilt miilitsa tsikli number saada lisaks veel. Kord jõid sõpradega toilas ning kui oli aeg lahkuda, siis ütsi ta sõrpadele "te minge ees, küll ma teid kinni püüan". Sõbrad panid siis tsiklitega ees minema ning vend mõne aja pärast järele. Kui jõhvi hakkas jõudma siis märkas et sõbrad seisavad ilusti rivis maantee ääres, miilits kõrval. Tol ajal oli seal miilitsaputka kus hetkel tankla seisab, kui narva poolt sõita. Vend lähenes sinna, miilitsa sau tuli ette ja jäi seisma. Vend parajalt jogane, vaatab miilitsale otsa ja küsib ülbelt, milles probleem. Miilits siis hakkab pärima küsimusi kuid vend katkestab "tõ sto, ne videš stoli!" ja näitab näppuga tsikli numbrile. Miilits vaatab, lööb kulpi ja lubab edasi sõita. vend näitab sõprade peale ja ütsi sellepeale "a ani somnoi!".
vot selline väikene killuke minevikust.

[PETSS]

Miskipärast SSSR aeg oli ametlikus statistikas popp wõrrelda majandusnäitajaid Tsaari-Wenega.Unustamatu lause mida ka suht sageli kasutati oli sääne:1913 oli riik kuristiku serwal, nüüd oleme suure sammu edasi astunud.

[dad]

See oli esimene AZLK-2140 meiekandis,kuigi tehnilises passis seisis,et Moskvitsh-412 ja rohkem kui 10 aastat vana.

Aga kuidas kerenumbriga sai? Kas lõigati vana auto küljest vastav koht välja ja keevitati uue kere külge? Või läks kogu lugu ametlikult lihtsalt kerevahetusena kirja ja uue kere nr. teh. passi?

Nudaaa ... kohe näha et õigeid tšekiste teist pole saanud...

Teema käis nii, et kui said tehasest uue kere, siis ARK-s (tollel ajal RAI-s) anti uus pass "guzov bez nomera" .... ja vot siis olid pooltehtud poiss, selleks et saada täis värki pidid veel läbi poe ostma ka uue mootori ning siis oli õnn sinu õuel, passis ilutses numbrite asemel kaks kritseldust, mis tähendas et peale seda võisid oma autol mootorit vahetada nagu ise tahtsid ... kere ka muidugi

Dad.

[dad]

Kes neid tehnilises passis tehtud muudatuste asja enam täpselt mäletab,aga tolleaegne pass oli paks nagu piimaraamat ja sinna tehti igasuguseid sissekandeid,mingil ajal ka tangitud kütuse kogust.

Mina mäletan
Ja sinna passi ei tohtinud varasemalt ise midagi soperdada, muidu võeti kusagilt midagi maha.

Dad.

[krossifänn]

Kuna siin palju juttu olnud teh.passidest siis lisaks oma jutu kah.
Alustaks ostust.Jawkini(360/350) proovisõidu ja ostu/müügi tehingu tegin ühe noormehega kel endal plaanis juba 638 osta.Tsikkel oli aga isa nimel.
Ja see paps oli ühes tuntud Tartu asutuses väga kõval kohal.
No sõitsin siis bussiga Tartu ja paberite vormistamisele sõidutati juba musta Volgaga.Vana oli väga laheda jutuga ja meenutas omi aegu ja seiklusi Jawaga. Tol ajal asus Tartu RAI südalinnas võib öelda isegi et vanalinnas.No väga uhke tunne oli kui Volgaga kohe ukse ette ja ilma mingi järjekorrata sain Jawkini enda nimele.Vana soovis head teed ja tõttas minema,minul aga tekkis kohe kaval plaan. Võtsin siis järjekorda ja uuesti luugi juurde jõudes küsisin/valetasin "Et eelmisel omanikul oli ülevaatus tehtud aga minu uues passis tühjus.Kas pean uuesti ülevaatusele minema"? Heh ja see miilitsaametnik ei hakandki midagi uurima/kontrollima vaid lõi matsti ülevaatustempli sisse. No küll olin õnnelik
No õnne jagus vast kuuks ajaks-siis panin korraliku matsu.Nii et ratas vastu mootorit(esihark ja raam kõverad) Sitta kah - raam sai sirgu aetud,uus hark ette,uus(634)bensupaak jne.Kuna jupid said eri värvi siis tekkis mõte tsikkel üle värvida.Punane oli liiga tavaline seega otsustasin et tume siniseks+kroomdetailid. Läksin siis jälle sinna RAI-sse ja seletasin et tahan värvimuutust.Algul taheti ikka tsiklit näha aga midagi sokkisin neile kokku et pole veel sõidukorras vms.Noh löödi käega ja matsti värvimuutustempel passi.
Viimased kirjad passi kogus mu vanem vennas sel ajal kui ise vene kroonus olin.Sel bensukriisi ajal ju märgiti kuu kütusekogus passi.
Kuna auto ja tsiklipassid välimuselt suht sarnased siis vennas läks autoga ja juba avatud passiga ning sai mõnedki korrad autonormi jagu benssu.Tsiklile minuteada üle 20l.ei antud aga passis ilutsevad numbrid 30,40 ja 50 liitrit.

[v126]

Passikirjutamise vastu aitas see ,et tegid terve lehekülje kummiliimiga kokku, kui ära kuivas siis talgiga kokku, et ei kleebiks ja tanklasse. Pärst hõõrusid selle liimi koos tekstiga maha kasutades tavalist kustukummi. Seejärel kogu tegevus otsast peale.

[Basilio]

Meie pleegitasime töö juures improviseeritud UV lambiga kirja maha.
Lambi sai väga lihtsalt teha DRL ehk tänavavalgustuse lambi pirnist, millel tuli pealmine kest haamriga puruks lüüa. Sisemine lamp andis vägagi kanget UV-d, töötavat lampi vaadata ei tohtinud. Korduval pleegitamisel muutus paber pudedaks ja kollaseks, nii et üle pingutada ka ei tohtinud. Pleegitamine võttis aega umbes 4-5 tundi, võibolla ka rohkem, ei mäleta enam. See olenes lambi ja paberi vahelisest kaugusest. Mida ligemal, seda kiiremini, aga siis kasvas ka oht, et paber võib põlema minna või lihtsalt pruuniks tõmmata. Pastaka kiri kadus nagu nõiaväel. Eks roheline taust kippus ka liiga heledaks minema, aga see lahendati lihtsalt - hõõruti avatud teh. passi vastu määrdunud töölauda ja peksti vastu lauaäärt, kuni pass omandas välimuse nagu oleks seda kasutatud pannialusena või lausa peldikus. Ah jaa, tol ajal kasutusel olnud TÜV "lapakas", mis pidi kõigil esiklaasil olema ja millele oli vildikaga kirjutatud TÜV kehtivus, sai ka korra maha pleegitatud ja ise uus kirjutatud. Vildikas tuli maha kordades kergemini kui pastakas.
Khmm, loodan et ma nüüd noorsoole liiga palju kodukootud võltsimist ei õpetanud...

---

Ah jaa, keegi pole veel maininud NL aegseid jooke...
Pean silmas nii vabrikus tehtud "planguvärvi" kui kodus valmistatud kolbalõhkujaid. Võibolla peaks lausa eraldi teema tegema? Arvan miskipärast, et jutte tuleb nüüd lademes !
Teen ise otsa lahti:
Kuiva seaduse ajal tehti ühikates hädaga ühte väga hirmsat jooki.
Klaaspurki pandi herneid, suhkrut ja ketšupit. Soe vesi peale ja radika peale käärima. Purgi otsa tõmmati kummikinnas. Algul läks kummikinnas gaasidest tasapisi punni ja tõusis püsti, siis mingi aja pärast vajus jälle lonti. Siis loeti jook valminuks.
Joogi nimi oli Kokteil "Heil Hitler!"
Olevat olnud nime vääriline mõrtsukas. Enne kinda lontivajumist joomine olnud lausa eluohtlik.