NL aegsed lood...

kõige ohtlikum väeosa nõukogude maal oli salapärase nimega BCO. Nii hirmsad mehed olid seal , et sõdisid ilma relvadeta, kasutasid, mis kätte anti, kellel labidas, kellel raudkang,kellel kellu.
Aga ka neil olid inimlikud nõrkused, meeldis teed juua. Teed sai teha kahe zileti meetodil, mida siin eespool on juba kordi tutvustatud. Tavaliselt tehti teed klaaspurgis. Klaas aga õrn asi, läheb tihti nii karmide meeste käes kildudeks. Saigi üks ilus päev klaaspurkide tagavara otsa. Aga kus häda kõige suurem,seal abi kõige lähem, võeti kasutusele plekist konservipurk. kõik oli ilus kuni hetkeni, mil keegi juhtme otsa komistas ja ziletid vastu purgi seinu puutusid. Pimedas oleks see sädelev ja mitmetest aukudest vett kosena välja laskev plekksõel võibolla isegi visuaalselt nauditav vaatepilt olnud.
Vasta

Koerte ja õlle teema jätkuks - mul on olnud erinevatel aegadel kokku 6 koera. Juhtunud on nii, et 3 emast ja 3 isast. Kõik erinevat tõugu krantsid(va. üks). Ja loomulikult olen neile kõigile õlut pakkunud. Olen erinevaid marke proovinud(alates Premiumist ja lõpetades Beershake'ga) ja mis tulemuseks oli:

Tulemus oli see, et kõik isased jõid kõike mida ette valasid, emased ei võtnud tilkagi sisse. Isegi mitte prooviks. Piisas korra kausi nuusutamisest ~20 cm kauguselt ja pärast seda nii kui pudelit näeb hoiab distantsi - näete siis seaduspärasust.

Ennem sõidan aeglaselt ja jään totaalselt hiljaks kui et enam kunagi kuskile ei jõua.
Vasta

ai sa pagan, nüüd siis teada, mis ametit ksf! mossemees sääl allpool peab.
nojah, kirjanikuleiba võib ju kustahes maailma otsas teenida.
kui samas vaimus jätkata, siis nobel pole kaugel.
siiakohta tahaks panna rivi neid kummardavaid nägusid, a siinse foorumi valikust näikse need kahjuks puuduvat.
Vasta

(09-01-2012, 22:08 PM)nustu826 Kirjutas:  Koerte ja õlle teema jätkuks - mul on olnud erinevatel aegadel kokku 6 koera. Juhtunud on nii, et 3 emast ja 3 isast. Kõik erinevat tõugu krantsid(va. üks). Ja loomulikult olen neile kõigile õlut pakkunud. Olen erinevaid marke proovinud(alates Premiumist ja lõpetades Beershake'ga) ja mis tulemuseks oli:

Tulemus oli see, et kõik isased jõid kõike mida ette valasid, emased ei võtnud tilkagi sisse. Isegi mitte prooviks. Piisas korra kausi nuusutamisest ~20 cm kauguselt ja pärast seda nii kui pudelit näeb hoiab distantsi - näete siis seaduspärasust.

...aga kuidas oli emastel lood koorekohviga???
mul kolm koera, üks neist armastab õlut... lausa nutab, kui ei saa aga teised kaks armastavad koorekohviBig GrinBig GrinBig Grin




Vasta

Viimane ksf! Mossemehe olukirjeldus oli tõesti meisterlik! Tõeline sots - realism, kõik oli naturaalne ja tegelikkust oli suurepäraselt kirjeldatud nig edasi antud ja siiski ei saanud elus sellist lugu juhtuda. Hans Leberechtki oleks sellise loo peale kadedusest roheliseks läinud!
Ksf! Metsamühinale - saavad tõesti kui tahavad!
Aga mis probleem nende tänapäeva kassidega on?
Vasta

Lp. Kõutsule teadmiseks: kassidega pole mingeid probleeme, rohkem ikka nende kassikaitseorganitega.

Natuke NL-aegset nostalgiat ajast kui see riigiviin oli talongide alusel. Oli nii, et nelja inimese talongid (vabandust, ikka viin) tuli mul üksi ära juua. Ega seda teab mis palju polnud, aga väike reserv aja jooksul tekkis. Kuna viin on ikka maksevahendina ka toiminud, siis polnud ju probleemi. Niisama tühja-tähja peale ka ei raatsinud haruldast kaupa kulutada. Parimad diilid said tehtud seoses ehitusmaterjalide muretsemisega. Esialgu tundus hea kaup olevat koorem paekillustikku (MAZ kallur) kahe pudeli eest, hiljem sai ka ühega hakkama, parim tulemus oli koorem punast ja peenikest graniitkillustikku ühe riigiviina eest. Arvestage siis tänapäevastes hindades, mis üks viin väärt oli.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta

Räägiks siia koduloomade jootmise jutu vahele ka paar seikka, mida inimesed joogisena korda saatnud on.

Kaljuranna kolhoosis oli kunagi hirmuskõva traktorist, lindimees Aadu, mõni kutsus ka Aadiks. Oli tal 74 või 75, ma täpselt ei mäleta, aga ümmarguse kabiiniga roostekarva (vist oligi roostes) see tööriist tal oli. Kevad- ja sügiskündide aegu maksti kõvadele künnimeestele ikka head raha see aeg. Aadu, aga oli selline mees, kes armastas ka napsu võtta, vahel sama kõvasti, kui kõva töömees ta oli.

Palgapäeval olla Aadu traktoriga koju tulles enne masina seisma jätmist kabiinist välja tulnud, taskust rahakoti võtnud, selle maha visanud ja lindiga sellele peale sõitnud. Sedamoodi võis ta kindel olla, et perenaine kõike seal sees olevat kohe kätte ei saa. Tark mees oli.

Teine lugu, millest külarahvas räägib, juhtus pimedal sügiseõhtul, kui Aadu töökojast peale vast paari viisakat kolleegidega tehtud napsu üle põllu kodupoole sõitma hakkas. Kiriku juures põles maja juures tuli ja sinnapoole teekond ette võeti. Traktoril oli üks ainus latern küljes ja võimalik, et kõvast künnitööst oli selle pirnil niidi ära raputanud, pime oli.

Laseb siis mees üle põllu minna, kui äkki tunneb, et masina nina keerab taeva poole ja siis jälle piraki all, veidi sõitu ja uuesti üles ja alla ja veelkord sama jama. Kuna Dt on otse ülekandega päris hea minekuga, ei pööranud mees sellele tivolile suuremat tähelepanu. Sõitis edasi, kuni äkki tunneb, et masin ei jaksa minna, surub uuesti, ei lähe edasi. Tuli kabiinist väja katsus külgsidureid, nagu ikka sel puhul, proovis veel, ikka ei lähe. Sülitas ja hakkas jalgsi kodupoole vaaruma.

Hommikul selgema peaga tuli õue, vaatab, et traktorit pole kuskil. Meenub, et peab ju põllu peal olema, aga pole. Hea oli, et midagi eelmisest õhtust mäletas. Läks siis põllu peale omaenda masina jälgi otsima. Leidis. Jäljerida jooksis otse põhuhunnikusse. Ju sealt ülevalt oli põhku alla pudenenud, et masinat kohe näha polnud.

Töökoja lähedal põllul leiti, et keegi oli lindiga risti ja julmalt üle teineteise taga olevate kartulikuhjade põrutanud, teadagi kes.....

IP
Vasta

Zilettidega vee keetmine vene kroonus oli sama elementaarne, kui tänapäeval veekeetjaga seda teha. Küll aga nägin, kuidas kaks tarka endale zilettidega putru keetsid. Algul polnud väga vigagi, aga kui pudru hakkas paksemaks minema, hakkasid zilettide vahel tekkima lühiühendused. Ühesõnaga pudru paukus ja särtsus ja tuba oli elektri haisu täis. Kuidas see aga maitses, seda ei oska õelda. Mulle ei pakutud.Wink
Vasta

(09-01-2012, 11:51 AM)Wiki432 Kirjutas:  Jutt imbus välja ühest kapitaalremonte teinud ettevõttest. Muuhulgas tehti seal ka keretöid. Juba traadikeevitusega, CO-keskkonnas. Süsihappegaasi on kõige lihtsam toota piiritusvabrikus, seal ta jääb lihtsalt üle. Korjatakse kääritamisel kokku. Eks seal gaasihõljumis ole ka piirituseaurusid. Natuke küll, aga siiski on olemas. Ja kui üks balloon käib mitu ringi täitmisel ära, kondenseerub natuke sinna põhja kah. Nii siis võetigi halval päeval, kui raha ei olnud, aga pea oli väääga haige, üks (või siis mitu) tühi balloon, keerati kraan maha ja valati vajalik märjuke välja. Vastavalt peavalu astmele filtreeriti see roostevärviline vedelik läbi kuivatuspaberi või mitte.
Sama teema oli atsiballoonidega, milledesse lisati piiritust kuna see sidus balloonis olevat niiskust. Kõvemast puust keevitajad parema puudumisel kallasid selle kraami välja ja tarvitasid sihipäraselt. Haises see ju kohutavalt, maitsest vist ei tasu rääkidagi, endal kogemused puuduvad.Smile

Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)
Vasta

Hommikut!
Kuna jutud läksid siis piirituse peale,panen ka ühe isalt kuuldud loo.

Lugu siis järgmine. Mustla kiriku taga asus piiritusevabrik. Kahjuks selle suure vabariigitamisega on see tehas kadunud. Algul lõpetati piiritusetootmine,hiljem tehti tärklist ja siis lõpetati ka selle tootmine. Aga algusaastatel 50 ndatel juhtus seal selline õnnetus. Nimelt juhtus seal selline lugu,et piirituseveok vana ZIZ oli mäkke üles rühkinud. Autojuhiks olnud Aleks Toomsalu. Mis seal täpsemalt juhtus,ei tea,kuid kas siis auto suri mäepeal välja,käiku ei saanud sisse või mingi muu jama,kuid tsisternauto hakkas tagurpidi mäest alla veerema. Arvatavasti ei pidanud ka pidurid korralikult. Juhtus see,et masin lendas kraavi ja ümber. Piiritus aga hakkas paagist välja voolama.
Teadagi juhtus see asi just hommikul,kui kõik kohalikud hakkasid meiereisse piima viima. Kõik kes sealt piimanõud näpus mööda läksid,kallasid oma piima kolinal kraavi ja rabasid väljatilkuvat piiritust....Big Grin Ei huvitanud kedagi enam see piim....... Kõik rabasid niipalju kui võimalik. Arvan,et meiereis võis sellel hommikul ikka suur puudujääk tulla....Big Grin
Vasta

Lugu sellest,kuidas teraviljakombain kombainerit taga ajas.
Riks oli pensionieelikust elupõline natimees.Lasi end siis ühel sügisel kombaineriks ära rääkida.Esimese asjana monteeris Nival kabiini maha,et muidu ei olevat võimalik masina tööd jälgida ega kuulvat,kui mõni kaitsesidur kõrisema hakkab.
Sel aastal oli põlluks haritud üsna järsu kallakuga kuplil olev karjakoppel.Ühel hetkel kombain enam edasi ei liikunud,sest mäe tipupoolne ratas käis kohapeal tühjalt ringi.Nüüd tegi Riks selle vea,et lülitas tagurpidikäigu,aga kuna puksiv ratas oli enda taha mullavalli kraapinud ja künka kalle ka parajalt suur,hakkas masin aeglaselt juhi poole külili vajuma.Riks reageeris kiirelt,hüppas langevalt masinalt maha ja jäi vaatama,mis edsai saab.Sai aga see ,et kombain tegi täistiiru üle punkri ning läks järjest kiirenevalt uuele ringile,Riks pärimäge eest pagemas.Õnnetuseks ta aga komistas ja edasine pagemine olevat toimunud pealtnägijate sõnul neljakäpakil nagu "Nu pogodi" multikas hundil teda taga ajava heinapallitaja eest.Nüüd jäi ette okastraadist karjakopli aed,millest vaene mees täiel kiirusel läbi tormas ja kõhuli aiatagusesse porilompi maandus.
Pärast mehed saunas rääkisid,et väljanägemine olevat Riksil olnud nagu esimese ilmasõja Waterlo lahingu veteranil - räbaldunud,kõvasti kriimustatud,üleni porine,aga rõõmus,et eluvaim sisse jäi.
Kombaini lõikasime hiljem sealsamas vanarauaks.
Vasta

Nüüd siis üks õpetlik lugu,mis juhtub siis ,kui perekonnas ei ole asjad korras.....Wink
Elanud siis üks Jossimees oma naisega. Autoks olnud üks vana Zigull. Peremees oli korralik ja sättis oma masinat igaltpoolt,kust vaja. Naisuke aga polnud sugugi rahul,et mees autoga pidevalt tegeleb. Pikapeale oli sellest saanud "kena" traditsioon,et kui mees oma autot putitas,naine jälle tänitas....Big Grin See hakkas aga mehel närvidele käima. Naine polnud rahul sellega,et mees kulutab koguaeg autole raha. Ostab uusi juppe ja muudkui viidab aega. Lõpuks siis mehel sai süda täis ja pani oma Jossi käima. Lükkas teraga maasse laia augu. Sõitis oma Zigullist Jossiga mitu korda edasi-tagasi üle,lükkas auku ja ajas ka augu ilusasti tasa!!!!Big GrinBig GrinBig Grin
Naine oli seda pealt vaadanud ja päris vakka olnud......


Nii et kallid naisukesed!!!! Kui te oma mehe hobidega rahul pole ja tema kallal pidevalt tänitate, võib midagi sarnast juhtuda...........eriti veel nendes kodudes,kus buldooseriga masinad......Toungue
Vasta

Raadios olla kunagi olnud saade, kus räägiti auto remondist garaažis ja teistest alkoholismi vormidest.

A.

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta

TREV-1 päevilt meenus veel üks pisilugu. Ühes töökoja pooltühjas boksis remontis üks töötajatest oma mosset. Kas oli omanik laisk või remont mõne puuduva jupi taha jäänud, aga lõpuks jäi masin meestele ette. Oli raip just ukse alla poolpõigeti vedelema jäetud ja tarvis mingi muu auto väljast koerailma käest sisse putitada tuua.
Ega need vennad lükata viitsinud, kui muidu sai - vaadati et võtmed ees, paneme käima! Algul ei olla tahtnud väga minna. Sellest ei tehtud numbrit, vene masinal ju peaaegu tõutunnus! Siis olla käima läinud, aga imelikult. Ei mäleta, kas puterdas või kippus perutama, aga vajalikud paar-kolm meetrit olla hädaga liikunud küll. Siis tõsteti kapott uudishimust üles, et mis konel ka viga on. Avanes harjumatult lage pilt. Õhupuhastit ja karbussi netu! Ainult bensiinitoru ots vedeles parasjagu otsapidi sisselaskekollektori augus ja tilkus veel kurvalt...

Keegi teadis pajatada, et sarnases situatsioonis olevat ka meelega masinat korraks ilma karbussita tööle saadud. Võetud presendist töökinnas, kastetud bensiini sisse ja kollektori otsa.
Ei mina tea kui õige jutt see nüüd oli, aga ehk on mõni foorumlastest proovinud.
Sõjaväest ja joomise kõige kohutavamatest vormidest on juba juttu olnud. Tuletaks meelde veel ühe noorusaegse teema: kooliaegsed paraadil ja kolhoosis käimised. Õhupallid-loosungid ja hurraakarjumine ning kartulisõjad... Ja siis veel tsiviilkaitseõppused ehk üritus "Elevandid on mu sõbrad!"
Sellega võrreldes on praeguste koolijütside elu nii nüri, et jää või magama!

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

(10-01-2012, 13:51 PM)Basilio Kirjutas:  Avanes harjumatult lage pilt. Õhupuhastit ja karbussi netu! Ainult bensiinitoru ots vedeles parasjagu otsapidi sisselaskekollektori augus ja tilkus veel kurvalt...
See jutt võiks juba selle foorumi jaantatikate teemasse kuuluda: teeme ise sissepritse Big Grin.


Puruks ja pool pööret tagasi!
Vasta

(10-01-2012, 14:01 PM)Mossemees Kirjutas:  
(10-01-2012, 13:51 PM)Basilio Kirjutas:  Avanes harjumatult lage pilt. Õhupuhastit ja karbussi netu! Ainult bensiinitoru ots vedeles parasjagu otsapidi sisselaskekollektori augus ja tilkus veel kurvalt...
See jutt võiks juba selle foorumi jaantatikate teemasse kuuluda: teeme ise sissepritse Big Grin.

Iseenesest on see järgiproovitud ja läbikäidud etapp sisepõlemismootori ajaloos - tahtkarburaator. On Türil Meistrimees, kellel on omavalmistatud 4 - takti mootorike, ütleme mudel, millele ta karburaatorit kui sellist ei vaevunud valmistama, mootori töö jälgimiseks ja selgitamiseks kasutab ta nn. tahtkarburaatorit, kütusega immutatud tahist imeb mootor endale küttesegu ja pläristab käia nii mis kole.

Vasta

Kooliajast on meelde jäänud "stanged": 80-ndate sinise koolivormi pintsaku taga olnud riideribad. Meil võisteldi nende ärarebimises. Lõpuks vist polnud kellelgi enam seda pintsakul alles.

Aga pioneeridena käisime ükskord linna keskväljakul mingil üritusel. Õhupallid ja lipud. Aga seal, kus on õhupall, tekib kohe ka soov sellest õhk pauguga kätte saada. Nii sätiti rühmalipu puuvarda otsa üks nõel ja kõrval seisnud kolonnist mööda marssides torgiti siis nende õhupalle katki...

Kolhoosis käisime ka. Õunu korjamas ja kartuleid võtmas. Ükskord veetsime aega juhusliku taluperenaise heinarõugu all aega parajaks tehes, kui järsku hõiklemine ümber rõugu õite valjuhäälseks läks. Kui ma siis rõugu lahtisest otsast ilmavalguse kätte ronisin, selgus, et teine rõuguots leegitses juba täiega....
Hiljem selgus, et üks kamraad oli otsustanud seal proovida, kuidas kummiliim põleb. Ja nagu see põlema läks, nii rõuk loojakarja ka sai.
Keegi viga ei saanud, aga rõugust ei jäänud suitsevat tukkigi. Süüdlane pidi tädile uue heina hankima. Ja kõik, kellelt tikud leiti, said käskkirjad. Olid tikud minulgi, aga enne intsidenti said nad hädalistele välja jagatud...

Ja kord otsustasid paar meie klassi tegelest minna lõket tegema. Sellest polnud suurt lugu, et lõke kohaliku naftabaasi territooriumil hiiglasliku kütusetünni kõrval tuld võttis. Kõik oli korras niikaua, kuni mööduva manööverrongi juhid poisid ära nägid ja kinni nabisid. Linnaosa jäi alles, käskkirjad laekusid aga kõigile osalistele.


Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta

(10-01-2012, 14:01 PM)Mossemees Kirjutas:  
(10-01-2012, 13:51 PM)Basilio Kirjutas:  Avanes harjumatult lage pilt. Õhupuhastit ja karbussi netu! Ainult bensiinitoru ots vedeles parasjagu otsapidi sisselaskekollektori augus ja tilkus veel kurvalt...
See jutt võiks juba selle foorumi jaantatikate teemasse kuuluda: teeme ise sissepritse Big Grin.

Rattatrennis käimise aegadest Viljandi Spordihoone keldrist selline lugu. Oli siis treenerile suure lunimise peale eraldatud mootorratas, kui mitte mingi emm, vaid... Kovross, jänkudel kõrvad ludus suurest kimamisest. Oli siis treener hakanud ratast enne hooaega putitama, karbuss oli laiali laual. Demonstreeris siis meilegi kohe oma uut töövahendit ja...lõi vänta.Ratas oli paugupill ja törises jupi aega käia


Tervitab Veteran.
Vasta

(10-01-2012, 14:01 PM)Mossemees Kirjutas:  
(10-01-2012, 13:51 PM)Basilio Kirjutas:  Avanes harjumatult lage pilt. Õhupuhastit ja karbussi netu! Ainult bensiinitoru ots vedeles parasjagu otsapidi sisselaskekollektori augus ja tilkus veel kurvalt...
See jutt võiks juba selle foorumi jaantatikate teemasse kuuluda: teeme ise sissepritse Big Grin.
Ma "leiutasin" monopritse juba 35 aastat tagsi...
Enne lubade saamist olin paar kuud mootoripostis tööl. Vahetasime GAZ51 mootorit. Pooleldi lage mootor peal, jõudis lõuna kätte. Lõunaleib näksitud, hakkas meil ühe teise kutiga igav. Ma käskisin tal starterit anda ja ise olin bensiinitoru peal põidlaga "pihustiks". Kokku oli lepitud, et teine kutt on süütevõtmega "pöörete piirajaks". Mingi aeg suutsin pöördeid õieti doserida. Siis aga kiskus asi korra käest ära. "pöörete piiraja" rakendus. Kui kutt nüüd uuesti süüte sisse keeras, käis pauk ja mina lasin ehmatusest toru otsa lahti. Terve mootor põles pealejooksnud bensiinist.
Ma panin joostes kohe CO kustusti järele. Oli selline ratastega käru, kus oli kaks CO ballooni (hapniku balloonid) peal ja need olid omavahel kokku ühendatud. Voolik ja pihustamise koonus ka muidugi. Kui ma aga sellega kohale jõudsin, oli paarimees juba labidatäie liivaga kohal. Liivakast oli lihtsalt lähemal. Lajatas siis selle läbidatäie sinna mootori peale. Ma es jõudnud A ega E õelda, Ist rääkimata. Väljapumbatud bensiin oli ka juba peaaegu ära põlenud ja tuli kustus kergesti ära.
Vaja oli ballonid oma kohale sõidutada ja ruttu mootorit lammutama hakata. Ega siis liiv ei tohtinud vanemate meest tagasi tulles kusagil näha olla. Veel vähem sisselaske kollektoris.
Kena keik, aga balloonikäru tagasi viimiseks tuli garaasiuksed lahti teha. Kes siis muidu jaksab sellist jurakt üle kanali tõsta. Muidugi jäi mõistmatuks, mismoodu see balloonikäru mu järel üle kanali kohale jõudis???
Lõuna lõppedes oli algseis taastatud ja keegi ei saanud midagi aru.
Bensiini põledes ei põle muud asjad. Aurustumine jahutab neid. Proovige käe peal. Pistke käsi bensiini sisse ja siis kohe tuli otsa. Senikaua kätt ei kõrveta, kuni bensiini jätkub. Proovitud värk. Toungue
...muidugi ei võetud mu patenditaotlust vastu. Liiga tuleohtlik oli.
Vasta

(09-01-2012, 11:28 AM)lauri1 Kirjutas:  
(09-01-2012, 10:31 AM)Basilio Kirjutas:  ...
5. Tean tüüpi, kes jõi hädaga piduriõli
...
Kas ta nüüd otse õli jõi?
Pigem oli meetod selline:
...

Kunagi matusekontoris musitseerides olen selliseid mehi maamulda pannud vähemalt kaks, ei tea, kas oli tehnoloogia vale või tarvitasid ikkagi puhtalt...
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 5 külali(st)ne